Kriminaalasi

13-1600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruaril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number

13-1600 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Terje Liebert Kriminaalasi S.G süüdistuses KarS § 199 lg,.

§ 25

lg.2 järgi; Prokurör Aare Pere Süüdistatav S.G , isikukood XXX, EV kodanik, keskeriharidusega; emakeel eesti keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud

l korral Menetluse liik Kokkuleppemenetlus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.G KarS § 199 lg.

§ 25lg.2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 kuud. Kar

S§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.01.2013.a. kuni 03.01.2013.a., s.o. 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel mõistetud vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui S.G ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks
6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loe Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kasteaja alguseks lugeda eelmise kohtuotsuse kuulutamise päev, so 28.02.2013.a. S.G suhtes kohaldatud tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse S.G-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot, määratud kaitsja tasu 57,60 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistatava nimi,

13-1600, sundraha, kaitsjatasu. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: S.G süüdistatakse selles, et tema 02.01.2013 kella 16:25 paiku Tallinnas Sõpruse pst 201/203 asuvas kaupluses Rimi, võttisvõõra vallasasja omastamise eesmärgil 3 pudelit Laua viina, kogumaksumusega 14,67 eurot, 4 tk Saare juustu, kogumaksumusega 16,36 eurot, 2,014 kg ahjuliha maksumusega 16,09 eurot, 0,876 g suitsujuustu maksumusega 2,85 eurot, 10 pakki 95 g lõhemarja kogumaksumusega 92,5 eurot, 0,876 g suitsupõske maksumusega 4,11 eurot ning 2 pakki suitsukanavõiet maksumusega 1,26 eurot, s.o kokku kaupa 147,84 euro väärtuses, pani nimetatud kauba endale kotti ning möödus kaupluse kassast, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, seoses tema kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Sellega S.G alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ei ole. -2- Karistuse liik ja määr: Süüdistatav S.G , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus S.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg.

§ 25lg.2 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud, mida ei pöörata täitmisele Kar

S § 74 sätete alusel, kui S.G ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 02.01.2013 – 03.01.2013, s.o kaks päeva, mõistes S.G-le karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuistungil jäid süüdistatav S.G sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tems kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel S.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg.

§ 25lg.2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Kohus juhindub Kr

MS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik -3-