4-16-3823/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 4-16-3823 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatav lahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. augusti 2016 otsus Apelleeritud otsus K.K. kaitsja advokaat Silver Reinsaar, apellatsioon RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
4. augusti
5. a otsus ning saata väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
6. Apellatsioonis esitatud taotlus lõpetada kriminaalmenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätta rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroo Clarus OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu suuruseks K.K. le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sh käibemaks 16 (kuusteist) eurot.
8. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale esitatakse Riigikohtule. Menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Viru Maakohus tunnistas
10. augusti 2016 otsusega K.K. süüdi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi. Teda karistati arestiga 30 päeva. Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale K.K. eelvangistuselt või vangistuselt vabanemist. K.K. sai kohtuotsuse kätte
11. septembril.
12. K.K. esitas
13. septembril 2016 maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib K.K. kaitsjat apellatsiooni koostamiseks, kuna ta ei tunne õigusnorme ja seadusi nii hästi, et ise apellatsiooni koostada. Samuti puuduvad tal rahalised vahendid, kuna ta on kinnipeetav. Otsust soovib K.K. vaidlustada, kuna ei ole talle väärteoprotokollis ette heidetud tegu toime pannud.
14. Ringkonnakohus rahuldas taotluse ja andis K.K. le riigi õigusabi tema esindamiseks väärteoasjas nr 4-16-3823 apellatsioonimenetluses.
16. oktoobril 2016 esitas kaitsja advokaat Silver Reinsaar Tartu Ringkonnakohtule apellatsiooni Viru Maakohtu
17. augusti 2016 otsusele väärteoasjas nr 4-16-
18. Ringkonnakohus jättis apellatsiooni käiguta ja andis
19. oktoobrini 2016 aega, et viia edasikaebus kooskõlla VTMS §-s 139 sätestatud apellatsiooninõuetega.
21. oktoobril
22. a registreeriti ringkonnakohtus kaitsja apellatsioon, milles taotletakse tühistada Viru Maakohtu
23. augusti
24. a otsuse ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega. Kaitsja põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised: Videokonverentsi teel ei ole väärteomenetluses kohtuistungi läbiviimine seadusest tulenevalt võimalik. Seega rikkus kohtuvaidluse ajal ja tunnistaja T.L. e ülekuulamisel kohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses ning nimetatud põhjusel tuleks Viru Maakohtu otsus tühistada. Teiseks leiab kaitsja, et tunnistaja T.L. e on sisuliselt keeldunud vastamast menetlusaluse isiku K.K. küsimustele, millal on ta viimast näinud. Väidetavalt toimus see seoses töökohustuste täitmisega, mis on aga vale. Arusaamatuks jääb, millistel põhjustel otsustas kohus saata väärteoasja materjalid politseile vaid A.K. i kriminaalvastutusele võtmise otsustamiseks, kuigi kohtusaalis leidis aset ka tunnistaja T.L. e poolt ütluste andmisest keeldumine. Kolmandaks leiab kaitsja, et kohus on tuvastanud tunnistaja R.K. i ütluste usaldusväärsuse ekslikele põhjendustele tuginedes. Kuivõrd tunnistaja T.L. e ütlused ei olnud apellatsioonis toodud põhjendustel lubatud viisil saadud, ei saanud kohus neile tugineda ka tunnistaja R.K. i ütluste usaldusväärsuse tuvastamisel. R.K. oli ilmunud istungile, seega ei saanud kohus avaldada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi. Arusaamatuks jääb, mil põhjusel on eelistatud tunnistaja R.K. i ütlusi tunnistaja A.K. i ütlustele. Ka juhul, kui A.K. i ja K.K. ütlused oleksid omavahel vastuolus, saaks see kõigutada eelkõige K.K. ütluste usaldusväärsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. VTMS § 143 lg 1 aluselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.
26. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt välja toodud rikkumine- väärteoasja arutamine videokonverentsi teel, mida väärteomenetluse seadustik ette ei näe, on käsitletav olulise rikkumisena, mis tingib asja uueks arutamiseks saatmise teises kohtukoosseisus. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette korraldada menetlusaluse isiku osavõttu asja sisulisest arutamisest KrMS § 69 sätestatud tehnilise lahenduse abil. Õiguskirjanduses on küll mööndud, et sellise muudatuse võiks sarnaselt KrMS § 269 sisse viia ka väärteomenetluse seadustikku, mis võimaldaks mh erandlikult arutada asja ka menetlusaluse isiku osavõtuta KrMS § 269 lg-s 2 toodud asjaolude korral (Väärteomenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 142). Samas eeldab ka KrMS § 269 lg 2 p-s 4 sätestatud erandlik võimalus arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta seda, et tema kohtusse toimetamine on raskendatud ja süüdistatav on nõustunud kohtulikust arutamisest osavõtuga audiovisuaalses vormis vastavalt KrMS § 69 lg 2 p-2- s 1 sätestatule. Tegemist on siiski erandliku võimalusega, mis tuleb kõne alla eelkõige juhtumitel, mil isik viibib näiteks Eestis kinnipidamisasutuses, kuid tema tervislik seisund ei võimalda transporti või kannab karistust välisriigi kinnipidamisasutuses. Praegusel juhul ei nähtu asjast, et K. Küüsamaalt, kelle kohtusse ilmumise tegi kohus kohustuslikuks, oleks küsitud nõusolekut tema kohtulikust arutamisest osavõtu kohta audiovisuaalses vormis või et tema kohtusse toimetamine oleks olnud raskendatud. Seega ei olnud K.K. le seaduses sätestatud korras tagatud õigus olla kohtus oma väärteoasja arutamise juures.
27. Kaitsja ülejäänud apellatsiooniväited on seotud tõenditele antud hinnangu ja nende lubatavusega. Kuna ringkonnakohus saadab eelmenetluses väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus ja tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, siis kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti peab kohus välja selgitama VTMS §-s 133 loetletud küsimused, mis on kaebuse lahendamisel otsustava tähtsusega. Seega tuleb kaitsja taotlus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, jätta rahuldamata.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 143, § 147 lg 2 p-st 1 ja § 148 p-st 3 ja § 150 lg-st 2, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
29. augusti
30. a otsuse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Apellatsioon tuleb rahuldada.
31. Kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt on riigi õigusabi andmisele kulunud aega 2 tundi apellatsiooni koostamiseks. S. Reinsaar taotleb tehtud töö eest 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ning § 21 lgst 3 rahuldada. Kuna käesoleva määrusega maakohtu otsus tühistatakse ja väärteoasi saadetakse uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus, tuleb see menetluskulu VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 185 lg 1 kohaselt jätta riigi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk kohtunik -3-