4-18-2367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2018, Tallinn Väärteoasja number 4-18-2367 (2302,17,006312) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi J.M ka

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Me netlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja : J.M; ik: XXX; elukoht: xxxx. Kaitsja: Vladimir Kolga; Natus Vincere õigusbüroo jurist RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras Jätta J.M kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 16.04.2018 otsusele nr 2302,17,006312 J.M karistamises

§ 223

lg- s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot rahuldamata. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 16.04.2018 otsus nr 2302,17,006312 J.M karistamises

§ 223

lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot muutmata ja tüh istamata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

1. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Väärteomenetluse menetluskulu, so kohtuvälise menetleja otsuses VTMS § 74 lg 1 p 15 1 kohaselt tehtud menetluskulude otsustus, s.o kohustus tasuda ekspertiisi nr 17E-LT0105 tekkinud kulud 413 eurot , tuleb täita kohtuotsuse avalikult teat avakstegemise päevast 30 päeva jooksul ning tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185043260 . Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 03.07.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 02.08.
3. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.08.
4. Kaebus e läbivaatamisel kohus tuvastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihli 16.04.2018 otsusega nr 2302,17,006312 karistati J.M

§ 223

lg- s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, selles, et J.M juhtis mootorsõidukit ajavahemikul 09.05.2017 kell 23:15 kuni 10.05.2017 kell 20:15 xxxx juures, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada teist vara ja sõitis otsa pargitud sõidukile VW. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AUile ja NBle. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isi k

§ 1

6 lg 1 kohustust ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse I. ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSE KÄIK 24.10.2017.a alustati Politsei – ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskus avariimenetlusgruppi väärteomenetleja Julia Vesjolkina poolt väärteomenetlus

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 tunnustel J.M suhtes selles, et tema juhtis, 09.05.2017.a kella 23:15 kuni 10.05.2017.a kella 20:15 ajal xxxx, mootorsõidukit Toyota Corolla reg. märk XXX XXX, juhtis mootorsõidukit, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile VW Passat reg. märk XXX XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AU´le ja NB´le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik (vt. Lisa 1 Väärteoprotokoll AB 1563942). 30.10.2017.a esitas J.M väärteomenetlejale Julia Vesjolkina taotlus, milles J.M palub lõpetada väärteomenetlus, kuna J.M ei olnud sellel ajal ja kohas liiklusõnnetust põhjustanud ega sündmuskohalt lahkunud. Samas taotluses J.M märgib, et politsei on süüdistanud tema teos, mida J.M ei ole teinud (vt. Lisa 2 Taotlus). 20.11.2017.a tegi Politsei- ja Piirivalveamet määrus väärteomenetluse jätkamise kohta (vt. Lisa 3 Määrus väärteomenetluse jätkamise kohta). 28.02.2018.a tegi kohtuekspert Urmas Lõiv ekspertiisiakt nr 17E-LT0105, milles ekspert arvab, et sõiduauto VW Passat reg. märk XXX XXX vigastused tagastange vasakpoolsel 2 nurgal võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Toyota Corolla reg. märk XXX XXX vasakpoolse tagumise uksega ja vasakpoolse tagarattakoopa esiservaga (vt. Lisa 4 Ekspertiisiakt nr. 17E-LT0105). 23.03.2018.a esitas J.M oma vastuväide. Oma vastuväidete kaebaja märgib, et ta ei ole nõus esitatud süüdistustega väärteoprotokollis AB 1563942 ja eksersertiisiaktiga nr 17E-LT0105 (vt. Lisa 5 Vastuväide). 20.04.2018.a uuesti alustati Politsei – ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalvekeskus avariimenetlusgruppi väärteomenetleja Julia Vesjolkina poolt väärteomenetlus

