Obsah (7)

§ 424§ 200§ 74§ 68§ 50§ 65§ 56

1-17-5315 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5315 (16251000191) Kohtunik Anu Tammeniit Koht

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi üldmenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav M.A isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xx xxxxx, xxxx xxxx; Eesti kodakondsus; xxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xx xxxxxx; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati 11.11.2014 Pärnu Maakohtu otsusega

§ 200

lg 2 p 6,7 järgi 3 aastase vangistusega, millest koheselt kandmisele kuulus 8 kuud vangistust ning 2 aastat ja 4 kuud vangistust jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga.

Kahtlustatavana kinni peetud 18.-19.06.2016 ja 30.12.

1. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-d 175, 179, 180, 306, 311 - 313, 315 lg 4, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada M.A

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta ja 4 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 1 1-17-5315

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust (18.-19.06.2016 ja 30.12.2016) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. M.A ilmuda karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest.

§ 50

lg 1 p 1 ja alusel võtta lisakaristusena M.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. Lisakaristuse aja algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest ja see laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1. KrMS § 179, § 175, § 180 lg 1 alusel välja mõista M.A-lt menetluskuluna riigituludesse: - sundraha 750 €; - tasu riigi õigusabi eest 1038,72 €, kokku 1788,72 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõendid: - CD plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaalasja juurde. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Motiveeritud kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu 15.02.2018.a. Süüdistuse sisu M.A süüdistatakse selles, et tema 18.06.2016 kella 15:48 ajal juhtis Järvamaal, xxxx vallas, xxxx - xxxxxx tee 7 km xxxxxx suunas mootorsõidukit xxxxxxxxx xxxxxxxx reg. nr. xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,14 mg/l +/- 0,10 mg/l, seega oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,04 mg/l. 2 1-17-5315 Samuti tema, 30.12.2016 kella 02:20 ajal juhtis xxxxxxxxx xxxxx linnas xxxxx xx maja juures mootorsõidukit xxxxxxxx xxxxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 2,65 +/- 0,06 mg/g kohta, seega oli alkoholi sisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 2,59 mg/g, k=
4. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis rikkus M.A liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.A toime

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 2) järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Menetlusosaliste seisukohad Prokurör leidis, et M.A süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis on leidnud tõendamist. Prokurör taotles M.A süüditunnistamist ja tema karistamist

§ 424

järgi vangistusega 2 aastat.

§ 65

lg 2 alusel taotles prokurör suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta ja 4 kuu võrra ning mõsta liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning ludega kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 50lg 1 alusel võtta M.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks.

