Obsah (9)

§ 15§ 16§ 56§ 2§ 12§ 18§ 47§ 57§ 58

4-17-648 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mail 2017. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-17-648 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bre

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kuna N.U menetlusaluse isikuna kirjutas väärteoprotokollis ütlused selle kohta, et nõustub, nimetatud auto oli määrdunud, ta suundus autopesulasse, siis sellega on tuvastatud teo subjektiivne koosseis, s.t N.U pani toime ÜTS § 86 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest võib isikut 2 4-17-648 karistada rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. N.U puhul on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektor H. Noor arvestanud kergendava asjaoluna toimepandud süüteo tunnistamist. Lähtudes

§ 56

lg 1 põhimõttest, mille kohaselt karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid, kohtuväline menetleja leidis, et 10 trahviühiku suurune rahatrahv (40 eurot) on proportsionaalne toimepandud teoga.

1. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata. 4.
2. Koosseis, õigusvastasus ja süü 4.1.
3. Ühistranspordiseaduse § 86 lg 1 etteheide Objektiivne koosseis Nii väärteoprotokolli kui kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse N.U-le ette ÜTS § 86 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes Tallinna Linnavolikogu 15.10.
4. a määruse nr 20 „Tallinna taksoveonõuded“ (edaspidi: Tallinna määrus) § 2 p 1 nõude rikkumises, täpsemalt taksona mootorsõiduki, mis ei olnud väljast puhas, autojuhina kasutamises (KVM tl 8, 10-11). ÜTS § 86 lg 1 näeb ette väärteokaristuse bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo korraldamisel bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo nõuete rikkumise eest. Määruse § 2 p 1 sätestab: Et tagada sõitjate mugavus ja ohutus ning keskkonnasäästlikkus, peab taksoveol kasutatav sõiduk vastama järgmistele nõuetele sõiduk peab olema ehitatud sõitjate veoks, see peab olema kompaktne, ümberehitamata, avariitunnusteta, värvi- või roostekahjustusteta, puhas seest ja väljast ning tehniliselt sõidukorras. Seega tuleb käesoleval juhul N.U-le esitatud väärteoetteheite sisu arvestades tuvastada esmalt asjaolu, kas ta kasutas autojuhina taksosõidukit ning teiseks asjaolu, kas antud sõiduk oli väljast puhas või mitte. Tulenevalt

§ 2

lg 2 järgi saab karistada isikut teo eest.

