4-18-1779/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2018, Võru Väärteoasja number 4-18-1779 Väärteoasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus R.D-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Süüdlane R.D . Isikukood XXX ; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx-xxxxxxxx Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Pikendada karistusseadustiku (KarS) § 69 lg 6 alusel Tartu Maakohtu
3. aprilli 2018 määrusega R.D-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra.
4. Määrus saata R.D-le ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Asjaolud
5. Tartu Maakohtu
6. aprilli 2018 määrusega asendati R.D-le määratud rahatrahvid 29 päevase arestiga, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga (ÜKT) 29 tundi. ÜKT tegemise tähtajaks määrati 3 kuud määruse jõustumisest.
8. augustil 2018 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale erakorralise ettekandena pealkirjastatud taotluse R.D-le määratud ÜKT tegemise tähtaja pikendamiseks. Sellest taotlusest ilmneb järgnev info. R.D broneeriti ÜKT-d tegema Rõuge Vallavalitsuse Mõniste teeninduspiirkonda. Ta tegi mais ja juunis ära kokku 19 tundi tööd. Juulis lahkus ÜKT- juhendaja Liisi Kurvits töölt, samuti puhkas kriminaalhooldusametnik . Seetõttu ei saanud R.D järgi jäänud 10 tundi ÜKT- d ära teha. Küll aga soovib R. D seda tööd teha. Sellest lähtuvalt palub kriminaalhooldaja juhinduvalt KarS § 69 lg- st 6 pikendada R. D ÜKT tegemise tähtaega kahe kuu võrra.
9. Eelkirjeldatud taotlusele on lisatud ka R.D taotlus, milles süüdlane palub ÜKT tegemise aega pikendada. Kohtu seisukoht
10. Kriminaalhooldusametnik on pealkirjastanud taotluse valesti. Tegemist ei ole erakorralise ettekandega. Erakorralise ettekande instituuti tunneb kriminaalmenetlus: vt kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 3 ja kriminaalhooldusseaduse §
11. Praegu on aga tegemist väärteomenetlusega. Väärteomenetluses on ÜKT täitmisega seonduv reguleeritud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § -des 2071, 2101 , 2102, 2103 ja
12. Kriminaalhooldaja poolset kohtult millegi palumist nimetatakse nendes normides taotluseks: vt VTMS § 2101 lg 1 ja § 2103 lg
13. Seetõttu juhib kohus kriminaalhooldaja tähelepanu sellele, et järgmisel korral peaks niisugune taotlus olemagi pealkirjastatud taotlusena, mitte erakorralise ettekandena.
14. Esmapilgul paistab, et väärteomenetluse seadustik ei võimalda esitada taotlust ÜKT tegemise tähtaja pikendamiseks. Seda seetõttu, et see taotlus võiks paikneda vaid VTMS §-des 2101 ja § 2103 , aga neis normides on toodud teistsuguse sisuga taotlused. Siiski ei saa mööda vaadata sellest, et KarS § 69 lg 6, mis kõneleb kohtu õigusest pikendada ÜKT tegemise tähtaega, ei tee vahet, kas ÜKT on määratud kriminaal - või väärteomenetluses. Et ka väärteomenetluses peab ÜKT tegemise tähtaja pikendamine võimalik olema, saab väita ka seadust teleoloogiliselt ja süstemaatiliselt tõlgendades: kui ÜKT tegemise tähtaja pikendamine on lubatud väärtegudest märksa suurema ebaõigussisuga kuritegudele reageerides, peab see seda enam olema võimalik väärteomenetluses. See tähendab seda, et VTMS § 210 tuleb tõlgendada nii, et see annab kriminaalhooldajale õiguse esitada kohtule ÜKT tegemise tähtaja pikendamise taotlus.
15. Eeltoodust johtuvalt peab kohus otsustama, kas R.D ÜKT tegemise tähtaega pikendada või mitte. Tähtaja pikendamine tuleb kõne alla eeskätt juhul, kui süüdlane ei ole seni käitunud täiesti mittekooperatiivselt ja on alust eeldada, et ta teeb lisatähtaja jooksul töö ära. R.D puhul asi nii ongi. Tal on ca 2/3 tööst tehtud ja viimane kolmandik jäi tal tegemata temast mitteolenevatel põhjustel. R. D on ise kinnitanud, et ta soovib järgi jäänud töö ära teha. Seetõttu pikendab kohus R.D töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra. Et
16. aprilli 2018 määrus jõustus
17. mail 2018 (vt VTMS § 193 lg 1 ja § 199 lg 2), sai selles määruses antud kolme kuuline tähtaeg täis
18. augustil
19. See tähendab seda, et kahe kuuline lisatähtaeg lõpeb
20. oktoobril
21. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik 2