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 tunnustel J.M suhtes selles, et tema juhtis, 09.05.2017 .a kella 23:15 kuni 10.05.2017.a kella 20:15 ajal Harju maakonnas, xxxx mootorsõidukit Toyota Corolla reg. märk XXX XXX, juhtis mootorsõidukit, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile VW Passat reg. märk XXX XXX. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AU´le ja NB´le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik (vt. Lisa 6 Väärteoprotokoll AB 1563942). 16.04.2018.a tegi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl väärteoasjas nr. 2302,17,006312 otsuse, kus kohtuväline menetleja juhindudes KarS § 56 lg 1 § 63 lg 3 sättega karistas J.M Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o. 200,00 eurot. Samas otsuses J.M peab VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda ekspertiisi tegemisega seotud kulud, so 413,00 eurot (vt. Lisa 7 Otsus väärteoasjas nr. 2302,17,006312). Kaebuse esitaja ei ole nõus kohtuvälise menetleja otsusega ja leiab, et kohtuvälise menetleja on süüdistanud tema teos, mida J.M ei ole teinud. Selle alusel kaebuse esitaja juhindudes VTMS § 19 lg 1 p 7 soovib vaidlustada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses. II. KAEBUSE ÕIGUSLIKUD PÕHJUNDUSED II.I Politsei- ja Piirivalveamet ei ole analüüsinud ega arvesse võtnud kaebaja poolsed argumente ja esitatud tõendid. Seega oluliselt on rikkunud menetlusõiguse normid. Kaebaja pöörab Kohtu tähelepanu sellele, et karistuse määramisel, kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud ühtegi J.M poolt esitatud vastuväited vaieldava rikkumise kohta. 24.10.2017.a alustati väärteomenetleja Julia Vesjolkina poolt väärteomenetlus

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 tunnustel J.M suhtes selles, et tema juhtis, 09.05.2017 .a kella 23:15 kuni 10.05.2017.a kella 20:15 ajal Harju maakonnas,xxxx , mootorsõidukit Toyota Corolla reg. märk XXX XXX, juhtis mootorsõidukit, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile VW Passat reg. märk XXX XXX. J.M rõhutab, et liiklusõnnestuse sündmuse kuupäev ja kellaaeg on fikseeritud 09.05.2017.a kella 23:15 kuni 10.05.

1. a kella 20:
2. Siinkohal, J.M märgib, et alates 08.05.2017.a tema tööauto ŠKODA registrimärgiga XXX XXX olnud remontikojas ning ta sai oma autot remonditöökojast kätte 09.05.2017.a kella 15:00 (vt. Lisa 8 Tõend). Seetõttu, ajavahemikus 08.05.2017.a-st kuni 09.05.2017.a kella 14:30-ni J.M kasutas tema aabikaassa autot (NB) Toyota Corolla registrimärgiga XXX XXX. See tähendab, et alates 09.05.2017.a kella 15:00 J.M juba kasutab oma tööauto ŠKODA registrimärgiga XXX XXX. 30.10.2017 a. esitas J.M vanemväärteomenetlejale Jaak Paju oma seletus kus märgib, et kaebaja J.M ei saanud asuda aadressiga xxxx, kuna kaebaja tööpäev 3 lõpeb kell 17:00, ning peale 17:00 kontor on suletud. J.M ig al õhtul pargib oma tööautot oma koduse aadressi xxxx järgi. (vt. Lisa 9 Lisa asjale nr. 2302,17,006312). Seda ka kinnitab kaebaja tööandja VK , kes märgib, et / ... Meie kontor, mis asub aadressil xxxx , töötab tööpäeviti 08:30-17:
3. Peale 17:15 kontor suletakse ja pannakse signalisatsioonile. Meie töötajal, J.M (isikukood XXX) ei ole võtmeid kontorisse iseseisvaks sissepöösuks. 09.05.2017.a J.M ei olnud kontori külastatavusega seotud töötmisülesandeid – Sergei töötas 08:00 -16:00 laos aadressil Vesse
4. Kontorisse minna tal ei olnud vaja.. Meie töötajat J.M 09.05.2017.a ei olnud meie kontoris aadressil xxxx .../ (vt. Lisa
5. Õiend). Vaatamata sellele, et J.M esitas vastustajale tööandja tõendi selle kohta, et 09.05.2017 ei viibinud J.M ettevõtte kontoris aadressil xxxx, vastustaja ei ole seda asjaolu juurdluses arvesse võetud. II.II Kohtuekspert Urmas Lõiv 28.02.2018.a ekspertiisiaktiga nr. 17E-LT0105 märgib, et /... Sõiduauto Toyota Corolla reg. Märk XXX XXX vasakpoolsel tagauksel ja sellega külgneval vasakpoolse tagarattakoopa esiserval esinevad horisontaalsed tumeda värvusega aine (pori, lakk) ladestused .../ (vt. Lisa 4). Siinkohal J.M soovib rõhutada, et 30.10.2017.a J.M esitas väärteomenetlejale Julia Vesjolkina täiendavad selgitusi tumedate värvitriipude kohta, mis olid auto Toyota Corolla XXX XXX vasakul küljel. Need vigastused tekkisid autole oktoobris 2016 aadressil xxxx suurekabariitse sõiduki poolt. Süüdistuses märgitud kahjustused olid autol olemas enne väidetavat juhtumit 09.05.
6. Kaebaja ja tema aabikaassa Natalja Balabinskaja poolt sai viidatud tunnistajatele, kes võivad kinnitada nende kahjustuste olemasolu nende autol enne kuupäeva 09.05.2017 (vt. Lisa 2) . Sellel selgitusel kaebaja märgib, et / .. . NBle kuuluval ja minu poolt märgitud päeval kasutatud sõidukil on kahjustused, kuid need tekitatud eelmisel aastal