§ 12

lg 2 täpsustab, et etteheidetav tegu saab seisneda kas tegevuses või tegevusetuses. Seadusega sätestatud juhtudel on nõutav ka tagajärje olemasolu. Käesoleval juhul on etteheidetavaks tegevuseks määrdunud sõiduki kasutamine taksoveol. Seega väärteo objektiivse koosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada, et sõidukiga teostati taksovedu ja et sõiduk oli taksoveo teostamisel määrdunud. Ühistranspordiseaduse § 64 lg 7 sätestab: Kui taksovedu ei teostata, peab sõidukilt olema eemaldatud plafoon. Kui plafoon on eemaldamata, loetakse, et sõidukijuht teostab taksovedu. Tunnistaja Jüro Froš’i ütluste kohaselt (KVM tl 6 pöördel) teostas tunnistaja 15.12.2016. a koos Aivar Melnikov’iga Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti graafikujärgset patrullteenistust. Kella 23.27 paiku andsid nad Luise tn 24 juures halli värvi taksotunnustega mootorsõidukile Opel reg nr xxxx sauaga peatumise märguande. Sõiduki katusel oli plafoon, mille esiküljel oli musta värvi trükitähtedega kirje TAKSO. Vaneminspektor Aivar Melnikov kontrollis nimetatud sõidukit ning palus ühissõidukijuhiks osutunud N.U esitada tasulise taksoveo teenuse osutamiseks jaoks vajaliku dokumentatsiooni. Kontrollimise momendil oli antud 3 4-17-648 sõiduk väljast must ja pesemata. Vaneminspektor fotografeeris nimetatud sõidukit ja juhi poolt esitatud dokumentatsiooni. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (KVM tl 1) kohaselt vaadeldi Tallinnas Luise 24 juures pargitud mootorsõidukit Opel Astra reg nr-ga xxxx. Sõiduki katusel selle keskosas asetses oranži värvi plafoon, mille esiküljel oli kirje TAKSO. Sõiduki esiuksel asetses logo Inter Takso / 55653333 ja parempoolse tagaukse klaasil hinnakiri. Nii mootorsõidukit (fotod nr 1-7, KVM tl 2-3 pöördel) kui juhi poolt esitatud dokumentatsiooni (fotod nr 8-14, KVM tl 3 pöördel-5) on fotografeeritud sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde. Nimetatud sündmuskoha vaatlusprotokollist koos selle lisaks olevatelt fotodelt nähtub selgelt, et mootorsõiduk reg nr-ga xxxx on taksotunnustega sõiduk, kuivõrd sellel asetseb katusel vastava kirjaga plafoon, sõiduki vasakpoolsel esiuksel ehk juhiuksel asetseb taksoettevõtte logo ning parempoolsel tagumisel ukseklaasil on kollane kleebitud silt, mis sarnaneb Tallinna linnas kehtestatud takso hinnakirjale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et taksoga teostati taksovedu. Samuti nähtub vaatlusprotokollist, et antud sõidukit on juhtinud N.U , kellele on väljastatud takso teenindajakaart. Eeltoodust nähtub, et etteheidetava teo toimepanijaks oli N.U. Sõidukist tehtud fotodelt on nähtav, et sõiduk oli vaatlusprotokolli koostamise ajal määrdunud – sõiduki tagaosal olid osaliselt märjad tumedamad porised laigud (fotod nr 2 ja 4, KVM tl 2-2 pöördel) ning kogu sõiduk oli kaetud tolmukihiga, mida kinnitavad kõige selgemini fotod nr 5 ja 7 (KVM tl 3), millelt on näha sõrmejälgi nii sõiduki uksel kui kapotil ning ka fotod nr 1, 2 ja 6 (KVM tl 2, 3), millelt on näha, et sõiduki taga- ja esiklaasid on puhtad vaid selles osas, kuhu ulatuvad kojamehed töötama. Menetlusaluse isiku N.U ütlused on fikseeritud väärteoprotokollis (KVM tl 8, tõlge kohtu tl 31). Nendest nähtuvalt tunnistas N.U ka ise, et sõiduk on must ning ta oli sõitmas autopesulasse. Seega kinnitavad nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku ütlused ning ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, et N.U kasutas mootorsõidukit Opel reg nr-ga xxxx taksoveo teenuse osutamiseks ning antud taksona kasutatav sõiduk oli määrdunud. Subjektiivne koosseis

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et N.U kasutas taksona mootorsõidukit, mis ei olnud väljast puhas, kavatsetusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetusega kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Arvestades sõiduki määrdumise astet ehk seda, et sõiduk oli üleni määrdunud ning niivõrd tugevalt, et puutejäljed on sõidukil selgelt nähtavad (vt KVM tl 2-3 pöördel), siis pidi N.U olema teadlik tema poolt kasutatava sõiduki määrdumisest. Kuivõrd N.U oligi enda sõnul suundumas autopesulasse (KVM tl 8, tõlge kohtu tl 31), siis kinnitab see samuti asjaolu, et menetlusalune isik oli sõiduki määrdumisest sellises määras, et see vajas pesemist, teadlik. Samuti peab N.U isikuna, kellele on väljastatud taksoveo teenuse osutamise luba ning kes taksoveo teenust ka osutab, teadma kõik taksoveo teenus osutamist reguleerivad nõuded, sh sõiduki puhtuse nõuet. Sealjuures on sõiduki puhtuse nõue kohtu hinnangul 4 4-17-648 elementaarne arvestades, et antud sõidukiga teenindatakse kliente ning hooliv klienditeenindaja ei soovi riskida klientide vara määrdumise ega sellega kaasneva pahameelega. Seega teadis N.U , et tema poolt taksona kasutatav sõiduk on määrdunud. Samuti oli ta teadlik taksoveole esitatavatest nõuetest, kuid sellest hoolimata jätkas ta taksovedu määrdunud sõidukiga. Kuigi taksojuht oli teadlik, et sõiduk on määrdunud, jätkas menetlusalune isik taksoveo teenuse osutamist. Seega pani ta etteheidetava teo toime kavatsetusega

§ 16lg 2 tähenduses.

