viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esitama juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kohtule (e-posti aadress hmktallinn.menetlus@kohus.ee) kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele andmebaasis KIS kättesaadav 01.11.2019 alates kella 15.00. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et juhul, kui Z.N ei täida otsuse resolutiivosa p 3 nimetatud kohustust, on Maanteeametil õigus teha ettekirjutus ja selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha kuni 640 eurot (alus
Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt 09.09.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 2316,19,007256 kohaselt juhtis Z.N 18.08.2019 kell 22.54 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Tartu mnt (Odra tn. ja J. Kunderi põik vahel) mootirsõidukit xxxx, r/n xxxx kiirusega 76+- 3 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Z.N ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, rikkus
lg 1 p 2 nõudeid, pani toime
Kohtuvälise menetleja 09.09.2019 otsuse alusel tunnistati Z.N süüdi
lg 2 järgi ja talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlustega. Z.N-i karistuse määramisel võttis menetleja arvesse varasemaid, kehtivaid rikkumisi, samuti kergendava asjaolu esinemist. Kaebaja seisukoht ja taotlus: Z.N vaidlustas kohtuvälise menetleja lahendi karistuse osas. Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses faktilisi asjaolusid ning selgitas, et ta sõitis Tartu maanteel busiijaama juurest suurest mäest alla, ei jälginud tähelepanelikult kiirust. Kaebaja arvates on karistus liiga karm: kohtuvälise menetleja otsuse alusel võeti temalt juhtimisõigus ära 3 kuuks, samas näeb
lg 2 ette karistuse juhul kui kiirust ületatakse 21 km/h ja rohkem, tema kiirus oli 23 km/h lubatust suurem. Kaebaja märkis, et tal on varasemate rikkumiste trahvid tasutud. Ta õpib ülikoolis, tal on laps ning firma, mis on hakanud sissetulekut tooma. Viimane aasta on ülikooliga olnud pingeline ning kuna lasteaed asub 5. kilomeetri kaugusel, siis tuleb pidevalt sõita nii kooli, koju, tööle kui ka lasteaeda. Kaebaja avaldas kaebuses kahetsust ja lubas, et rohkem sellised asjad ei kordu, juhtimisõigus on talle vajalik töö, õppimise ning pereelu tarbeks. Kaebaja palus kohtul määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise asemel rahatrahv. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kaebaja taotles kohtult rahatrahvi kohaldamist ning juhtimisõiguse allesjätmist. Kaebaja selgitas, et see on esimene ja ainukene rikkumine kiiruse ületamisega, süstemaatilised rikkumised on lõppenud. Viimasest rikkumisest on möödunud 6 kuud ning kui siis juhtimisõigus äravõeti, oli väga raske raha teenida ja peret toita. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ja märkis, et kaebaja rikub pidevalt liiklusseadust ning varasemad karistused talle mõju avaldanud ei ole. Väärteo menetlemisel menetleja hinnangul menetlusnorme ei rikutud, karistus vastab raskusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on VtMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena. Z.N-ile heidetakse ette asulasisesel teel kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse 50 km/h ületamist. Käesoleval juhul puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle, so kaebaja ei ole vaidlustanud mõõtetulemust ja/või kiirusmõõteseadme töökorras olekut. Seega ei ole maakohtul kohustust uurida asjassepuutuvaid dokumente olukorras, kus kaebaja või tema kaitsja ei vaidlusta kiirusmõõtevahendi näidu õigsust või mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-17-12, 3-1-1-48-13). Käesoleval juhul heidetakse Z.N-ile ette asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostati 18.18.2019 kell 19:55 Harjumaal Tartu mnt (Odra tn. ja J.Kunderi põik) Z.N-i poolt juhitud mootorsõiduki xxxx, r/n xxxx liikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte LTI20-20 nr UXO14225 (seade töökorras). Mõõtmist teostati asulasisesel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta, teeolu kuiv, tegemist oli kattega 2 sõidurea, mõõtmise hetkel oli pimeaeg. Mõõtmist teostati paigal seistes. Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2, pärisuunalisel sõidurajal. Sõiduk lähenes, kiirendas ning jõudis eest ära taga sõitvast sõidukitest. Seadme lugem oli 76 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 3 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, Z.N allkirjastas protokolli. Kaebaja ei ole vaidlustanud kiiruse ületamist ning põhjendas kohtus kiiruse ületamist väsimusega töölt koju sõites. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.N-i poolt lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja määras. Kohus leiab, et kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.
lg 2 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Vastavalt KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul on Z.N teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega-mäest alla sõites pidi Z.N möönma, et ületab sõidukiirust. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja Z.N-ile karistust määrates lähtunud põhjendatult eeldusest, et rahatrahv ei ole tõenäoliselt piisavalt mõjus meede. Kuigi Z.N on avaldanud asjas kahetsust, ei loe kohus seda karistust kergendavaks asjaoluks. Vähetähtsaks asjaoluks ei saa siin lugeda seda, et Z.N on toimunu osas andnud ennastõigustavaid ütlusi, so seda, et tegemist oli mäest alla sõitmisega. Kohtu hinnangul peab kaasliiklejatest lugupidav juht nimetatud asjaolu esinemist arvestama ning olema seeõttu eriti hoolas. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta seda, et Z.N on isikuks, keda on väärteokorras korduvalt samalaadse rikkumise eest karistatud. Karistusregistri andmeid ja käesolevat väärteoasja silmas pidades tuleb nentida, et Z.N on korduvalt karistatud 2017, 2018 ja 2019. aastal. Olukorras kus aastast aastasse on toime pandud mitu samaliigilist väärtegu, võib kohtu arvates hakata rääkima sellest, et lubatud sõidukiiruse ületamine on saamas kaebajale harjumuseks. Eelnevalt mõistetud rahatrahvid Z.N-ile mõju avaldanud ei ole. Kaebaja on juhtimisõiguse allesjätmise põhjendusteks märkinud alaealise lapse, töö ja ülikooli olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud argumendid piisavad. Kohus märgib, et kehtiva kohtupraktika järgi on üksnes liikumispuude olemasolu sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist takistavaks teguriks. Kaebajal on võimalik tööle, ülikooli ning lasteaia, mis asub kodust 5 km. kaugusel, sõiduks kasutada ka ühistransporti või taksoteenust. Kohtu hinnangul ei halvene alaealise lapse heaolu lasteaeda viimisel, tegemist on lühikese vahemaaga, samuti on kaebaja selgitanud, et juhtimisõiguse olemasolu on olemas ka tema elukaaslasel. Kohus leiab, et kaebajale oli hästi teada oma vajadus kasutada sõidukit regulaarselt töö, kooli- ja eraeluliste ülesannete täitmiseks ning seega on mõistlik eeldada, et kaebaja pidanuks suhtuma liiklusreeglite täitmisesse erilise hoolikusega. Korduvalt kiirust kiirust ületades pidi kaebaja arvestama ka võimalike negatiivsete mõjutustega oma harjumuspärases elukorralduses. Kohus leiab, et oluline on pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et Z.N ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Siinkohal on karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et Z.N hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades varasemalt määratud samalaadseid väärteokaristusi, on põhjendatud preventiivseid kaalutlusi arvesse võttes menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ning seetõtu menetleja otsus muutmisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.