Samuti palus prokurör välja mõista süüdistatavalt menetluskulud. Kaitsja palus M.A õigeks mõista, kuna tema süü ei ole leidnud tõendamist. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et M.A-le süüks arvatud kuriteod on tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb kahest elemendist – esmalt mootorsõiduki juhtimisest ning teiseks juhtimise ajal ka alkoholijoobes olekust (juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l või rohkem). Mootorsõiduki juhtimine 18.06.2016 kella 15:48 ajal Järvamaal xxxx vallas, xxxx xxxxxx tee 7 km xxxxx suunas Tunnistaja AA andis ütlusi selle kohta, et vähemalt aasta aega tagasi hakkas ta viima ühel õhtul M.A sõiduauto xxxxxxxxxxa koju, kui xxxxx-xxxx teel purunes rehv. Kuna auto oli paha kohapeal, keeras ta auto ühte talu hoovi ning kutsusid M.A x x järgi. x tuli umbes 10 minuti pärast. M.A istus sel ajal tagaistmel ning tema läks koos x uut rehvi tooma. Kui nad tagasi jõudsid tuli vastu politsei ja M.A enam autos ei olnud. Auto oli aga samas hoovi peal, kuhu tunnistaja sisse sõitis. Prokurörile küsimustele tunnistaja aga vastas, et xxxxxxxxxx parkis ta teeotsa, kus kohast saab suurelt teelt alla keerata ning kui ta tagasi tuli xxxxxxxxx enam seal ei olnud, oli ära viidud. Tunnistaja JP andis ütlusi selle kohta, et eelmise aasta suvel läks ta x M.A-le xxxx ja xxxxxx vahele appi, kuna x autol xxxxxxxx xxxxxxxxxx läks rehv katki. x auto seisis xxxxxxxxxx suure tee ääres, kohas kus saab minna xxxxxxx välja. Tema teada oli roolis AA, kuna x 3 1-17-5315 oli alkoholijoobes. Tunnistaja läks koos AA rehvi tooma ja kui nad tagasi tulid, siis autot enam seal ei olnud ja x telefonikõnedele ei vastanud. Süüdistatav M.A eitas oma süüd mootorsõiduki joobes juhtimises 18.06.2016.a. Süüdistatava ütluste kohaselt sõitis sel kuupäeval sõiduauto xxxxxxxxxxx AA Samas süüdistatav väidab, et selle päeva sündmusi ta eriti ei mäleta. Süüdistatav mäletas veel ainult seda, et autol läks rehv katki ning J ja A läksid uue rehvi järgi. Tunnistaja AK antud ütlustest selgub, et politsei sai väljakutse xxxx-xxxxx

