Obsah (6)

§ 223§ 236§ 70§ 16§ 169§ 226

4-19-4400 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.09.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4400 (2302,19,010992) Kohtunik Martin Tuulik Väärteoas

) § 223 lg 1, § 226 lg 1 ja § 236 lg 1 tunnustel Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: G.I (isikukood: XXX); elukoht: xxx, xxx; Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn), esindaja Jaak Paju Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134, maakohus otsustas: Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 14.08.2019 otsus väärteoasjas nr 2302,19,010992. Teha uus otsus ja määrata, et kohtuvälise menetleja otsusega G.I’ile

§ 223

lg 1 alusel määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot;

§ 236lg 1 alusel määratud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot (seega kokku 800 eurot) tuleb Kar

S § 66 lg 1-3 alusel tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt summas 66,67 (viimasel kuul 66,63) eurot. Makse tegemisel tuleb lähtuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvest ja kohustuslikust viitenumbrist. 1 4-19-4400 EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14.08.2019 otsusega väärteoasjas nr 2302,19,010992 karistati G.I ’i

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Samuti lähtudes Kar

S § 63 sätetest määras kohtuväline menetleja

226 lg 1 ja

236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste toimepanemise eest

§ 236lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 16.07.2019 kell 21:53 Tallinnas xxx juures, oli hooletu ja ei hoidnud juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda ning juhtis mootorsõidukit sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, tegeles sõidu ajal tervislike probleemidega - krampidega jalgades. Selle tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse üle kontrolli ja kaldus kõrvalvööndisse, kus riivamisi sõitis vastu kõrvalreas samas suunas liikunud sõidukit xxx reg.nr xxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS -le xxx ja E T. Samuti lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Samuti tarvitas menetlusalune isik liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 70

lg 1 ja

§ 16

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo, rikkus

§ 169

lg 7 nõudeid ja pani toime

§ 226

lg 1 sätestatud väärteo, rikkus

§ 169

lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime

§ 236lg 1 sätestatud väärteo.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS 2. Menetlusalune isik esitas 19.08.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osas, millega isikule on määratud

§ 226

lg 1 ja § 236 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv (kokku summas 800 eurot) ning palub selle asendada kas üldkasuliku tööga või juhilubade mingiks perioodiks äravõtmisega. Põhjenduseks toob kaebaja asjaolu, et kuna ta on xxx ja xxx, siis pole tal lihtsalt rahalisi ressursse antud otsuse täitmiseks. Päevad läbi tegeleb xxx ning igakuine toetusraha kulub igasuguste eluga kaasnevatele kuludele. Kaebaja märgib, et tal on vajadusel võimalik liikuda ka perekonna abil ning saab üldkasulikku tööd teha muus valdkonnas, kui seda on füüsiline töö. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA VASTUS

1. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Väärteoasjas kogutud materjalidega on täielikult tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteootsuses nimetatud väärteod toime pannud. Teod on 2 4-19-4400 kvalifitseeritud õigesti ja määratud karistused on proportsionaalsed toimepandud rikkumistega. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et karistusliigi muutmiseks puuduvad alused. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta selliselt isikult, kes kasutab mootorsõidukit xxx tõttu. Menetlusalune isik on ise kinnitanud, et ta on xxx, mistõttu ei ole käesolevas asjas võimalik juhtimisõiguse äravõtmist põhikaristusena kohaldada. Samuti ei võimalda seadus kohaldada karistusliigina üldkasuliku töö määramist, sest seda on võimalik määrata ainult aresti asendamise teel. Kuivõrd aga kohtumenetluse käigus ei saa määratud karistust raskendada, siis ei ole võimalik ka rahatrahvi ümber muuta arestiks. Hoolimata asjaolust, et menetlusalune isik ei ole seda kaebuses avaldanud, leiab kohtuväline menetleja, et mõistetud rahatrahvid määrataks tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub oma kirjalikus vastuses kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetavad teod.
4. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 16.07.2019 kell 21:53 Tallinnas xxx juures mootorsõidukit, oli hooletu ja ei hoidunud juhina kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimest, vara või keskkonda ning juhtis mootorsõidukit sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, tegeles sõidu ajal tervislike probleemidega- krampidega jalgades. Selle tagajärjel kaotas sõiduk juhitavuse üle kontrolli ja kaldus kõrvalvööndisse, kus riivamisi sõitis vastu kõrvalreas samas suunas liikunud sõidukit xxx reg.nr xxx, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS -le xxx ja E T, s.o pani toime

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteo.

