Obsah (7)
§§ 159§ 175§ 251§ 173§ 189§ 179§ 180Kriminaalasi nr.1-10-17093 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 30. detsembril 2010. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-10-17093 (092601
§§ 159ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada O.P KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kakssada
(200)päevamäära ( a´ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. kümme tuhat ( 10 000.- ) krooni. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 4100064939, selgitusse märkida O.P , 1-10-17093, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld –O.P kohtuotsuse jõustumisel. suhtes tühistada Välja mõista O.P-lt kuriteoga tekitatud kahju summas ükssada kolmkümmend seitse
(137)krooni ja 10 senti Lauri Laaneseri kasuks. Menetluskulud:
§ 175
lg 1 p 4,5,9 ja 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista O.P-lt menetluskulud – • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni; • kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem osaluse eest kohtueelsest menetlusest summas üks tuhat kakskümmend
(1020)krooni; • kohtuarstliku ekspertiisi maksumus - summas kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (2 875) krooni riigi tuludesse. O.P tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank nr või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, O.P , 1-10-17093, sundraha“, O.P , 1-10-17093, kaitsjatasu“, O.P , 1-10-17093 kohtuarstliku ekspertiisi maksumus“ . Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord 2 Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 23. detsembril 2010.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör abi Anu Vilt edastanud Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kriminaalasja O.P süüdistuses KarS § 121 järgi. Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, O.P süüdimõistmist KarS § 121 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000.- krooni suuruses summas. Kriminaalasjas süüdistatakse O.P selles, et tema, 25.06.2009 kella 5 paiku hommikul lõi, eelnevalt tekkinud tüli käigus, kahel korral L. L. näo piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse s.o ülalõualuu murru ja füüsilist valu. Teise inimese löömisega, pani O.P toime kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
§ 251alusel.
Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et O.P toimepandud tegu vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas O.P õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud O.P süüd välistavaid asjaolusid ning O.P tuleb KarS § 121 järgi süüdi mõista. Kriminaalasjas on esitatud tsiviilhagi summas 137.10 krooni. Süüdistatav O.P tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase O.P vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. O.P pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o. 3 kuriteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et O.P-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja O.P süü suurust, tuleb O.P KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud
§-s 175 ning
§ 173
lg 2 kohaselt hüvitab need
järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.
§ 189
lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
§ 175lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.
O.P-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 1020.- krooni. Seoses O.P süüdimõistmisega jääb see menetluskulu O.P kanda.
§ 175
lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis
§ 179
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni.
§175lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks ekspertiisi tegemise kulu.
Vastavalt
§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
Süüdistatavalt O.P-lt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni, kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 1020.- krooni ja ekspertiisikulu summas 2875.- krooni riigi tuludesse. Vastavalt
§ 189
lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (
§-de 383 – 392). Hele Ilisson Kohtunik 30.12.2010.a. 4