§ 223

lg 1 alusel inkrimineeritava rikkumise ja määras

§ 223lg 1 alusel rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses (so.

200 eurot).

§ 236

lg 1 kohase väärteo toimepanemise osas määras otsuse tegija väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub samuti seisukohale, et J.M ile

§ 223

lg 1 alusel inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumistega.

1. mai 2017 kell 21.00 on kohtuväline menetleja tunnistajana üle kuulanud MP'a (tl 2) kes selgitab oma ütlustes, et 10.05.2017 avastas ta kell 20.15 ajal, et keegi on talle kuuluva sõiduki VW Passat ära kriimustanud. Tema sõiduk oli samas kohas pargitud alates 09.05.2017 kell 23.
2. Sõidukit VW Passat on sündmuskohal fotografeeritud (tl 3) ja selle o n tuvastatavad nõrgajõulise riivava kontakti jäljed so. heledad nühkejäljed tagumisel vasakul põrkeraua nurgal. Samuti on sündmuskohal pildistatud sõidukit Toyota Corolla (tl 4), millel on selgelt tuvastatavad nõrgajõulisele riivavale kontaktile viitavad jäljed so. tumedad nühkejäljed tagumisel vasakul uksel ja vasakul rattakoopa esiserval. Vigastused on värsked ja nende iseloom ning ulatus on võrreldavad kannatada saanud sõidukil VW Passat tuvastatud vigastustega. Asjaolu, et Toyota Corollal tuvastatud nühkejäljed on värsked näitab see, et 26.05.2017 tehtud fotodel (tl 7-9) on sõiduk juba korda tehtud ja nimetatud vigastust enam ei nähtu. Seega ei saa eluliselt usutav olla kaitsja väide, et nimetatud nühkejäljed tekkisid Toyota Corollale oktoobris 2016 ja püsisid seal peaaegu aasta aega. Kuivõrd menetlusalune isik leidis, et tema ei ole talle inkrimineeritavat rikkumist toime pannud, siis määras kohtuväline menetleja asjas teostada liiklustrassoloogia ekspertiis (tl 32) 7 ja küsida EKEI eksperdilt kas sõiduautol VW Passat tuvastatud vigastused on tekkinud kontakteerumisel sõiduautoga Toyota Corolla. 28.02.2018 koostas kohtuekspert Urmas Lõiv ekspertiisiakti nr. 17E-LT0105 (tl 37-38), milles selgitab väga põhjalikult mil moel on sõidukite VW ja Toyota vigastused omavahel seostatavad ja asub seisukohale, et sõidukite vigastuste asukohast, iseloomust ja nende kandvate detailide profiilist nähtub, et sõiduauto VW Passat vigastused võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduautoga Toyota Corolla vasakpoolse ukse ja vasakpoolse tagarattakoopa esiservaga. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et kuivõrd ekspert ei ole isiklikult liiklusõnnetuse toimumist pealt näinud, siis saabki ta oma arvamuse anda ainult selles vormis, kas vigastuste tekitamine just selle sõiduki poolt on või ei ole võimalik. Kahetsusväärselt on menetlusaluse isiku kaitsja sattunud segadusse ja on eksperdi arvamust valesti tõlgendanud. Eksperdi arvamus antud asjas on siiski väga selge ja annab objektiivsele lugejale üheselt vastuseks, et sõidukile VW tekitatid vigastused just J.M juhitud sõiduautoga Toyota. Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja väide, et otsust tehes on menetlusaluse isiku esitatud tõendid meelevaldselt tõendite kogumist väljajäetud on samuti kohut eksitav. Otsuses on selgelt välja toodud et otsuse tegija ei arvesta vastulauses toodud väidetega kuna need on ümber lükatud muude asjas kogutud tõenditega. Näiteks asjaolu, et menetlusalune isik sai oma sõiduki Škoda remonditöökojast kätte 10.05.2017 ei tähenda, et ta ei oleks võinud samal päeval kasutada ka sõiduautot Toyota Corolla. Olles tutvunud kogu toimiku materjalidega nähtub üheselt, et kõik kaebaja esitatud selgitused on ennastõigustavad, ei riimu muude kogutud tõenditega ja on selgelt kantud soovist vabaneda karistusest. Kohtuvälise menetleja hinnangul on asjas üheselt tuvastatud, et sõidukite vigastused on omavahel seostatavad nii iseloomu kui ka paiknemise kõrguse poolest ja sellest tulenevalt on menetlusalusele isikule inkrimineeritav rikkumine leidnud täielikku tõendamist ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel.