Seega on N.U täitnud ÜTS § 86 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. Kohus ei nõustu menetlusaluse isikuga selles, et antud väärteoasi oleks fabritseeritud ehk ilma õigusliku aluseta ning tegeliku põhjuseta loodud ja/või välja mõeldud. Kohus on seisukohal, et antud väärteoasi põhineb tegelikkuses toimunud sündmusel ning väärteo toimepanemine on usaldusväärsete tõenditega ka tõendamist leidnud. 4.1.

1. Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid N.U teos ei esine. Samuti on N.U süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane (sündinud
2. aastal – KVM tl 3 pöördel). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et N.U on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav ÜTS § 86 lg 1 järgi. 4.
3. Karistus ÜTS § 86 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kuivõrd ÜTS §-s 86 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 teise lause kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab N.U-le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-200 trahviühikut, s.o 12-800 eurot ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 100 trahviühikut, s.o 400 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.U süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning N.U pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on raskeim väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku keskmisest suuremale süü suurusele. Samuti arvestab kohus antud juhul isiku süüd suurendava asjaoluna seda, et taksona kasutatav sõiduk ei olnud mitte ainult kohati määrdunud, vaid tervenisti määrdunud – isegi sõiduki esi- ja tagaklaasidelt on näha, et puhas osa on vaid see ala, kuhu ulatuvad puhastama kojamehed. Samas võtab kohus arvesse ka asjaolu, et ÜTS § 86 lg 1 alusel on võimalik karistada isikut erinevate veonõuete rikkumiste eest. Tallinna määruse §-s 2 on sätestatud erinevad nõuded taksoveole. Näiteks peavad Tallinna määruse kohaselt olema kõikidel taksoveol kasutatavatel sõidukitel ABSpidurid ning vähemalt juhi- ja kõrvalistme eesmised turvapadjad ning sõiduk peab olema avariitunnusteta. Nimetatud nõuded on ette nähtud eesmärgiga tagada klientide turvalisus ehk laiemalt nende elu ja tervise kaitse. Üheks nõudeks on ka näiteks see, et sõiduki heitmenorm peab vastama vähemalt Euro 5 standardile. Selle nõude täitmise eesmärgiks on eelkõige keskkonnahoid. Käesoleval juhul on N.U poolt väliselt puhta takso nõude rikkumise kõige halvemaks tagajärjeks kas klientide või juhi enda riiete ja/või pagasi määrdumine. Seega võrreldes omavahel raskusastmelt kõiki taksoveole esitatavaid nõudeid, leiab kohus, et väljast määrdunud sõidukiga sõitmine on üks kergemaid rikkumisi, mistõttu ei saa isiku süüd ÜTS § 86 lg 1 rikkumisel pidada kokkuvõttes siiski mitte suureks, vaid väikseks. Kuigi kohus tuvastas 5 4-17-648 süütegu pandi toime raskemas tahtluse vormis, kui seda on tuvastatud kohtuvälise menetleja otsuses, ei pea kohus siiski vajalikuks, ega võimalikuks seetõttu karistust rangemaks muuta. Kohtuväline menetleja on leidnud, et N.U puhul esineb karistust kergendava asjaoluna süüteo tunnistamine (KVM tl 10 pöördel). Kohus on seisukohal, et lihtsalt süü tunnistamine ei saa olla karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Seda põhjusel, et

