järgi; Süüdistatav B.E , isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistatud: 23.11.2010 Harju Maakohtu poolt
järgi 1 kuu ja 27 päeva vangistusega,
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.12.2015.a. • Kaitsja Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;
§ - dest 64 lg 1, § 65 lg 2, § 69 lg 1, 3 ja 4, § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p 6, § 78 p 1; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada B.E
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) kuud. 2.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud karistust 23.11.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 (ühe) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 1 3.
lg 1 alusel asendada B.E-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse ) päeva, so 117 (ükssada seitseteist) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 117 (ükssada seitseteist) tundi. 4.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 1 (ühe) aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.
lg 4 alusel kohustada üldkasuliku B.E töö tegemise ajal, so 1 (ühe) aasta vältel järgima
lg 1 p.p 1-6 ning
Kohustada B.E täitma käitumiskontrolli ajal
lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas aadressil: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7. Juhindudes
lg 2 p 6 kohustada B.E temale määratud käitumiskontrolli ajal: • täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX ülalpidamiseks 153,39.eurot kuus. 8. Määrata B.E katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 9.
p 1 alusel arvestada B.E katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 24.03.2016.a.
MS § 202 alusel). B.E ei ole korrektselt elatise maksmise kohustust täitnud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetluse. Nimetatud täitemenetlus ei ole oma eesmärki täitnud. B.E perioodil alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei ole elatist tasunud. Ametlikku töökohta B.E´il ei ole olnud, Eesti Töötukassas alates 13.08.2013 kuni käesoleva ajani ei ole ta arvel olnud. B.E ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita. Tema ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat. Enne 01.01.2015 nägi
Alates 01.01.2015 sätestab
kriminaalvastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Teadva kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani B.E toime
17. märtsil 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav B.E ja tema kaitsja Liis Toomsalu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus B.E süüdi tunnistamist
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud.
lg.2 ja 64 lg.1 korras suurendada mõistetud karistus 23.11.2010 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 1 kuu 27 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg.1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, 3 arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 117 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 12 kuud. Määrata B.E üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on B.E kohustatud järgima
lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: Elama kohtu määratud alalises elukohas; Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 6 alusel kohustada B.E ´it käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust ning tasuma XXXtütre XXX(ik XXX) ülalpidamiseks 153,39 eurot kuus. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.03.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.E tunnistas end temale esitatud süüdistustes
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et B.E tuleb süüdi tunnistada temale
järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud: Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on 430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 645.- eurot. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et B.E-le on kohtueelsemenetluse käigus osutatud riigi õigusabi ja seetõttu kuulub B.E-lt kaitsjatasu menetluskuluna välja mõistmisele ning seda summas 72,00.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit 4 ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.