§ 223

lg 1 kohase rikkumise eest näeb seadus karistuseks ette rahatrahvi 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja leiab, et liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja seda, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne ning ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes kõigest eeltoodust ei ole kaebuses toodud alustel põhjendatud 16.04.2018 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas 8 Kaebuse esitaja on kaebusesse märkinud, et kaebaja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Taolisest nõusolekust saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § -s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 223

lgs 1 ettenähtud süüt eo toimepanemist.

§ 2

23 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõ uete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisut unnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes v äärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et J.M süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit ajavahemikul 09.05.2017 kell 23:15 kuni 10.05.2017 kell 20:15 Tallinnas xxxx juures, oma tegevusega ei hoidunud kõigest, mis võis kahjustada teist vara ja sõitis otsa pargitud sõidukile VW. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju AU ile ja NBle. Kohus peab vajalikuks märkida, et eelmärgitud menetlusdokumentides on viidatud ühe kahjustatud sõiduki omanikule AUile, kuid väärteoasja materjalidest sellise isiku puutumust asjaga ei nähtu. Küll on tuvastatav, et kahju on tekitatud tunnistajale MP. Samas leiab kohus, et MPa asemel AUi märkimine väärteoprotokollis ja otsuses ei muuda menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo koosseisu ega süüks arvatava teo kirjeldust, kuivõrd süüteo koosseisutunnuseks on kahju tekitamine, mitte kahjusaaja nimi. Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist ja protokollile lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud sündmuskohta, s.o xxxx pargib sõiduk VW Passat, mille tagastange vasakpoolne nurk on kriibitud. Tunnistaja MPa ülekuulamise protokolli kohaselt parkis ta VW Passati xxxx ette 9.05.2018 kell 23.15 ja 10.05.2018 kell 20.15 avastas, et sõiduki tagastange on kriibitud . Samas hoovis pargivad OÜ TEF sõidukid. Kahtlustab nendest kedagi, kuna ka varem on sarnane asi juhtunud. K õigepealt analüüsib kohus, kas menetlusalune isik sõitis 10.05.2017 Toyotaga xxxx ees ja rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt

§ 16

lg 1 sätestatud kohustust, mille kohase lt 9 liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt tema 09.05.2017 Toyotaga tööl ei käinu d ja xxxx ees ei parkinud ning kuna sai tööauto Škoda 10.05.2017 remonditöökojast kätte, siis sõitis hoopis Škodaga ning on esitanud selle kohta mitu tõendit. Töökohast on esitatud õiend, et OÜ TEF asub xxxx aadressil ja kontor töötab 8.30 kuni 17.

