4-17-5555/5

4-17-5555 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-17-5555 (2303,17,001173) Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi H.G kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 27.09.2017 otsuse peale Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: H.G (isikukood XXX; elukoht: xxxx töökoht: xxxx OÜ) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine liiklus- prefektuuri (asukoht: Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta PPA Põhja prefektuuri liiklusmenetlustalituse 27.09.2017 otsus muutmata ja H .G kaebus rahuldamata. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
2. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 27.09.2017 otsusega määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetleja H.G-le karistuseks LS § 201 lg 2 järgi rahatrahvi 155 trahviühikut (620 eurot). Otsuse kohaselt juhtis H.G 08.09.2017 kella 1 14.22 ajal Tallinnas Sadama 25 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
4. H.G taotleb oma kaebuses väärteoasja läbivaatamist, kuivõrd olevat vastuse saanud juhilubade tagastamise kohta samal päeval kui Eestisse tuli (08.09.2017) ning Soome autojuhiload ei olnud temani veel jõudnud. Kaebaja väitel hakkasid tema juhiload kehtima alates 24.08.
5. Kaebaja on nõus, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses.
6. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku arvamuse kaebuse kohta, milles palub otsuse jätta muutmata ja kaebuse rahuldamata Kohtuväline menetleja märgib, et tegi päringu Rahvusvahelise ametiabi teenistusele (SIRENE) H.G juhtimisõiguse kehtivuse kohta Soome Vabariigis. Soome Vabariigi ametivõimudelt saadud informatsiooni kohaselt puudus H.G 08.09.2017 mootorsõiduki juhtimisõigus. Vastuses märgitakse, et kohtuväline menetleja jääb väärteootsuses toodud seisukohtadele, palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
7. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
8. Vaidlus puudub selle üle, et H.G juhtis 08.09.2017 kella 14.22 paiku Tallinnas Sadama 25 maja juures mootorsõidukit. Kohtuvälises menetluses on üle kuulatud PPA töötaja Eero-Erkki Jõumees, kes 08.09.2017 oma töökohustusi täites kontrollis H.G juhitavat sõidukit ning selgitas välja, et juhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt H.G seisuga 12.09.2017 kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse järgi on H.G 01.07.2017 juhtimiselt kõrvaldatud, sest tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti juhtis ta 01.07.17 mootorsõidukit alkoholijoobes. Nimetatud episoodi kohta on Pärnu Maakohus teinud 28.11.2017 kohtuotsuse, tunnistades H.G süüdi mh KarS § 424 järgi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Otsus jõustus 06.12.
9. H.G märgib kaebuses, et tema juhtimisõigus hakkas kehtima 24.08.
10. Toodud väide on ümber lükatud PPA rahvusvahelise ametiabi teenistuse vastusega väärteomenetleja päringule. Nimetatud vastusest selgub, et kaebaja tekitas tõsise liiklusohu, mistõttu KeskiSuomi Ringkonnakohus määras talle 24.04.2017 karistuseks juhtimise keelu kuni 07.09.
11. Vastuses selgitatakse, et Soome juhiloa seaduse § 6 alusel on isikul autojuhtimise õigus siis, kui juhiluba on juhile tagastatud ja H.G läks juhiloale politseijaoskonda järgi 22.09.
12. Seega puudus H.G 08.09.2017 juhtimisõigus. 2 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et H.G süü mootorsõiduki korduvas juhtimisõiguseta juhtimises on leidnud täielikult tõendamist ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kaebaja on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Tal oli juhtimisõigus kohtuotsusega ära võetud. Teda oli 01.07.2017 Eestis sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Ta on väärteoprotokollis selgitanud, et ajas auto laevast välja, kuna sõber oli joobes. Seega pidi ta pidama võimalikuks, et juhtimisõiguse taastamiseks on tal vaja juhiload Soome politseist tagasi saada, kuid suhtus sellesse ükskõikselt. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
13. KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvesse tuleb võtta ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11; 3-1-1-52-13, p 19 ja 3-1-1-58-13, p 7). LS § 201 lg 2 sätestatud rikkumise eest on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on H.G-le määranud kergemaliigilise karistuse ning sedagi pisut üle sanktsiooni keskmise määra, s.o rahatrahvi 155 päevamäära. H.G süü suuruse hindamisel arvestab kohus sellega, et isik on Eestis korduvalt õigusrikkumisi toime pannud, teda on 24.04.2017 naaberriigis karistatud tõsise liiklusohu põhjustamise eest, ta on 01.07.2017 juhtinud mootorsõidukit lubadeta ja joobes ning hoolimata toodust asus ta mõni kuu peale viimast sündmust taas lubadeta autorooli. Seega on isiku süü keskmisest suurem. Tema karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdlane on oma käitumisega tõestanud, et varasemad karistused ei ole talle soovituslikku mõju avaldanud.
14. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et H.G-le etteheidetav tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning temale määratud karistus on kooskõlas kehtiva karistuspraktikaga. Seega puudub kohtul õiguslik alus kohtuvälise menetleja seaduslikku ja põhjendatud otsust muuta või tühistada. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p 1, 133-
15. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3