§ 57

lg 1 p-s 3 on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Süü ülestunnistamisele ilmumisest kui karistust kergendavast asjaolust saab rääkida olukorras, kus isik läheb vabatahtlikult pärast teo toimepanemist ametiasutusse ning tunnistab oma süüteo üles. Sealjuures on veel oluline, et enne isiku poolt süü ülestunnistamist ametiasutus (nt politsei) ja avalikkus kas üldse ei teagi, et süütegu on toime pandud või ei ole teada, et konkreetne isik nimetatud süüteo toime pani. Käesoleval juhul süü ülestunnistamisele ilmumisest aga rääkida ei saa, sest N.U peeti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnike poolt kinni ning ametnikele sai vahetult teatavaks väärteo toimepanemine koos rikkuja isikuga. Samuti tuleb silmas pidada, et lihtsalt süü ülestunnistamine ei tähenda veel toimepandu puhtsüdamlikku kahetsemist. Samas leiab kohus, et kuivõrd N.U oligi enda sõnade kohaselt suundumas autopesulasse (KVM tl 8, tõlge kohtu tl 31), siis väljendub sellises käitumises kohtu hinnangul tegevkahetsus, s.t isiku kahetsus toimepandud teo osas väljendub otseselt tema käitumises. Seega kuigi N.U ei ole sõnaselgelt kahetsust toimepandu osas väljendanud, arvestab kohus tema käitumist, milles väljendub tegeliku kahetsuse olemasolu. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kohtuvälise menetleja on eksitavalt enda otsuses karistust kergendava asjaoluna arvetanud süü tunnistamisega, esineb käesoleval juhul siiski karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et N.U puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Seega arvestades eeltoodud N.U süü suurust mõjutavaid asjaolusid, ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et N.U süü on kokkuvõttes väike. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub selle, kuidas on võimalik N.U mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt on N.U kaks kehtivat väärteokaristust (kohtu tl 30). Kuigi kumbki nendest kahest kehtivast väärteokaristusest ei ole samalaadse rikkumise ehk ÜTS § 86 lg 1 alusel N.U-le mõistetud, on ühe karistuse puhul tegemist siiski samuti ÜTS rikkumisega. Nimelt on N.U Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28.11.