1. J.M töötas 09.05.2017 laos xxx ja see päev kontoris ei käinud . Kohus juhib tähelepanu, et väärteo toimepanemise ajavahemik on 09.05.2017 kell 23:15 kuni 10.05.2017 kell 20:
2. Seega 10.05.2017 kohta, s.o väärteo toimepanemise päeva kohta ei ole õiendis sõnagi. Seega eeltoodud õiend ei saa kuidagi tõendada seda, et kaebuse esitaja 10.05.2017 xxxx ees ei parkinud, ammugi mitte seda, et ta väärtegu toime ei pannud. Kaebuses heidetakse ette, et eeltoodud õiendit ei ole väärteootsuses arvesse võetud, kuid nagu kohus just eelpool selgitas, siis see õiend on asjakohatu tõend, kuna käib 09.05.2017 mitte 10.05.2017 kohta. Seejuures parkis M. P oma VW Passati vaidlusalusesse hoovi 09.05.2017 kell 23.15, so pärast tööaja lõppu ning asjaolu, et menetlusalune isik 09.05.2017 tööpäeva jooksul xxxx hoovis ei käinud, ei puutu asjasse. Seetõttu on kohtuväline menetleja põhjendatult selle tõendi kõrvale jätnud. Kaebuse esitaja on tõendina esitanud Š koda remonditööde arve kuupäevaga 10.05.2017 tõendamaks, et sellel päeval sai ta Škoda kätte ja pereauto Toyotaga seega enam ei sõitnud. Kohtu hinnangul tõendab arve vaid seda, et 10.05.2017 on Škoda remonttööde eest arve esitatud. See tõend ei saa kuidagi tõendada seda, et kaebuse esitaja sellel päeval vaid Škodaga ringi sõitis. Arvel puudub ka kellaaeg ja kaebuse esitaja sõnade kohaselt sai ta Škoda kätte alles kell
3. Seega enne seda käis kaebuse esitaja just Toyotaga tööl ja see riimub ka väärteo toimepanemise ajavahemikuga. Tunnistajana ülekuulamise protokollis on J.M omakäelistes ütlustes märkimid, et 10.05.201 7 sõitis ta xxxx kontorisse dokumente ära andma kella 09.00 ja 09.30 ajal Toyotaga reg märk XXX XXX, kuid Volkswagenit ei näinud. Samas nähtub M. P ütlustest, et tema Volkswagen oli Xxxx hoovis alates 09.05.2017 kella 23.15st kuni 10.05.2017 kella 20.15ni, st vaidlusalune Volkswagen oli xxxx hoovis peaaegu ööpäeva ja seda ei liigutatud ning oli seal ka siis, kui menetluslune isik väidetavalt samasse hoovi sõitis ja Volkswagenit ei märganud. Kaebuse esitaja väide, et ta naine sõidab Toyotaga ja tema ainult Škodaga ei vasta tõele ka sellel põhjusel, et 12.05.2017 on kaebuse esitaja direktori palvel tööle sõitnud just Toyotaga, mitte tööauto Škodaga, mida tõendab 12.05.2017 tehtud foto, kus Toyota pargib xxxx maja ees. Seega kaebuse esitaja sellekohased väited on tõendamata ja paljasõnalised, olles osaliselt ka üksteist välistavad. 28.02.2018.a tegi kohtuekspert Urmas Lõiv ekspertiisiakti nr 17E-LT0105, milles ekspert leiab, et sõiduauto VW Passat reg. märk XXX XXX vigastused tagastange vasakpoolsel nurgal võivad olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Toyota Corolla reg. märk XXX XXX vasakpoolse tagumise uksega ja vasakpoolse tagarattakoopa esiservaga (vt. Lisa 4 Ekspertiisiakt nr. 17E-LT0105). Lisaks selgitatakse ekspertiisis, et VW Passati kontaktjälgedega piirkonna keskosas eristuvad kaks horisontaalsete tihedalt esinevate kraapejälgede kogumit on seostavad Toyota Corolla vasakpoolse tagaukse väljaulatuva plastikliistu servadel olevate kontaktjälgedega. Samuti selgitatakse ekspertiisis, et foto tegemise hetkel on Toyota 5 cm võrra kõrgemal VW Passati kontaktjälgedest, kuid see võib olla tingitud Toyota erinevast koormusest foto tegemise hetkel ja samuti maapinna võimalikust erinevusest sündmuse toimumise kohas ja foto tegemise kohas. Kabuse esitaja väidab, et need kriipsud olid Toyotale juba aasta aega tagasi tekkinud Maksimarketi parklas ning et peale 12.05.2017 foto tegemist pühkis ta need sõidukilt lihtsalt maha, kuna see oli kummi jälg. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et kummijäljed aasta aega autol püsivad ja siis lihtsalt pühkimisega maha tulevad. Arvestades seda, et tavaliselt sõidukit pestakse vähemalt paar korda aastas, samuti ilmastikuolusid (vihm, lumi) arvestades aga ilmselgelt tihemini, siis ei saanud need nühkejäljed olla aasta aega vanad, vaid värsked. 10 Mõlk auto küljel võis tõesti vanem olla, kuigi sobib kokku VW Passati tagastange ülemise terava servaga, aga antud juhul sobivad just värsked nühkejäljed VW Passati kriipejälgedega. Puutuvalt kaebuses märgitusse, et menetlusalune isik on korduvalt väitnud, et vigastused Toyotale on tekitatud
4. aasta oktoobris, on kohut eksitavad. Tunnistajana ülekuulamisel 26.05.2017 ei ole J.M vigastuste tekkimise aja või päritolu kohta midagi avaldanud. Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel 24.10.2017 on menetlusalune isik märkinud, et vigastused olid tekitatud varem, kuskil kuu aega varem Maksimarketi parklas. Alles hiljem, pärast väärteoprotokolli koostamist ja menetlusaluse isikuna ülekuulamist on menetlusalune isik hakanud menetlejale esitama taotlusi ja täiendavaid ütlusi ning oma selgitused on saatnud ka NB selle kohta, et sõidukile tekkisid vigastused
5. aasta oktoobri lõpus. Taoliste täiendavate kirjalike ütluste ja selgitustega ei saa aga kohus arvestada, kuivõrd see teave ei ole saadud VTMS § 31 lg 1 ja 65, KrMS § 68 sätestatud korras, mistõttu ei ole need ka KrMS § 63 lg 1 sätestatud tõenditeks, sest nende tõendite saamisel ei ole järgitud tõendi vormistamiseks kohustuslikke menetlusnorme. Seega ei ole nende kirjalike selgituste puhul tegemist ütlustega, kuivõrd ütluste andjat ei ole menetlusnormidele vastavalt rakendatud, s.o N. Balabinskajat ei ole hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning menetlusalust isikut ei ole samuti vastavalt menetlusnormidele menetlustoimingu läbiviimiseks rakendatud. Seetõttu tuleb need J.M ja N. B initsiatiivil mentlejale saadetud täiendavad selgitused ja kirjalikud ütlused tõendikogumist välja jätta. Kaebuse esitaja on pannud suurt rõhku sellele, et sõidukitel olevate jälgede kõrguste vahe on 6 sentimeetrit, mistõttu ei saanud VW Passat tekitada To yotale jälgi kõrgemale ku i on VW Passati tagastange. Kohus peab vajalikuks märkida, et Toyotat on pildistatud ajal, mil Toyota ei olnud koormatud ja ekspertiisiakti kohaselt oli kõrguste vahe mitte 6, vaid 5 sentimeetrit. Samas saab sõiduk mootori jõul üldjuhul liikuda vaid siis, kui selles istub juht. Kuna Toyota Corolla puhul on tegemist väikeautoga, mille tühimass on vaid 1200 kg piires, siis keskmise kaaluga meesterahva istudes juhi kohale vajub sõiduk allapoole enam kui paar sentimeetrit ning juhi sõidukist väljumisel kerkib sõiduk vedrustuse tõttu uuesti üles . Juhi sõidukisse istumisel sõltub sõiduki vajumine juhi raskusest ja sõiduki vedrustusest. Nühkejälgede omavahelist kokkusobimist oleks kõrguste vahe tõttu kahtluse alla olnud võimalik seada siis, kui olukord oleks olnud vastupidine, s.o VW Passatil olnud jäljed oleks olnud kõrgemal kui Toyotal, sest pargitud VW Passat ei olnud koormatud ning Toyotas istus juht, s.t Toyota oli koormatud, või siis juhul, kui nühkejäljed koormamata sõidukitel sileda ja konarusteta teekatte korral oleks olnud täpselt ühesugusel kõrgusel. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et just menetlusaluse isiku poolt juhitud Toyota riivas parkivat sõidukit VW Passat, kuna menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada vara. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad

