Toimik nr 1-12-2967 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2967 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Rita Hlebnikova (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Kisseljov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Andrei Kisseljov, isikukood: 38510292226, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Andrei Kisseljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Kisseljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.01.2013 kohtuotsusega KarS § 136 lg 1; § 121 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel 6 kuud 27 päeva vangistust. Karistus loeti kantuks. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus Andrei Kisseljovile mõistetud karistuse osas ning mõisteti talle KarS § 63 lg 1 sätteid silmas pidades KarS § 136 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1
(4)eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 27 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.01.2014 ja lõpp 09.12.
- Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 25.08.
- Kinnipidamisasutusest Andrei Kisseljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxx. Majas elavad kinnipeetava vanemad ja abikaasa. Vanemad on nõus isikut toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on keskharidus. Töötukassa kaudu on ta omandanud keevitaja ja infotehnoloogi kutse. Riigikeelt valdab xxx tasemel. Enne vangistust töötas xxx, kuhu tal on olemas ka garanteeritud töökoht vabanemisel. Tegu on tema emafirmaga. On töötanud ka ehitusel nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vanglas on nõus töötama. Alates 06.03.2015 vormistatud tööle kambrikaaslase hooldajaks. Tasumata võlgnevused puuduvad. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud. Probleeme alkoholiga enda sõnul pole, 2006.a. karistused Alkoholiseaduse § 70 alusel. On proovinud alaealinsena kanepit. Kinnipeetav on kriminaalkorras teist korda karistatud, vangistuses esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 11% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Vangla toetab Andrei Kisseljovi ennetähtaegselt vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil xxx, kus elavad tema vanemad ja abikaasa. Vanemad on nõus teda vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht oma ema xxx, kus töötas ka enne vangistust. Isik on 2 korda karistatud kriminaalkorras (1 arhiveeritud) ja 11 korda väärteokorras Andrei Kisseljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör on kategooriliselt Andrei Kisseljovi ennetähtaegse vabastamise vastu. Isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Samas on käesoleval ajal talle esitatud uus kuriteokahtlustus kriminaalasjas nr
- Viru Maakohtu otsustega on tuvastatud, et A. Kisseljov grupis teiste isikutega võttis seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse kannatanult. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kannatanu viibimiskohta ei ole peale sündmust suudetud kindlaks teha, küll aga on tal eelduslikult olemas lähedased, kelle õiglustunnet riivaks süüdlase vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad õigustamaks A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat 2
(4)elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistuses on olnud tööga hõivatud ning omandanud riigikelle oskuse xxx tasemeni. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuid hinnates isiku varasemat käitumist, võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 6-toalise eramajaga, kus elavad tema vanemad ja abikaasa. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Isikul on toetav perekond, üks alaealine laps. Rahalised nõuded on tasutud. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise 3
(4)korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Kisseljov vabastamata temale Viru Maakohtu 10.01.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)