1. km selle kohta, et auto on pahasti asetatud ja autos magab mees. Kohapeal nägid nad alkoholijoobes M.A , kes tuli autost välja ja ütles, et ootab x, kuna auto rehv on katki. M.A kinnitas, et tema roolis ei olnud. Auto juures ühtegi teist inimest ei olnud. Vahepeal lahkusid paarimehega M.A juurest ja hiljem said uuesti teate, et auto jälle liigub. Auto sõitis katkise rehviga xxxxxxx talu juurde, kui politsei sinna jõudis, autos seisis, kuid mootor töötas ja autos juhikohal istus M.A, rohkem kedagi autos ei olnud. M.A toimetati seejärel politseijaoskonda. Tunnistaja MK ütlustest selgub, et 2016.a juunikuus nägi tunnistaja džiibi moodi autot eemal tee ääres seismas. Hiljem liikus sama sõiduk vaikselt nende kinnistule ja kohe tuli ka politsei. Õues oli valge ning kuni politsei tulekuni tunnistaja auto ümber liikumist ei näinud. Tunnistaja IK ütlustest selgub, et ta nägi 2016.a juunikuus, kuidas üks auto keeras suurelt teelt alla ja sõitis tema ema talu teeotsa ning kohe tuli sinna ka politsei. Kohast kus sõiduk alla keeras kuni tema ema kinnistuni on 10-20 meetrit. Sellest hetkest kui tunnistaja seda autot nägi kuni politsei tulekuni, kedagi sellesse autosse sisenemas või autost väljumas tunnistaja ei näinud. Tunnistaja arvates oleks seda näha olnud, kui keegi oleks seal liikunud. Kui tunnistaja ema juurest ära läks, pidas politsei ta kinni ja küsis, kas auto võib sinna jääda. Vaidlust ei ole selles, et autorehv oli katki ja M.A auto parkis xxxx-xxxxx tee ääres, selles osas on andnud kõik tunnistajad sarnaseid ütlusi. Antud episoodi põhiküsimus on selles, kas xxxx-xxxxx tee äärest xxxxxx talu hoovi sõitis M.A või AA. Kohus ei pea AA ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd need on vastuolus tema enda kui ka teiste tunnistajate ütlustega. Tunnistaja AA andis kõigepealt ütlusi, et sõitis autoga talu hoovi ja kui hiljem sinna tagasi tuli M.A seal enam ei olnud, kuid auto oli alles. Prokuröri küsimustele aga vastates muutis oma versiooni ja väitis, et jättis auto suure tee äärde ja kui tagasi tuli autot seal enam ei olnud. Kohtu hinnangul ei saa ka JP ütlustega tõendada seda, kas M.A juhtis mootorsõidukit xxxxxxxx talu hoovi või mitte, kuivõrd tema nägi oma sõnade kohaselt sõiduautot xxxxxxxxx xxxxxxxx siis, kui see parkis xxxx-xxxxx tee ääres. Eeltoodu alusel kohus leiab, et tunnistajate AK, MK ja IK ütlustega on ümber lükatud AA ja M.A ütlused selle kohta, et xxxxxxxx talu hoovi sõites juhtis mootorsõidukit AA. Tunnistaja AK, MK ja IK ütlustega on tõendatud, et mootorsõiduk xxxxxxx xxxxxxxx sõitis xxxx-xxxxxx tee äärest xxxxxx talu hoovi, selle juhikohalt tabati M.A, rohkem autos ega seal lähedused teisi isikuid ei viibinud, seega on välistatud, et selle juht lahkus sündmuskohalt. Nimetatud tunnistajate ütluste kohaselt saabus politsei sündmuskohale koheselt, kui auto oli suurelt teelt talu juurde viivale teele pööranud, mis lükkab samuti ümber AA ütlused selle kohta, et ta ootas JP talu hoovis 10 minutit ning istus ootamise ajal autos. Politsei tabas M.A juhikohal, mis ilmselgelt näitab, et sõidukit juhtis M.A . Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et M.A , kes tunnistaja AA sõnul istus sõiduki tagaistmel ja oli üsna purjus, vahetas enne politsei saabumist ning autost väljumata oma kohta autos ning istus juhikohale. Seda, et autoga sõideti vahepeal xxxx-xxxxxx tee äärest xxxxxxx 4 1-17-5315 talu hoovi tõendab ka see, et tunnistaja JP tagasi tulles autot selle esialgsest kohast enam ei leidnud. Tunnistaja IK ütlustest nähtub, et M.A auto jäeti talu hoovi. Seega oleks tunnistaja JP tagasi tulles pidanud autot nägema. Seega on M.A poolt mootorsõiduki xxxxxxxx xxxxxxxregistreerimismärgiga xxxxxx juhtimine 18.06.2016 kella 15:48 ajal tõendatud tunnistaja AK, MK ja I K ütlustega. M.A juhtis mootorsõidukit vähemalt 10-20 meetrit, s.xxxx-xxxxx tee äärest kuni xxxxxxx talu hoovi. Asjaolu, et M.A oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, kinnitavad lisaks AK ütlustele tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja selle lisa. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja joobeseisundi kontrollimise protokolli (lk 26) kohaselt tuvastati M.A Järvamaal, xxxx vallas, xxxx - xxxxxx tee 7 km 18.06.2016.a kell 15.23 joove 1,23 mg/l ning tema kõne oli arusaamatu ja koordinatsioon väga häiritud. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos lisa (lk 27-28) Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga tõendavad, et 18.06.2016 ajavahemikul kell 16.21-16.27 toimunud mõõtmisel oli M.A väljahingatavas õhus esineva alkoholi määr 1,04 mg/l. Taatlustunnistus (lk 29) tõendab, et nimetatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud 06.05.2016.a. Seega on tuvastatud, et peale kella 16.27 ehk peale mootorsõiduki juhtimist oli süüdistataval selline alkoholijoove, mille puhul tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,04 mg/l ehk isik oli LS § 69 lg 2 p 1 mõttes alkoholijoobes. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (lk 31-33) kohaselt peeti M.A 18.06.2016.a. kell 16.27 kinni, kuna isikut kahtlustati mootorsõiduki joobes juhtimises 18.06.2016 kella 15:48 ajal Järvamaal, xxxx vallas, xxxx -xxxxx tee 7 km xxxxx suunas. Seega on tunnistajate AK, MK ja IK ütlustega ning asjas kogutud kirjalike tõenditega indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga - leidnud tõendamist, et M.A juhtis 18.06.2016 kella 15.48 ajal Järvamaal, xxxx vallas, xxxx - xxxxx tee 7 km xxxxx suunas mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxx (registreerimismärgiga xxxxxx) joobeseisundis, kus tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 1,04 mg/l, milline on joobeseisund LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt. Mootorsõiduki juhtimine 30.12.2016 kella 02:20 ajal Järvamaal xxxx linnas xxxxx xx maja juures Tunnistaja MB ütlustest nähtub, et 2016 aasta detsembrikuu õhtul, kui M.A oli alkoholijoobes ja soovis autoga sõitma minna, pakkus ta ennast autot juhtima. Sel õhtu oli autoroolis tema, Andrus istus kõrvalistmel ning sel ajal nägid nad ka politseid. Tunnistaja sattus paanikasse ja püüdis politsei eest ära sõita, sõitis linnas tänavate vahel ja siis läks tagasi Andruse maja ette. Andruse aadressi ei tea ning xxxx linna ei tunne. Autos oli ka Andrus, kuid tema koju ei tulnud. Tunnistaja ise väidetavalt hiilis vaikselt auto juhiuksest välja. Süüdistatava küsimusele, et miks tunnistaja varem ütles, et läks tagaluugist välja ja politsei ei näinud teda, vastas tunnistaja, et tagaluugist ta ei läinud. Süüdistatav M.A 30.12.
2. a autosõidust midagi ei mäletanud, kuna oli tugevas alkoholijoobes ning arvas, et roolis oli MB, kuna seda oli ise B talle öelnud. Tunnistaja AS ja AK antud ütlustest selgub, et politsei sai väljakutse, mille kohaselt sõidab xxxx linnas tumeda xxxxxxxxxx võimalik joobes isik. Politsei järgnes nimetatud sõidukile ja andis 5 1-17-5315 talle punase ja sinise vilkuritega peatumismärguande ning hiljem ka helisignaaliga, kuid millele juht ei reageerinud. Juht jätkas sõitu erinevatel tänavatel, tekitades liiklusohtlike olukordi, kuni keeras ühe korrusmaja ette ja jäi seisma. AK väljus koheselt autost ja jooksis peatunud sõiduki ette. Tunnistajad oli kindlad, et sel ajal kui auto peatus ja nemad auto juurde jõudsid, autost kedagi ei väljunud. Autos oli üks inimene. M.A istus auto tagaistmel ja väitis, et tema sõitnud ei ole. Isik toimetati esialgu