§ 16

lg 1 sätestatud kohustuse eiramine.

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Väärteotoimikus olevast vaatlusprotokollis ja lisatud fotodest nähtuvalt on vaadeldud kahjustada saanud sõidukit VW Passat ning selgelt on näha sõidu ki kahjustused, s.o tagastange kriimustused . Arvestades vaatlusprotokollist nähtuvaid sõiduki vigastusi, saab väita, et tekkinud on varaline kahju sõiduki omanikule. Samuti nähtub, et kahjustusi on saanud ka Toyota. Seega on varaline kahju tekkinud ka mõlema sõiduki omanikele. Kui J.M leidis, et tema sõiduki kordategemiseks piisas lapiga ületõmbamisest ja ukseliistu kriimustused tema silma ei riiva, ei saa väita, et sõiduk oleks samas seisundis nagu ta oli enne liiklusõnnetust. Endisesse olukorda viimiseks tuleks teha sellegipoolest taastamisremont, mille tegemata jätmine sõltub sõiduki omaniku soovist või soovi puudumisest. Soovi puudumine ei ole kahju tekkimist välistavaks asjaoluks. 11 Seega on tõendamist leidnud, et toimunud on liiklusõnnetus, mille tagajärjel on tekitatud teistele isikutele varaline kahju, s.o täidetud on

§ 223lg 1 objektiivne koosseis.

Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis, et tema liiklus nõudeid rikkunud ei ole ning liiklusõnnetust põhjustanud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg -le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta parkimisalal manööverdades ei ole piisavalt tähelepanelik, siis selle tagajärjel võib ta mõnda teist samas hoovis pargitud sõidukit kahjustada. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 1

6 lg 1 sätestatud kohustust ja pani toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud tõenditest tulla järeldusele, et J.M käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg -s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteomenetleja on kogunud piisavalt tõendeid, samuti on läbiviidud ekspertiis. Samuti leiab kohus, et lisaekspertiisi läbiviimine niivõrd kaua peale sündmuse toimumist ei annaks enam adekvaatseid tulemusi, seda enam, et kaebuse esitaja ise on kõik nühkejäljed sõidukilt maha pesnud.

§ 223

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaris tusena rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on

§ 223

lg -s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära kes kmist määra ja süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust 12 süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 223

lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Hinnates J.M süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnesid vaid kerged kriipejäljed parkival sõidukil. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur, kuna kahjustused ei olnud suured ja sõiduki taastamisremont ei ole eriti kulukas. K ohtuväline menetleja ei ole menetluse jooksul karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastanud ja neid ei tuvastanud ka kohus. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtiva le kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri - ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisuk ohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud süüteoga ja süüdlase isikuga, samuti eri - ja üldpreventiivsete eesmärkidega ning seega jätab kohus karistuse muutmata. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvaklt on menetlusalust isikut kahe kuu möödumisel menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemisest karistatud liiklusalase väärteo eest, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv ja selle suurus peaks menetlusalust isikut sundima tähelepanelikkusele liikluses ka edaspidi ja seda mitte ainult piirkiiruse jälgimisel, vaid ka teiste liiklejate ning nende vara suhtes. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus, vaatamata selle suhtelisele leebusele, annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste liiklejate ja nende vara kahjustamisest tuleb hoiduda. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13