← Eesti

1-16-3351/7

Obsah (7)§ 247§ 202§ 180§ 339§ 318§ 175§ 179

1-16-3351 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2016, Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3351 (13240104744) Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistu

§ 247- § 249, § 313, § 315- § 319 kohus OTSUSTAS: 1. Süüdi tunnistada Z.K kuriteo toimepanemises Kar

S § 215 lg 2 p 2 järgi ning mõista temale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2.

§ 202

lg 6 alusel arvestada karistuse hulka Z.K poolt täidetud kriminaalmenetluse lõ petamisel pandud kohustuse osa, s.o 28 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 28 päeva vangistust ning mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) kuud ja 2 (kaks) päeva vangistust.

  1. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata vangistus täielikult täitmisele kui Z.K ei pane 1- (ühe)-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Katseaja algus on 11.05.
  3. Vastavalt VÕS § 1043 rahuldada kannatanu xxx xx tsiviilhagi tasumata osa ulatuses, s.o 100 eurot. Välja mõista Z.K-lt kannatanu xx xx kasuk s 100 (ükssada) eurot (a/a nr xxx Swedbank).
  4. Rahuldada kaitsja Eduard Bulattšik´u taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 34,08 eurot, sh tasu 20 eurot , sõidukulud 8,40 ja käibemaks 4 eurot + 1,68 eurot. 1

(3)1-16-3351 7. Vastavalt

§ 180

lg 1 ja 3 jätta menetluskulud osaliselt, s.o kaitsjatasu 202,46 + 34,08 eurot osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 645 eurot sundraha mõista Z.K -lt riigituludesse välja.

  1. Menetluskulud summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alateskohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 33311400010547 ning selgitus „Z.K 1-16-3351 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 mõistes (

§ 318lg 3 p 4, lg 4).

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (

§ 318lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Z.K-le on esitatud süüdistus selles, et tema ajavahemikul 31.10.2013 kella 22.30 kuni 01.11.2013 kella 14.30 grupis koos xx xx ja xx xxx tungisid akna eemaldamise teel xx xx elumaja kõrval paiknevasse garaaži, asukohaga xxx, kus surusid seestpoolt lahti garaažiboksi väravad ja lükkasid garaažis oleva sõiduauto xxx reg nr xxx välja. Nad lükkasid auto maanteele umbes 100 meetrit, peale mida istus xx xx rooli, Z.K istus tema kõrvale aga xx xx tagaistmele, xx. xx pani auto võtmetest käima ja nad sõitsid minema. Auto oli avastatud 01.11.2013 Kalma-Avinurme tee 2-l kilomeetril Lohusuu vallas. Garaažiakna lõhkumisega ja sõiduki vigastamisega tekitati kannatanule kahju summas 300,00 eurot. Seega kasutades ajutiselt võõrast vallasasja omavoliliselt ja grupis, pani Z.K toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Z.K süüditunnistamist KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 3 kuud vangistust.

§ 202lg 6 alusel arvestada Z.K-le kriminaalmenetluse lõpetamisel pandud kohustusega 28 tundi üldkasulikku tööd, mis Kar

S § 69 lg 6 alusel vastab 28 päeva vangis tusele, mille tema on täitnud, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 kuud 2 päeva vangistust. Seejuures kohaldada KarS § 73 sätteid ning mitte pöörata vangistust ärakandmisele, kui Z.K ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 180

lg 3 alusel, arvestades süüdistatava (pani kuriteo toime alaealisena, oma sissetulek puudub) varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta 202,46 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. Lubada ülejäänud menetluskulud maksta süüdistataval osade kaupa aasta jooksul Kohtuistung 2

(3)1-16-3351 Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Z.K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Z.K süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p -dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suu rus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). Kohus leiab, et menetluskulud tuleb osaliselt, s.o kaitsjatasu osas, jätta riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 645 eurot sundraha tuleb välja mõista Z.K-lt . Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.