politseiautosse ja seejärel politseijaoskonda. Autos viibinud isik oli joobes. Kuna isik keeldus alkomeetrisse puhumast viidi ta Paide EMO-sse vereanalüüsi võtmiseks. Tunnistaja AS ja AK ütlusi kinnitab ka patrullauto pardakaamera videosalvestised, millelt on näha, et politseiauto sõidab vilkuritega järgi sõiduautole xxxxxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxx xxx, mille juht ei reageeri peatumismärguandele ning sõidab erinevate tänavate vahel, kuni jääb seisma ning politsei väljub koheselt autost. Videosalvestistelt on näha, et sõiduautost xxxxxxx kedagi ei välju. Seega on M.A poolt mootorsõiduki xxxxxx xxxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx juhtimine 30.12.2016 kella 02:20 ajal tõendatud tunnistaja AS ja AK ütlustega ning videosalvestistega. Eeltooduga on ümber lükatud süüdistatava ja tunnistaja MB ütlused selle kohta, et autot viibis veel isikuid peale M.A. Videosalvestuselt on näha, et autost ei välju ühtegi isikut ei juhiuksest ega tagaluugist ning seda kinnitavad ka tunnistajate AS ja AK ütlused. Tunnistaja MB ei osanud usutavalt selgitada ka seda, kuidas tema, kes ei tunne xxxx linna, oskas erinevate tänavate kaudu sõita M.A koju. Ka ei lange Bi ütlused kokku tunnistajate AS ja AK ütlustega selle kohta, kus istus M.A . B sõnul istus M.A juhi kõrvalistmel, samas kui teised tunnistajad kinnitasid, et M.A oli autos tagaistmel. Seega kohus leiab, et MB on andnud teadvalt valeütlusi ja jätab need ütlused kui ebausaldusväärsed tõendina kõrvale. Tunnistaja AS ja AK ütluste usaldusväärsuses ei ole aga kohtul alust kahelda. Tunnistaja HP ütlustest nähtub, et ta andis oma kodus eelmise aasta detsembrikuus xxxxxxx autovõtmed MB kätte, et tema abikaasa M.A autoga sõitma ei läheks. Järgmise päeval hommikul sai teada, et M.A viidi kainestusmajja, kuna oli joonud ning M rääkis, et tema oli roolis, kuid MB ei rääkinud kaua ja millal ta roolis oli. Kohtu hinnangul sellised tunnistaja ütlused ei tõenda kuriteo toimepanemise asjaolusid, s.o kes juhtis 30.12.2016 kella 02:20 ajal mootorsõidukit xxxxxxxx xxxxxx Tunnistaja võis anda võtmed MB kätte, kuid see ei lükka ümber tunnistajate AS ja AK ütlusi ega välista asjaolu, et M.A võis mootorsõidukit juhtida. Asjaolu, et M.A oli mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, kinnitavad lisaks eeltoodule ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli (lk 35) kohaselt keeldus M.A puhumast indikaatorvahendisse 30.12.2016.a kell 03.25 ning isik toimetati Paide haiglasse vereanalüüsi võtmiseks. Joobeseisundi kontrollimise protokolli kohaselt oli M.A reaktsioonikiirus väga aeglane, tema kõne oli arusaamatu ja koordinatsioon väga häiritud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt (lk 36) tõendab, et 30.12.2016 kell 03.30 võetud vereproovist tuvastati M.A ühes grammis veres alkoholi sisaldus mitte vähem kui 2,59 mg/g, k=
3. Isiku kinnipidamise protokolli (lk 38) kohaselt peeti M.A 30.12.2016.a. kell 02.21 xxxxx linnasxxxxx xx maja juures kinni. 6 1-17-5315 Seega on tunnistajate AS ja AK ütlustega, videosalvestiste ning asjas kogutud kirjalike tõenditega - joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga - leidnud tõendamist, et M.A juhtis 30.12.2016 kella 02:20 ajal Järvamaal xxxx linnas xxxxx xx maja juures mootorsõidukit xxxxxxx xxxxxxx (registreerimismärgiga xxxxxx) alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kus tema ühes grammis veres oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 2,59 mg/g, k=2, milline on joobeseisund LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt. M.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.A toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis alates 01.11.2017.

