) § 121 järgi lühimenetluses. Prokuröri abi Natalia Duškina Süüdistatav S.S isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; kesk-eri haridus; töökoht enne kinnipidamist: Logistika-pluss, komplekteerija; elukoht: XXX; viibimiskoht Vanglas (kannab karistust). Kriminaalkorras karistatud: - 01.06.1993 Harju Maakohtu poolt KrK §139 lg2 p 1,2,3 järgi 1aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; - 09.10.1998 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi rahalise karistusega summas 152€. - 21.11.2012 Harju Maakohtu poolt
28.08.2013 Harju Maakohtu määrusega karistus (7 k. 26 p) pöörati täitmisele, alates - 28.08.2013 kannab karistust Vanglas. Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 10-11.04.2013.a. (s.o. 2 päeva). Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista S.S
MS § 238 lg 2 järgi vähendada S.S-ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. S.S tuleb ära kanda 1 (ühe) kuu pikkune vangistus. 3.
s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. S.S tuleb ära kanda 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4.
lg 2 järgi suurendada S.S-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.2012 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 (viie) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra. Mõista S.S-ile lõplik liitkaristus: 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.
Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu XXXülekuulamise protokoll (t.lk.2-4, 10-13, 49-51) 2) Tunnistaja XXXülekuulamise protokoll (t.lk. 27-31) 3) Asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.33, 35) 4) S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (t.lk.19-23) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on S.S-ile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Palub arvestada asjaoluga, et vägivald ei olnud nii intensiivne. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning kahetsus. Karistuse määra valikul arvestada asjaolu, et isikut on varasemalt 4 korral kriminaalkorras karistatud, viimati 2012. aastal
Prokurör taotles S.S-i süüdi tunnistamist
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. S.S tuleb ära kanda 1 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.
2 päeva.
lg 2; § 64 lg 1 järgi suurendada S.S-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat vangistust, eelmise 21.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega, mõista liitkaristuseks 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2013.a. Kannatanu oli kohtuistungi ajast teadlik, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud. Süüdistatava seisukoht: S.S tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult, jäi lühimenetluse taotluse juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud. Oma viimases sõnas märkis S.S , et on vanglas olles teost aru saanud, palub leebemat karistust. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on tõendatud, kõik tõendid on lubatavad. Tema kaitsealune tunnistab täielikult oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult. Nõustub prokuröri poolt palutud karistusega. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning S.S-i lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tegelik tahe. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kriminaaltoimikust nähtub, et nii kannatanu kui ka süüdistatav on eeluurimisel andnud üheseid ütluseid. Kannatanu ütluste kohaselt (t.lk. 2-4) lõi 10.04.2013.a. alkoholijoobes S.S teda kaks korda parema käe peopesaga vastu nägu, mille järel tundis füüsilist valu. Samuti kinnitab ka S.S oma ütlustes (t.lk. 19-23), et 10.04.2013.a lõi ta oma elukaaslasele XXXkaks korda lahtise peopesaga vastu nägu. Kohus hindab poolte ütluste usaldusväärsust eelkõige kogumis teiste tõenditega: lisaks kannatanule ning süüdistatavale on S.S-i süü tõendatud ka tunnistaja Nikolai Polozkovi ütlustega (t.lk.27-31), mille kohaselt helistas ta ema 2013. aasta aprillis talle ning teatas, et S.S lõi käega vastu põske, kutsus enda juurde järgi; asitõendi vaatlusprotokollist (t.lk.33,35) nähtub, et 21.06.2013.a. viidi läbi vaatlus, kus vaadeldavaks objektiks oli CD plaat, mille peal on salvestatud juhtimiskeskusesse laekunud kõne, kus XXXkutsus politsei aadressile XXX, kuna elukaaslane oli teda peopesaga löönud. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kuna need haakuvad täielikult teiste tõenditega, nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga. Seega on
Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Voluntatiivse elemendi aspektist lähtudes võib isik oma teo tagajärgi soovida, kuid võib olla ka ükskõiksel seisukohal-tagajärje saabumisega leppides. S.S lõi kahel korral kannatanule lahtise peopesaga vastu nägu, pidi möönama, et kannatanu võib haiget saada. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud täielikult, et S.S kasutas 10.04.2013.a. kannatanu XXXvastu füüsilist vägivalda; on ilmselge, et kannatanu, tundis vägivalla tagajärjel valu. Samuti on tõendatud, et S.S pani teo toime otsese tahtlusega: lüües kahel korral kannatanule peopesaga vastu nägu. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine ning valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Seega tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et S.S pani toime
Kohtu hinnangul pani S.S toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. S.S on süüvõimeline ning
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse. S.S on varasemalt
21.11.2012.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti S.S süüdi
järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. Kohus nõustub prokuröriga, et S.S-i süü ei ole suur, vigastusi tekitatud ei ole. Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendav asjaolu puudub. Kohtuistungil taotles prokurör S.S-ile põhikaristuseks 2 kuulist vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.
2 päeva.
Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuu ja 2 päeva pikkune vangistus. Kaitsja prokuröri poolt taotletud karistusele vastu ei vaielnud, kuid süüdistatav palus mõista leebemat karistust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ja määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu tulebki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestada ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsuseid 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). S.S on varem kriminaalkorras karistatud
S.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.S edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.S tuleb karistada reaalse vangistusega.
S.S pani uuesti toime kehalise väärkohtlemise. Seega ei ole S.S teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. S.S-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus, arvestades süü suurust ning puhtsüdamlikku kahetsust, leiab, et S.S-i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale põhikaristuseks reaalse vangistuse, kuid seda miinimummääras.
lg 2; § 64 lg 1 alusel suurendada ärakandmisele kuuluvat vangistust eelmise, 21.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra. S.S tuleb süüdi mõista
Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning S.S tuleb ära kanda 1 kuu pikkune vangistus.
10.04.2013-11.04.2013 (2 päeva) ning mõista lõplikuks karistuseks 28 päeva vangistust.
lg 2; § 64 lg 1 järgi suurendada S.S käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 28 päeva pikkust vangistust eelmise, 20.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista S.S-ile lõplikuks liitkaristuseks 6 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2013.a. Asitõend: Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotlused 192,00 eurot riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on rahuldatud. Samuti kuuluvad väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses. Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab S.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 40,00 eurot. Kohus mõistab S.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 192,45 EUR, so 192,00 EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 16,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 16,45 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.