6.1. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. Sündmuskoha ja sõidukite vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (tl 1-15) nähtub, et 16.07.2019 kella 21:53 paiku on xxx Tallinn juures toimunud liiklusavarii, s.o liiklusõnnetuses osalenud ja sündmuskohal viibiv sõiduk xxx reg.nr-ga xxx on saanud kergeid kahjustusi vasaku külje esiosas, sh vasaku esitule juures ning vasakul esiveljel. Samuti nähtub vaatlusprotokolli lisaks olevatelt fotodelt, et menetlusaluse isiku poolt kasutatud sõiduauto xxx reg.nr-ga xxx on samuti saanud silmnähtavaid kahjustusi sõiduki kõrvalistujapoolsel küljel esiuksel ning 3 4-19-4400 tagauksel muljumise läbi ning nähtuvalt kahjustuste iseloomust on tõenäoline, et need on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel väärteoprotokollis kirjeldatud viisil ja ajal. Kuigi asja materjalide juures puudub info selle kohta, kas ja kui palju on selle liiklusõnnetusega tekkinud mõlemale sõidukile materiaalset kahju, siis ainuüksi sündmuskoha ning avariis osalenud sõidukite vaatlusprotokolli ja fotode järgi saab järeldada, et mõlemale autole on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel materiaalne kahju. Seega on tekkinud ja tõendatud varalise kahju olemasolu AS-le xxx ja E T. Menetlusalune isik ei eita ega välista nimetatud liiklusõnnetuse põhjustamist ja selles osalemist, aga samas väidab, et ta ei tundnud ega tajunud selle toimepanemist ning seetõttu sõitis edasi ega jäänud peale avariid seisma. Kohtu hinnangul on sellised ütlused mõnevõrra vastuolulised, sest isik põhimõtteliselt tunnistab oma süüd ja kahetseb seda, kuid samas väidab, et ta ei saanud aru, et ta oleks avarii põhjustanud. Kohus leiab, et osaledes liiklusõnnetuses endast registrimassilt oluliselt suurema ja raskema sõidukiga (MB furgoonauto), ei saanud sellega külge pidi kokkupõrge menetlusalusele isikule hoolsama käitumise korral jääda märkamatuks. Samuti kinnitasid liiklusõnnetuses osalenud ja XX sõidukis viibinud tunnistajad S T (tl 16) ja T L (tl 17), et peale liiklusõnnetuse toimumist sõitsid nad menetlusaluse isiku autole järgi ning üritasid teda signaaliga märku andes peatama sundida, kuid tulutult. Need asjaolud (kokkupõrge riivamisi teise sõidukiga ning sellele järgnenud teise sõiduki poolt tähelepanu püüdmine signaali lastes) ei saanud seega menetlusalusele isikule jääda märkamata.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 70

lg 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning liiklusseadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Menetlusalune isik on ise selgitanud, et ta on xxx ja xxxning liiklusõnnetuse võis põhjustada krambihoog jalgades, millega ta proovis sõidu ajal toime tulla. Iseenesest ei ole see välistatud, kuid hoolsama käitumise korral oleks ta pidanud oma tervisliku seisundiga arvestama, vajadusel tegema puhkepausi või lõpetama koheselt sõidukiga liiklemise. Seega on kohtu hinnangul etteheidetav tegu toime pandud kergemeelsusest, s.o isik ei lõpetanud vaatamata tervislikule seisundile (krambid jalgades) koheselt liiklemist, vaid lootis vältida sellega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 16

lg 1 ning

§ 70

lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 223

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. 6.2. Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta tarvitas liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal, s.o pani toime

§ 226

lg-s 1 ettenähtud väärteo.