a on kvalifitseeritav

§ 424lg 2 järgi.

M.A pani kuriteo toime kavatsetult. Sõidukiga sõitma asudes ta teadis, et on tarvitanud alkoholi ja et selline seisund on juhile keelatud. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi M.A õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. Seega on ta süüdi talle süüks arvatava kuriteo toimepanemises, ta tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Enne 01.11.2017. a kehtinud

§ 424

nägi ette karistusena mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 424

lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja aastase vangistuse ning

§ 424lg 4 p 1 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata.

Kuna raskendaval karistusseadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu, tuleb süüdistatavale mõista karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Arvestades M.A joobe suurust ja salvestusel nähtud sõidustiili, oli ta ohtlik kõigile kaasliiklejatele, nende tervisele ja elule. Seega tuleb tema süüd pidada suureks. M.A on varasemalt kriminaalkorras kohtulikult karistatud mitmel korral, kehtivaid karistusi on kaks, s.h liikluskuriteo eest. Varasemalt on teda karistatud ka

§ 424järgi tingimisi vangistusega.

Karistust raskendavad asjaolud ja kergendavad asjaolu puuduvad. Karistusmäära valikul arvestab kohus ka seda, et tegemist on kahe kuriteoepisoodiga ja iga järgnev karistus peab olema eelmisest raskem. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et rahalise karistuse määramine ei ole antud kuriteo iseloomu ja isikut arvestades põhjendatud. Isikule, keda on varasemalt karistatud mitmel korral vangistusega ning kes suhtub temale määratud karistustesse ükskõikselt, ei ole võimalik mõista kõige kergemat karistust, s.o. rahalist karistust. Sellise karistuse mõistmine ei täida karistuse mõistmise eesmärke. 7 1-17-5315 Eeltoodu alusel kohus karistab M.A 2 aastase vangistusega.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta ja 4 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 4 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust (18.19.06.2016 ja 30.12.2016) ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Isikut tuleb karistada selliselt, et tal tekib tahtmine edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Seega kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik jätta vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kuna tingimisi mõistetud vangistus ei ole mõjutanud süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus leiab, et jätkuvalt samalaadsete kuritegude toimepanemine näitab üheselt, et süüdistataval on tekkinud karistamatuse tunne. Varem kriminaalkorras karistatud isiku poolt uue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel süüdlasele range meetmete kohaldamist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab, sh õiguskorra huvisid silmas pidades käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Lähtudes eeltoodust kohus, pidades silmas M.A süü suurust, leiab, et tema karistamist reaalse vangistusega tuleb pidada õigustatuks. M.A on kuue kuu jooksul toime pannud kaks samalaadset kuritegu, seega on kohtu hinnangul lisaks põhikaristusele põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine ning seda nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Ühiskond ei saa tolereerida isikuid, kes alkoholijoobes on nõuks võtnud autot juhtida. Sellised isikud tuleb liiklusest ühiskonna turvalisuse tagamiseks teatud ajaks kõrvaldada. Ka varasemalt on M.A-lt juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud, kuid see ei ole isikule vajalikku mõju avaldanud. Arvestada tuleb ka seda, et M.A puhul ei saa rääkida juhusesüütegudest. Tõenditest nähtub, et tegemist on alkoholi kuritarvitava isikuga, kes mõtlematult asub mootorsõidukit alkoholijoobes juhtima. Ka M.A elukaaslase tunnistaja HP ütlustest selgub, et ta on andnud autovõtmeid teiste isikute kätte just seetõttu, et M.A autoga sõitma ei läheks. Eelnev viitab üheselt sellele, et ka süüdlase perekonnaliikmed on aru saanud M.A probleemist. Probleeme alkoholiga tunnistab M.A ka ise. Seega süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panna uusi süütegusid on kohtu arvates põhjendatud ka

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuse kohaldamine, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalmääras ehk kolmeks aastaks. Kohus hinnangul vastab M.A-le mõistetud lisakaristus käesoleval juhul koos isikule mõistetud põhikaristusega nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Lisakaristuse aja algust arvatakse alates kohtuotsuse jõustumisest ja see laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Asitõendid Kriminaalasja toimiku materjalide juures asub asitõendina CD plaati, millele on salvestatud patrullauto pardakaamera videosalvestised. Kohus leiab, et nimetatud CD plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt jätta kriminaalasja juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulu ning sundraha. Seega tuleb M.A-lt menetluskuluna riigituludesse välja mõista sundraha II astme kuriteos süüdimõistmise korral 750 € ja määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kokku 1038,72 (696 € tasu ja 342,72 € sõidukulud) €. Seega kokku tuleb 8 1-17-5315 süüdistatavalt välja mõista menetluskulud 1788,72 €. Kohtu hinnangul on kaitsja tasude ja kulude suurused põhjendatud ja vajalikud. Anu Tammeniit Kohtunik 9