mai 2013 kohtuotsuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Raido Liivi kaitsja advokaat Kaja Kiilo määruskaebus RESOLUTSIOON
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud.
Liivile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane katseaja – 18 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 ja 2 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi.
Liivi katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 10.05.
lõikes 4 on sätestatud, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusele oli R. Liivile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuete järgimise kohustusele määratud
Kohus on selgitanud kohtuistungil süüdistatavale nimetatud kohustust eraldi muudest kontrollnõuetest ja R. Liiv on kohtule kinnitanud, et ta saab aru, mida selle kohustuse täitmine tähendab – kui ta tarvitab katseajal alkoholi, läheb ta neljaks kuuks vangi (I köide, tl 237). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist (II köide tl 3-4) nähtub, et 09.06.2013 kell 01.50 on R. Liivil tuvastatud Võru linnas alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,47 mg/l kohta. Seletuskirjas T Lastekodu direktorile (II köide, tl 5) on R. Liiv selgitanud lastekodust omavolilise lahkumise ja alkoholi tarvitamise asjaolusid. 2 Seega on R. Liivi poolt temale kohtuotsusega pandud kohustuse rikkumine katseajal tõendamist leidnud. Lisaks sellele on R. Liiv rikkunud ka kontrollnõudeid – ta ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ning on lahkunud kriminaalhooldaja loata oma elukohast – T Lastekodust kauemaks kui 15 päevaks. Nimetatud asjaolud on tulenevalt
Kuigi osundatud säte võimaldab rikkumise korral määrata süüdimõistetule ka täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra, ei pea kohus R. Liivi puhul nimetatud abinõude kohaldamist põhjendatuks. Kui tingimisi vangistusest vabastatu on kohe katseaja alguses rikkunud temale kohtu poolt pandud kohustust, näitab see, et ta ei ole kohustuse järgimise tagajärgedest aru saanud. Kohus leidis, et just seetõttu tulebki karistus täitmisele pöörata, et alaealine süüdimõistetu tajuks oma käitumise reaalseid tagajärgi. Katseaja pikendamist ei pea kohus otstarbekaks ka seetõttu, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on esitanud kohtule materjalid R. Liivi poolt uute kuritegude toimepanemise kohta katseajal (II köide, tl 10-14). 13.05.2013 on temale esitatud kahtlustus
§-de 215 lg 2 p 1, 266 lg 2 p 3 ja 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. 10.07.2013 on R. Liiv kinni peetud kahtlustatavana
Eeltoodust saab järeldada, et R. Liiv ignoreerib tema suhtes kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning tema sõnade ja tegude vahel on suuri lahknevusi. Kuigi tegemist on alaealise isikuga, ei ole väljaspool vangistuse tingimusi võimalik tema käitumist kontrolli all hoida, sest tema üle järelevalvet teostama kohustatud asutuse - T Lastekodu - mõjule ta ei allu ning ka kriminaalhooldus ei ole suutnud tema käitumisviiside valikut muuta. Karistus, mis tuleb R. Liivil ära kanda, on vastavalt kohtuotsusele 4 kuud vangistust. KrMS §-de 130 lg 5 ja 429 alusel pidas kohus vajalikuks R. Liivi viivitamatut vahistamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuna tema senise käitumise põhjal võib arvata, et ta võib hakata karistuse kandmisest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Kaitsja palub tühistada maakohtu 12.07.2013 määruse, millega pöörati täitmisele R. Liivile Tartu Maakohtu 02.05.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus - vangistus 4 kuud ning vabastada ta viivitamatult vahi alt. Kaitsja leiab, et R. Liivi vahistamisel ei ole kohus piisavalt pööranud tähelepanu asjaolule, et tegemist on isikuga, kes on 16 aastane ning kelle elukoht on T lastekodus. Süüdimõistetu näol on tegemist isikuga, kes vaatamata oma 16 eluaastale on väikest kasvu ja sotsiaalselt ebaküps. Tema arusaamine ümbritsevast keskkonnast on lapsemeelne, mistõttu arusaamine lubatud ja lubamatu vahekorrast on puudulik. Ta on lahkunud omavoliliselt lastekodust ja ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, kuid teda ümbritsevad täiskasvanud ei ole suutnud võtta kasutusele meetmeid parandamaks R. Liivi suhtumist seaduskuulekasse käitumisse. R. Liivi on karistatud üks ja ainus kord, so 02.05.2013 Tartu Maakohtu otsusega vangistusega, mida ei pööratud reaalselt täitmisele, vaid R. Liivil oli kohustus järgida
Kas R. Liiv tajus kriminaalhooldust selliselt nagu seadusandja seda ette on näinud, on kaheldav. See oli tema jaoks üks paljudest kohustustest, mida tema arvates võis ka täitmata jätta. Sotsiaalselt ebaküps alaealine ei saa aru kriminaalhoolduse eesmärgist. Esimene kord kutsuti alaealine registreerimisele 29.05.2013, järgmine kord oli peaaegu 1 kuu hiljem. Tekkis üsna pikk ajavahemik, kui probleemse alaealise üle puudus igasugune järelevalve. Kriminaalhoolduse peamiseks eesmärgiks peab olema uute kuritegude ärahoidmine süüdimõistetute poolt. R. Liiv on korduvalt lahkunud lastekodust, kuid lastekodu ega kriminaalhooldusametnik ei ole püüdnud midagi ette võtta selle tõkestamiseks ja 3 olukorra parandamiseks. Tulemuseks on asjaolu, et eripreventiivsed meetmed on R. Liivi puhul jäänud tahaplaanile. Riigikohus on lahendis 3-1-1-43-06 öelnud, et alaealise poolt toimepandud kuritegude korral on karistusõiguse jaoks oluline teo täideviija isik, mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud kuritegude korral on esmatähtsad just eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Tema sotsiaalne järeleaitamine ning integratsioon. Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones seega kasvatamine, aga mitte karistamine. Isik, kes on alles 16 aastane ja äärmiselt lapsemeelne, peaks saama kasvatust ja õpetust ning tema üle peaks teostama järelevalvet selleks ettenähtud erikool, aga mitte vangla. Vangla on kinnipidamisasutus, kus isik on isoleeritud ühiskonnast. Kõige lihtsam ja mugavam täiskasvanute jaoks on isoleerida probleemne nooruk ühiskonnast. See aga ei ole lahendus. Probleemsete noorukite kasvatamiseks on ettenähtud erikoolid, kuid mingil seletamatul põhjusel ei ole R. Liivi sellisesse kooli suunatud, vaid on kohe asutud teda karistama ja uue eksimuse korral ühiskonnast isoleerima. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 37 sätestab nõude, et lapse vahi alla võtmist, kinnipidamist või vangistamist rakendatakse ainult viimase abinõuna. Praegusel juhul on tekkinud kurioosne olukord, kus esmalt on kahtlustatavat karistatud, st rakendatud viimast abinõud, aga eripreventsioon, st kasvatus on ära jäänud. R. Liivi kiituseks tuleb öelda seda, et ta lõpetas Krabi Põhikooli, seega omandas põhihariduse, mis näitab, et ta on suuteline pingutama. Tema soov on jätkata õpinguid Luual. Kaitsja leiab, et R. Liivi vahistamisel ei ole kohus arvestanud asjaoluga, et tegemist on väga noore isikuga, sotsiaalselt ebaküpse, sisuliselt lapsega. R. Liiv ei ole isik, kelle suhtes tuleks kohaldada kõige rangemat tõkendit. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. 1.1
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kuna
lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Seda on ka tehtud, sest maakohtu 12.07.2013 määruses on leitud, et kui tingimisi vangistusest vabastatu on kohe katseaja alguses rikkunud temale kohtu poolt pandud kohustust, näitab see, et ta ei ole kohustuse järgimise tagajärgedest aru saanud. Kohus leidis, et just seetõttu tulebki karistus täitmisele pöörata, et alaealine süüdimõistetu tajuks oma käitumise reaalseid tagajärgi. Katseaja pikendamist ei pidanud kohus otstarbekaks ka seetõttu, et Lõuna Ringkonnaprokuratuur on esitanud kohtule materjalid R. Liivi poolt uute kuritegude toimepanemise kohta katseajal. Maakohus märkis ka seda, et R. Liiv ignoreerib tema suhtes kehtestatud nõudeid ja kohustusi ning tema sõnade ja tegude vahel on suuri lahknevusi. Kuigi tegemist on alaealise isikuga, ei ole väljaspool vangistuse tingimusi võimalik tema käitumist kontrolli all hoida, sest tema üle järelevalvet teostama kohustatud asutuse - T Lastekodu - mõjule ta ei allu ning ka kriminaalhooldus ei ole suutnud tema käitumisviiside valikut muuta. Seega isikule, kes ilma mõjuva põhjuseta rikkus registreerimiskohustust, tarvitas alkoholi, ilma loata lahkus lastekodust, ei ole alust määrata täiendavaid kohustusi ega pikendada katseaega, sest ta ei ole distsiplineeritud kriminaalhooldusalune ega allu reeglitele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ja leiab, et määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust vastupidisele seisukohale asumiseks. 4 1.2 Materjalidest nähtuvalt on R. Liiv rikkunud kriminaalhoolduse tingimusi. Lisaks sellele on talle esitatud kahtlustus mitmetes katseajal toimepandud kuritegudes. 1.3 Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et R. Liivile mõistetud karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. R. Liiv on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Seega ei pea kohtukolleegium põhjendatuks R. Liivi katseaja pikendamist ning täiendavate kohustuste määramist. Kriminaalhooldust ei ole võimalik läbi viia isiku suhtes, kes ei ilmu kohtumistele kriminaalhooldaja juurde ja ei allu kehtestatud reeglitele. Määruskaebuses esitatud asjaolu, et R. Liiv on sotsiaalselt ebaküps alaealine, ei anna alust karistust mitte täitmisele pöörata, sest ta oli teadlik tagajärgedest, mis kaasnevad talle kriminaalhooldusega pandud kohustuste mittetäitmisega. Oluline on ka asjaolu, et talle on esitatud kahtlustus mitmetes katseajal toimepandud kuritegudes, millega seoses ta 10.07.2013 ka kinni peeti. Ringkonnakohus märgib, et karistusest tingimisi vabastamine süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile eeldab isiku aktiivset osavõttu kriminaalhooldusest, et selle kaudu oleks võimalik saavutada karistuse eesmärgid. R. Liiv neid nõudeid pole täitnud. 1.4 Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et R. Liivile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2. Käesolevas asjas on menetluskuluks R. Liivi kaitsjale adv K. Kiilole väljamaksmisele kuuluv riigi õigusabi tasu 86,40 eurot apellatsioonimenetluses määruskaebuse koostamise ja esitamise eest. Maakohus leidis, et kuna R. Liivil alaealisena puudub iseseisev sissetulek ning seega võimalus menetluskulu hüvitamiseks ning ta on Rõuge Vallavalitsuse eestkoste all olev isik, siis maakohtus kaitsja poolt kantud menetluskulu 52,20 eurot tuleb jätta riigi kanda. Ringkonnakohus analoogselt maakohtu põhjendustele leiab, et apellatsioonimenetluses kaitsja poolt kantud menetluskulu 86,40 eurot tuleb jätta KrMS § 188 alusel riigi kanda. Mati Kartau Maarika Kuusk 5 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.