§ 169

lg 7 kohaselt liiklusõnnetuses osalenud juht ei tohi tarvitada alkoholi, kuni politsei on selgitanud sündmuskohal välja liiklusõnnetuse asjaolud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 22-23) nähtub, et ta hakkas alkoholi jooma alles pärast seda, kui ta sõiduki oma kodu lähedale ära parkis, ca 500m kaugusele xxx parklasse, s.t peale avarii põhjustamist. Asja materjalide juures on indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 21), mille kohaselt on menetlusalune isik allutatud joobe tuvastamise kontrollile xxx juures 16.07.19 kell 22:08 ja indikaatorvahendi näit 4 4-19-4400 on olnud positiivne, mõõtetulemus 1,61 mg/l (tl 21). Samal päeval kell 23:02-23:06 toimunud tõendusliku alkomeetriga (tl 19) joobe kontrollimise lõplik mõõtetulemus on olnud 0,91 mg/l. Seega on tuvastatud nii menetlusaluse isiku ütlustega kui ka muude kirjalike materjalidega see, et peale sõidukiga avariipaigalt lahkumist tuvastati isikul alkoholijoove. Kohtu hinnangul on väärtegu toime pandud kavatsetusega. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud eelnevalt kell 21:53 toimunud avarii xxx juures menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda ja niivõrd märkimisväärses alkoholijoobe nagu seda on 0,91 mg/l kohta, ei saanud ka alkoholi tarvitamine toimuda inimese enda teadmata. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 169

lg 7 nõuet ja pani toime

§ 226

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud juhina alkoholi tarvitamine vahetult pärast liiklusõnnetust enne asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal. 6.3. Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik, s.o pani toime

§ 236

lg-s 1 ettenähtud väärteo.

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 kohaselt liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja liiklusõnnetuses osalenud juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

§ 169

lg 5 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Väärteomaterjalidest nähtub, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Menetlusaluse isiku sõnul ei saanud ta kohe aru, et oli avarii põhjustanud. Nagu kohus juba eelpool leidis, ei saanud avarii toimumine menetlusalusele isikule kuidagi märkamata jääda. Seega on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, isik sai aru, et ta on avarii põhjustanud ja teadis, et sellisel juhul tuleb politseid sellest teavitada, aga tal oli sellest ükskõik. Seega pani menetlusalune isik toime

§ 236

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. KARISTUS 7. Karistuse mõistmise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 8.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (1 trahviühik = 4 eur), aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh tekitatud kahju suurust, samuti seda, et tegu pandi toime asulasisesel teel. Menetlusalusele isikule on põhikaristus mõistetud tunduvalt alla sanktsioonimäära keskmist määra, mis oleks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Arvestades kergendava asjaolu esinemist süü tunnistamise 5 4-19-4400 ja kahetsuse näol ja et tekitatud materiaalne kahju ei olnud suur, siis leiab kohus et mõistetud karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. 9.

§ 226

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheksateistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. 10.

§ 236

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule mõistetud põhikaristus KarS § 63 lg 1 arvestades

§ 236lg 1 järgi on natuke alla sanktsioonimäära keskmise määra.

Arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ja kergendava asjaolu esinemist süü tunnistamise ja kahetsuse näol, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

1. Menetlusalune isik on kohtule esitatud kaebuses taotlenud rahatrahvi asendamist kas üldkasuliku tööga või juhilubade äravõtmisega mingiks perioodiks ning põhjendanud seda raske majandusliku olukorraga. Kohus nõustub täielikult kohtuvälise menetleja seisukohaga, mis on ära toodud käesoleva otsuse p-s 3, et käesoleval juhul puudub seadusest tulenev alus mõistetud rahatrahvi asendamiseks üldkasuliku tööga (mis on oma olemuselt raskema karistusliigi ehk aresti asendus) ning samuti ei saa liikumispuudega isikult lisakaristusena ära võtta juhtimisõigust. Küll aga aitab mõistetud karistust leevendada võimalus tasuda seda osade kaupa. KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistetud rahatrahvi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi ja selle täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud menetlusaluse isiku majanduslikku ja tervislikku seisundit arvestades rahatrahvi tasumine ositi ning seda maksimaalse tähtaja, s.o 1 aasta jooksul nii, et ühes kalendrikuus tasutav rahatrahvi osa peab olema vähemalt 66,67 (viimasel kuul 66,63) eurot.
2. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetavad teod on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristused on proportsionaalsed süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus tühistab VTMS § 132 p-st 2 alusel kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ning määrab rahatrahvi tasumise ositi, raskendamata seejuures menetlusaluse isiku olukorda. Martin Tuulik kohtunik 6