← Eesti

1-16-464/6

Obsah (13)§ 189§ 317§ 248§ 249§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 312§ 313§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Viljand

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

  1. Tunnistada B.V süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega B.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  2. novembri 2015 otsusega B.V-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o vangistuse 6 kuud võrra ning mõista B.V-le liitkaristusena vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.V kandmata karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; B.V-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustavana kinnipidamine
  3. detsember 2015; tõkend vahistamine jätta B.V kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Muud otsustused
  4. Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks B.V-lt kriminaalmenetluse kulu 741 (seitsesada nelikümmend üks) € (sundraha 645 €, õigusabi tasu 96 €); määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2016 a veebruari kuust igakuise menetluskulu osa 61 (kuuskümmend üks) € 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumis eni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 B.V-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 54.72 € (koos käibemaksuga) jätta riigi kanda. Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine
  5. Kohtu selgitused: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia või väljatrükk viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist; 3.6

§ 248

(Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

§ 249

(Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

  1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on B.V toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnesid selles, et tema juhtis: 1) 07.12.2015.a kella 18.49 paiku Imavere-Karksi-Nuia maantee
  2. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 408 (riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX ) alkoholi joobe seisundis. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0016 mõõdeti B.V alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus lõplikuks tulemuseks 1,20 mg/l kohta, seega vastavalt liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 oli B.V mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes; 2) 06.11.2015.a kella 12.58 paiku Viljandi maakonnas Kõpu alevikus xxxxx xxxx juures mootorsõidukit Nissan Primera (riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX ) alkoholi joobe seisundis. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARDM-0074 mõõdeti B.V alkoholisisalduseks ühes liitris väljahingatavas õhus lõplikuks tulemuseks 1,01 mg/l kohta, seega vastavalt LS § 69 lg 2 p 1 oli B.V mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes.
  3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 20.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 6 kuud vangistust (asendatud KarS § 69 alusel 2 üldkasuliku tööga 180 tundi) ja liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva s.o 06.11.2015 – 07.11.2015 ja lugeda kandmata karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates 07.12.
  4. Menetluskulud Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

  1. peatüki
  2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
  3. jaos (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine; § 180 - § 188) ning
  4. jaos (Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 - § 192). 3.
  5. Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud

§-s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179(Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 645 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates
  2. jaanuarist 2016 töötasu alammääraks 430 € kuus. 3.1.
  3. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

  1. septembri 2015 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.
  2. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi B.V-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 150.72 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 96 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.
  3. Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 765.72 € (645 +150.72). 3.
  4. Menetluskulude hüvitamise põhjendused

§ 189

(Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

(Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale B.V-le õigusabi osutamiseks sõidukulud 54.72 €. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 54.72 € jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud 3 hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma.

§ 180

lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb B.V-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kulu 741 €. 4. Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine ja selgitused

§ 312

(Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

(Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Lillsaar Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.