1. a otsusega karistatud ÜTS § 88 järgi kvalifitseeritav väärteo (tasuline sõitjatevedu seaduses ettenähtud dokumentideta) toimepanemise eest 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga. Sealjuures ei ole N.U tasunud mitte kumbagi temale määratud rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud väärteoasja toimikust nähtuvalt on ÜTS § 88 rikkumise eest määratud rahatrahvi tasumata jätmise tõttu edastatud see täitmiseks kohtutäiturile (KVM tl 15). Tasumata rahatrahvidega väljendab N.U enda hoolimatust ja lugupidamatust õiguskorra vastu. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul eripreventsiooni tõttu põhjust N.U-le mõistetavat süüle vastavat karistust suurendada ega vähendada. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus märgib siinkohal, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud 6 4-17-648 õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Seda põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole määrdunud taksoga taksoteenuse osutamise puhul tegemist ei ühiskonnaohtliku väärteoga ega ka linnapildis massiliselt toimepandava rikkumisega. Seega üldpreventsioon N.U-le mõistetava karistuse määra ei mõjuta. Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt N.U-le karistuseks määratud sanktsiooni alamäära (milleks on 3 trahvühikut) lähedale jääv 10 trahviühiku ehk 40 euro suurune rahatrahv vastab nii N.U süü suurusele kui ka üldja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seetõttu ei ole alust muuta ka kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistust. 4.
2. Teised kaebaja etteheited kohtuvälisele menetlejale Menetlusalune isik N.U on kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et A. Melnikov väljendab igal võimalusel tema vastu antipaatiat ning on teda ka sõiduautoga jälitanud. Rikutud on menetlusaluse isiku õigust isikuandmete kaitsele ning kaebajale on püütud avaldada psühholoogilist survet. Esmalt märgib kohus, et kõik eeltoodud menetlusaluse isiku etteheited on täielikult sisustamata, mistõttu on kohtul antud etteheidete osas äärmiselt keeruline võtta seisukohta. Sealjuures saab ja tohib kohus kaebemenetluses käsitleda vaid selliseid etteheiteid väärteomenetleja tegevusele, mis võivad olla kaasa toonud väärteomenetlusõiguse rikkumise või isiku suhtes ebaseadusliku ja/või põhjendamatu otsuse tegemise. Ehk teisisõnu, kohus peab käsitlema vaid selliseid etteheiteid, mis võisid mõjutada väärteoasja menetlemist ja/või lõpplahendit. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on antud väärteoasjas väärteomenetlust alustanud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vaneminspektor Aivar Melnikov – ta teostas sündmuskoha vaatluse (KVM tl 1), kuulas üle tunnistaja (KVM tl 6), tegi päringu majandustegevuse registrile (KVM tl 7) ning koostas menetlusaluse isiku suhtes väärteoprotokolli, kuulates ühtlasi selle koostamise käigus üle ka menetlusaluse isiku (KVM tl 8). Seega on Aivar Melnikov kogunud antud väärteoasjas kõik väärteootsuse koostamise aluseks olnud tõendid, kuid kohtuvälise menetleja otsuse on koostanud teine ametnik – vaneminspektor Helena Noor (KVM tl 10). Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et väärteomenetlus oleks alustatud ilma põhjuseta, siis ei saa vaneminspektor Aivar Melnikov’ile ette heita väärteotunnuste ilmnemisel väärteomenetluse alustamist ning ka läbiviimist. Sealjuures märgib kohus, et kuivõrd vaneminspektor Aivar Melnikov ei ole enda kogutud tõendite pinnalt ise otsust menetlusaluse isiku suhtes teinud, siis isegi kui vaneminspektor Aivar Melnikov’i ja menetlusaluse isiku vahel on teatav antipaatia teineteise vastu, ei saanud see antud juhul mõjutada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt tehtud otsuse sisu ja tulemust. Sealjuures on ka maakohus käesoleva kohtuotsuse tegemisel kontrollinud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsust ning leidnud, et N.U-le etteheidetav tegu on tõendamist leidnud ning temale sellise teo eest määratud rahatrahv on samuti põhjendatud. Ühtlasi on kohus seisukohal, et käesolevas väärteoasjas ei esine viiteid sellele, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud menetlusaluse isiku õigust isikuandmete kaitsele. Siinkohal märgib kohus, et selline kaebaja väide on väga vastuoluline olukorras, kus N.U on ise keeldunud kohtuvälisele menetlejale osasid (isiku-)andmeid üldse nimetamast (vt KVM tl 8, 10). Samas on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ametnikel aga täielik õigus kontrollida seda, kes taksoveo teenust osutab ning kas tal on sellise teenuse osutamiseks olemas kõik nõutavad dokumendid. Näiteks näeb ÜTS § 13 lg 1 p 12 ette, et omavalitsusorgan korraldab oma haldusterritooriumil järelevalvet tema antud taksoveoloa, sõidukikaardi, teenindajakaardi ja liiniloa nõuete ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduskoostöö seaduse 7 4-17-648 kohaselt sõlmitud haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu täitmise üle. ÜTS § 80 lg 2 selgitab samuti, et valla- ja linnavalitsus teostab järelevalvet valla- või linnaliiniloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi ning tema sõlmitud avaliku teenindamise lepingu ja halduslepingu nõuete täitmise üle. ÜTS § 81 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on riikliku järelevalve teostajal aga õigus teostada järelevalvet takistamatult ja ette teatamata; nõuda järelevalve teostamisega seonduvate dokumentide ja muude materjalide esitamist; küsitleda isikut ja tuvastada tema isikusamasus. Lisaks ülaltoodule märgib kohus, et kui menetlusalune isik leiab, et ametnik on käitunud tema suhtes ebaprofessionaalselt või ebaviisakalt, siis tuleks vastava põhjendatud kaebusega pöörduda asutuse, kus ametnik töötab, juhi poole, kes algatab vajadusel ametniku osas distsiplinaarmenetluse. Kui ametnik on menetlusaluse isiku hinnangul aga pannud toime väärteo või kuriteo (nt ebaseaduslik jälitustegevus, altkäemaksu küsimine, ähvardamine), siis tuleks esitada vastavaid põhjendusi sisaldav teade näiteks politseile või prokuratuurile konkreetse isiku suhtes menetluse alustamiseks. 4.
3. Kokkuvõte Eelnevatel põhjustel jätab kohus täielikult rahuldamata N.U kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.01.
4. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr
5. Seetõttu jääb muutmata ka Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 06.01.
6. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr
7. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8