järgi kiirmenetluse korras kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Süüdistatav T. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; keskeriharidus, töökoht: Semu Ehitus AS, ehitaja, kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 26.09.2016.a otsusega
järgi viiekuulise vangistusega
alusel tingimisi üheaastase katseajaga, lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks kuuks. Tõkend – ei ole kohaldatud. Juhindudes KrMS §-dest 2561 , 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada T. P. vangistust.
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta
P. eelvangistuses viibitud aeg 02.10.2016.a – 04.10.2016.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda T. P. kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
P. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.09.2016.a otsusega nr 1-16-6598 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 5 (viie) kuu vangistuse võrra ning mõista T. P. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust 507 (viiesaja seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb T. P. ära teha 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
P. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata T. P. kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
P. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus
Kiirmenetluses sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör T. P.
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 02.10.2016.a - 04.10.2016.a, s.o kolm päeva, kandmisele kuulub seega 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 26.09.2016.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 5 kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 507 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta ja kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on T. P. kohustatud täitma kontrollnõudeid vastavalt
lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. T. P. menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot), mida tuleb KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendada poole võrra. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. T. P. on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist üheks aastaks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades T. P. sissetulekuid, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 2565 lg 2 alusel nõuab kohus T. P. riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 322,50 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 102 eurot, menetluskulu kokku 424,50 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades T. P. varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 424,50 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.