lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 227 lg 1 järgi. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik on andnud ütlusi (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll) millest nähtub, et isik tunnistab rikkumist. (tl 13) Menetlusalune isik avaldas, et peale Narva mnt. tänavale pööret ei märganud ta märki „linn“ ning kui sai aru, et ta on linnas vähendas kiirust, aga kahjuks tegi seda liiga hilja. Seega tunnistas isik tegu juba algselt kohapeal. 16.07.2018 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta Valentin Šiltšenko väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. 3 Valentin Šiltšenko poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad ka järgmised tõendid: - liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus 08.06.2018 kell 22.46 xxxjuures oli vähemalt 65 km/h (tl 14); - tunnistaja N. G. ütlused, millest nähtub et 08.06.2018 olles patrullis xxx juures 22.46 paiku märkas ta, et sõiduk (BMW 318D, reg.nr xxx liigub tavapärasest suurema kiirusega, mõõtetulemuseks fikseeriti mitte vähem kui 68 km/h. Juht tutvus nende poolt fikseeritud näiduga ning nõustus rikkumisega. Isik oli koostöövalmis ja kahetses siiralt oma rikkumist. (tl 15-16) Eeltoodu alusel on leidnud kinnitust, et Valentin Šiltšenko rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 15 lg 1 p 2 järgi. Isik juhtis 08.06.2018 kell 22.46 xxx maja juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 3 km/h, kus lubatud kiirus oli 50 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Seega on Valentin Šiltšenko oma teoga täitnud väärteo LS § 227 lg 1 järgi objektiivse koosseisu.
Kohus leiab, et Valentin Šiltšenko täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi ettevaatamatusest selle kergemeelsuse vormis
lg 3 mõttes.
lg 3 kohaselt paneb isik süüteo toime ettevaatamatuses kergemeelsuse vormis, kui ei tea koosseisule vastava asjaolu esinemist, kui tähelepaneliku ja vastutustundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema. Kohus leiab, et ületades kiirust, rikkus menetlusalune isik LS-st tulenevaid sätteid ettevaatamatusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ( et liikudes teelõigul ületab ta kiirust), kuid tähelepaneliku ja vastutustundliku suhtumise puhul oleks pidanud seda ette nägema Valentin Šiltšenko teadis, et ta juhib sõidukit teatud kiirusega. Isik on avaldanud, et ta ei märganud märki „linn“ ja sõitis 70 km/h kuni sai aru, et sõidab vale kiirusega, sest liikus nagu oleks juba linnas. Kohus möönab, et juhul, kui juht ei olnud piisavalt tähelepanelik ja tee ei ole talle tuttav, ei ole välistatud viga liiklusreeglitest. Seega on isiku selgitus, et ta ei juhtinud tähelepanu ega näinud liiklusmärki, eluliselt usutav. Samas võis isik ka vähendada sõidukiirust pöörde sooritamiseks. Isik on avaldanud, et ta vähendas sõidukiirust mingil hetkel 50 km/h, kuid samas politsei fikseeris isiku sõidukiiruseks 68 +/- 3 km/h. Seega on järeldada, et pärast pööret liikudes juba tegelikult linna ala, suurendaski isik kiirust kuni tema rikkumine oli fikseeritud ( ületamine vähemalt 15 km/h ehk kiirus vähemalt 65 km/h ). Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Valentin Šiltšenko on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 227 lg 1 ). LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.
tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel ( tl 5). Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist, oli koostöö aldis ja kahetses rikkumist siiralt (tunnistaja ülekuulamis protokoll tl 15). Maakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta isiku puhtsüdamliku kahetsust, mida kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud. Isiku puhtsüdamlik kahetsus tuleneb tunnistaja ülekuulamise protokollist ja ka isiku poolt esitatud kaebusest.
