← Eesti

1-13-8723/5

Obsah (7)§ 199§ 184§ 424§ 56§ 203§ 65§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 8723 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08. novembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokur

§ 199lg.

1 järgi 1 aasta vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 2.15.02.2012 Harju Maakohtu poolt

§ 184lg.

2 p. 1; § 203; § 424 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega, millest koheselt kuulub kandmisele 6 kuud vangistust. 2 aastat 8 kuud vangistust tingimisi 3 a. katseajaga. Katseaja algust arvestada alates 15.02 2012. Kohesele kandmisele kuuluva 6 kuu vangistuse algust arvestada alates 01.09.2011 3.03.06.2013 Harju Maakohtu poolt

§ 424järi rahalise karistusega 160 miinimumpäevamäära s.o.

512.00 eurot Viibis eelvangistuses alates 16.06.2013 kuni 17.06.2013 ja viibib vahi all alates 24.06.2013 süüdistusasja

§ 424järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: A.D on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 16.06.2013 kella 05.09 ajal juhtis Jõe tn. 1 juures mootorsõidukit VW Golf reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholijoove 0,87 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l ), -samuti juhtis 24.06.2013 kell 14.45 Paunküla – Ardu tee 7-l km-l mootorsõidukit MB reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes ( alkoholijoove 0,82 mg/l, lõplik tulemus 0,75 mg/l ), millega rikkus LS § 69 lg. 1 / juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistest või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ja § 69 lg. 4 p. 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem / nõudeid. Seega A.D pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaaltoimiku menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuritegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et alkoholi s.o. 5-6 purki dzinni, tarvitas 15.06.2013 öösel. Lõpetas alkoholi tarvitamise kella 03 ajal, seejärel tahtis koju sõita ja hakkas sõidukit juhtima. Jõe tänaval märkas enda taga politseiautot ja märguandel peatas sõiduki. Politsei nõudel esitas passi, kuid juhilubasid pole tal kunagi olnud. Puhus indikaatorvahendisse ja tal tuvastati alkoholijoove. Seejärel ta toimetati politseijaoskonda ning tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal alkoholijoove 0,78 mg/l. Nõustus selle tulemusega. Auto juhtis eelnevalt umbes 20 minutit; -samuti kinnitab ütlusi, et ööl vastu 24.06 tarvitas viskit ja džinni. Ta istus sõidukisse ja hakkas seda puksiiris juhtima. Ta tundis ennast kainena. Politsei korraldusel puhus indikaatorvahendisse ja tal tuvastati alkoholijoove. Seejärel toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tal tuvastati alkoholijoove 0,75 mg/l. Kahetseb puhtsüdamlikult mõlemat juhtumit. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati lõplik alkoholijoove 0,78 mg/l ja 0,75 mg/l ( t.l. 5, 6, 9, 28, 29, 31 ).

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust. Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega karistati teda

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega,

§ 184lg.

2 p. 1 järgi 3 aasta 2 kuu vangistusega ja

§ 203järgi 6 kuu vangistusega.

Liitkaristuse mõistmisel mõistetud kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja lõplik karistus 3 aastat 2 kuu vangistust, millest kuulus kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. 9 kuu möödumisel pärast mõistetud vangistuse osalist kandmist paneb toime uue tahtliku kuriteo ja seda katseajal. 03.06.2013 Harju Maakohtu kohtuotsuses kirjeldatud süüdistuse kohaselt A.D pani katseajal toime

§ 424järgi kvalifitseeritava ning karistati teda rahalise karistusega.

Seega anti võimalus tal vabadusse jääda ja eriala omandamisel jätkata õpinguid ning võimalust materiaalselt abistada ema ja venda. A.D oma lubadusi ei täitnud, vaid teadlikult jätkas kuritegude toimepanemist. Kahe nädala möödumisel pärast kohtuotsuse kuulutamist paneb toime järjekordse samaliigilise kuriteo. Vaatamata sellele, et viibis ööpäeva eelvangistuses, jätkas ikkagi alkoholi tarvitamist ja sel pinnal paneb toime järjekordse samaliigilise kuriteo s.o. sõiduki juhtimine joobeseisundis. Ennetamaks uute tahtlike kuritegude toimepanemist A.D suhtes kohaldatakse tõkendit – vahistamine. Samuti kohus arvestab ka toimepandud kuriteo tehiolusid, joobeastme suurust, puhtsüdamlikku kahetsust ja politseinike jõupingutusi nimetatud tegude õigeaegseks ennetamiseks ning tõkestamiseks, hoidmaks ära võimaliku ohtliku tagajärje saabumist. Kohus järeldab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada A.D

§ 424järgi ja mõista karistuseks 7 ( seitse ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 4 ( neli ) kuud 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra s.o. 2 ( kaks ) aastat 8 ( kaheksa ) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 20 ( kakskümmend ) päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 24. juunist 2013 Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, kuid süüdistatav vabastada mõistetud karistuse lõppemisel.

§ 68lg.

1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2013 kuni 17.06.2013 s.o. 2 ( kaks ) päeva arvestada mõistetud karistuse hulka. 2 Välja mõista A.D-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.D-lt kaitsjatasu 288.00 eurot. 4 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.