Kohus leiab, et puudutavalt isiku süü suurust on tuvastatud järgmised asjaolud. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. Valentin Šiltšenko juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 3 km/h, kus lubatud kiirus oli 50 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Ta ületas kiirust 15 km/h võrra. Tegemist oli käesolevat vastutust ette nägevas sä ttes toodud kiirusevahemiku keskmisest määra kõrgemale jääva kiirusega (kuni 20 km/h). Oluline on ka arvestada teo toimepanemise tehiolusid, mille kohaselt oli tegemist rikkumisega, mis pandi toime väga hilisel õhtutunnil, mille tõttu teo oht on väiksem, sest liiklus ei ole niivõrd intensiivne, kui see oleks hommikul ja õhtu inimeste tööle ja töölt sõitmise ajal. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga osas, et sõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine üldiselt on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. See 5 väljendub ilmselgelt seaduseandja poolt kehtestatud sanktsioonides. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu asjaolule, et kiiruse ületamist LS 227 lg 1 järgi ei pea seaduseandja nii oht likuks, võrreldes näiteks LS § 227 lg 2 sanktsiooniga , rääkimata LS § 227 lg 3 ja 4. LS § 227 lg 1 järgi sanktsiooni maksimummäär on 120 eurot ehk 30 trahviühikut, mis ilmselt annab seaduse rakendajatele signaali, et tegemist on kergema laadi rikkumisega. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegu oli toime pandud tiheda asustusega elamute piirkonnas. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega ja kaebuse juurde lisatud fotodega, ei leia, et tegemist oleks tiheda asustusega elamute piirkonnaga. Rikkumine on pandud toime asulavälise ja asulasisese ala piiril, mille lähedal on bensiinijaam, Viru Vangla ja mõned eramajad. Kohtule ei nähtu siit, et tegemist oleks tiheda asustusega elamute piirkonnaga ning et rikkumine oleks pandud toime liiklusohtlikus kohas. Arvestada tuleb ka sedagi, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis vähendab isiku süüd, võrreldes sellega, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et arvestades ülaltooduid asjaolusid, on isiku süü suurus alla keskmise. Lisaks isiku süüle, tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut ei ole karistusregistrisse kantud. Seega ei ole isikul varasemalt olnud õigusrikkumisi ning tema käitumine on olnud seadusekuulekas. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem juhusliku laadi liiklusrikkumisega isiku elus. Isikut iseloomustab praegu seadusekuulekas eluviis. Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas ei õigusta isik oma teguviisi, vastupidi ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Nimetatud fakt kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. Seega menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise. Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Valentin Šiltšenko ei vaja kohtu arvates tugevat mõjutamist, seega ka ranget karistust. Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, ta tunnistas tegu ja väljendas kahetsust, mis on kergendav asjaolu, ning tegemist oli isiku esmakordse rikkumisega (isik on karistusregistrisse kandmata). V õttes arvesse eeltoodut, on kohus seisukohal, et Valentin Šiltšenkole kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem, s.o 80 eurot, ei ole põhjendatud ega määratud vastavalt kehtivale kohtupraktikale. Kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale meelde, et karistuse määra valimisel tuleb alustada reeglina sanktsiooni keskmisest määrast ja vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, süü suurusele ja rikkuja isikule, kohaldada karistust alla keskmise või üle keskmise. Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab Valentin Šiltšenko süüd käesolevas asjas keskmisest madalamaks ja leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr 20 trahviühikut, so. 80 6 eurot ehk sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas isiku süüd, et see on üle keskmise ning süüd kergendava asjaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Kohtu hinnangul jättis kohtuväline menetleja tegelikult arvestama teo tehiolud (süüd vähendavad asjaolud) ning karistuse mõistmisel tähelepanuta eripreventiivseid, isikut iseloomustavaid faktoreid. Kohus vähendab määratud karistust 12 trahviühiku võrra ning mõistab Valentin Šiltšenkole karistuseks rahatrahvi 8 trahviühiku ulatuses, s.o summas 32 eurot. KOHTU MEETMED Lähtudes ül altoodust leiab kohus, et tuleb vastu võtta järgmine otsus: Valentin Šiltšenko kaebus Politsei –ja Piirivalvemati 27.06.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003054 rahuldada; Tühistada Politsei – ja Piirivalvemati 27.06.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003054 järgi ettenähtud väärteos karistuse osas; Mõista Valentin Šiltšenko le LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks 8 (kaheksa) trahviühikut summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.