järgi üldmenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav F.K – elu- ja asukoht *, e-mail: *, isikukood XXX, * kodanik, *haridus, emakeel * keel, *, karistamata. Kaitsja Advokaat Andres Tamm RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista F.K
2. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus F.K suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 5-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele kui F.K 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
järgi KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
lg 1 kohaselt on süütegu Karistusseadustikus või muu s seaduses sätestatud karistatav tegu.
nägi teo toimepanemise ajal kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kohus arutas kriminaalasja ilma süüdistatava F.K osavõtuta ja avaldas F.K kohtueelses menetluses antud ütlused /tl 126-128/. F.K ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava, kannatanu, tunnistaja S. T. ja tunnistaja G. T. ütlustega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et nimetatud isikud neljakesi tarvitasid 23.aprillil 2014 pealelõunasel ajal Haapsalu staadionil alkoholi – õlut ja viina. Samuti kinnitavad kõik, et mingil ajal kukkus G . T., ta pea oli verine, S.T. puhastas ta haava ja varsti peale seda G.T. lahkus. Staadionile jäid F.K, S.T. ja S.T.. F.K kirjeldab edasist järgnevalt – S.T. tuterdas kogu aeg edasi-tagasi, kord käis telefoniga rääkimas, kord end aia ääres kergendamas, nemad aga teise S .ga enamvähem koguaeg istusid paigal ja tarbisid alkoholi. Mingit tüli ei tekkinud, ei tülitsenud ega karjunud üksteise peale, kõik oli rahulik. Mingil hetkel S. ehk B. (S.T.), tõusis püsti ja kõndis lihtsalt minema. Kuhu ta läks, ei tea, ta kõndis lihtsalt minema, mis tast edasi sai, ei tea. Tema mäletamist mööda läk s ta tribüünide tagant Mulla tänava suunas. Mingil hetkel nägi Mulla tänava pool kiirabi, ei tea, miks kiirabi seal oli. 3 Tunnistaja S. T. kirjeldab, et S. T. ja F.K suhtlesid normaalselt, isiklikku sõnasõda ei olnud, käis üleüldine sõimlemine, kui inimesed on purjus, siis nad kasutavad ebatsensuurseid väljendeid. Kõik karjusid ja sõimlesid. Enne kui kannatanu hakkas ära minema, seisis seljaga kannatanu ja süüdistatava poole, tegi häda. Nägi ainult, et kannatanu hakkas minema staadioni väljapääsu poole ja kukkus maha. Kohtueelses menetluses on tunnistaja S.T. rääkinud /tl 95-98/, et mäletab, et S. ja Marguse vahel tekkis mingi riid, nad karjusid üksteise peale, ei tea, mis oli tüli põhjuseks. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest tuleneb, et tunnistaja püüab mahendada kannatanu ja süüdistava vahelist tüli, kuid selge on, et tunnistaja kohtus antud ütlustega on tõendamist leidnud, et seltskonnas toimus karjumine ja sõimlemine. Kannatanu kirjeldas kohtus sündmusi alljärgnevalt – olid staadionil kolmekesi, istusid murul, T. istus tema kõrval, F.K nende vastas. Hakkasid midagi Margusega vaidlema, rääkisid vanglast, Margus sai nagu vihaseks ja siis tuli otsene löök jalaga (tossud olid jalas) näkku. Löök tabas ninapiirkonda ja otsaette. Ninast ja silmalault hakkas verd tulema. Ei mäleta, kas T. oli nende juures, kui löök toimus. Tõusis, läks ja kukkus ise. Kutsus endale ka kiirabi, sest tuli väga palju verd. Pärast viidi ta kiirabisse. Ei mäleta, kas koju viis ta kiirabi või politsei. Hommikul ärkas, silm oli sinine (parema silma ümbrus oli natuke sinine, vasak silm oli täitsa sinine) ja kulm õmmeldud, üks õmblus oli. Õhtul, kui haiglast koju toodi, siis rääkis juhtunust ka isale. Kaitsja leidis, et kannatanu oli niivõrd purjus, et ta võis ka ise kukkuda ja ilmselt ei saa ka terve päeva joonud inimene sündmusi mäletada. Kohus leiab, et 23.04.204 hädaabinumbrile tehtud kõne ja 23.04.2014 patsiendikaart kinnitavad S.T. ütlusi kuriteosündmuse kohta. S.T. on koheselt peale tema löömist helistanud numbrile 112 /tl 109117/ ja seal kõne algul teatanud koheselt, et talle löödi väga tugevalt vastu nägu, kaotab peaaegu teadvuse, tunneb, et ei saa silmi avada. On veri, ei saa peatada. On pikali, halb on. Asub Haapsalus staadioni taga. Ka teistkordsel helistamisel avaldab, et on Haapsalu staadioni taga, pikali, lihtsalt löödi vastu nägu. Kohus leiab, et ka tl 106 olev patsiendikaart, kinnitab S.T. ütlusi ja seda just vigastuste osas. S.T. on kiirabiga toodud 23.04.204 kell 19.00 Läänemaa Haigla EMO -sse. Kaardil kirjas – patsient alkoholijoobes, saanud peksa, paremal kulmul haav, nina turses, vasakul kulmul muhk. Objektiivne leid – mõlema silmakoopa verevalumid, parema ülalau marrastused. Diagnoos – lahtine peahaav, silmalau ja silmaümbruse lahtine haav. Ravi – pindmiste haavade ektsisioon, kirurgiline korrastus. Tl 99-105 on S. T. 25.04.2014 läbivaatuse protokoll. S.T.`i on vaadeldud ja fotografeeritud. S.T. on ise selgitanud, et päev peale käesoleva kriminaalasja esemeks olevat sündmust, õhtul (s.o 24.04) kukkus oma kodu juures vastu majaseina ja siis ka käis kiirabis. Seega S.T. vaatluse protokoll ei kajasta vaid 23.04 saadud vigastusi, kuid neid on võimalik sealt samuti näha - konkreetselt, et parema silma laug on õmmeldud ja silmade all on sinikad. Loomulikult ei saa täpselt määrata, milline osa sinikate tekkel on F.K poolt S.T. löömisel ja milline osa järgmisel päeval vastu maja seina kukkumisel. Kuid patsiendikaardiga koostoimes näitab vaatlusprotokoll kannatanu vigastusi ja konkreetselt sinikate ulatus ei o ma tähtsust, sest patsiendikaardil on haiglas fikseeritud 23.04 esinenud vigastused (seal ka kirjas, et mõlema silmakoopa verevalumid) ja just 23.04 kannatanul fikseeritud vigastuste tekitamine on süüdistuses F.K löömise tagajärgedeks loetud. Kohus leiab, et tunnistaja G.T. ütlused selle kohta, mida S.T. talle peale haiglast koju saabumist sündmuse kohta rääkis, on tõenditeks KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt. Kannatanu kutsus koheselt peale sündmust endale kiirabi, ta viidi kiirabi poolt haiglasse ja haiglast viis ta koju kas kiirabi või politsei. Seega ei olnud löömisest palju aega möödunud ja G.T. ütlustest tulenes, et S.T. oli toimunu mõju all, ta rääkis asjast küll rahulikult, kuid oli vihane, et Margus teda lõi. Tunnistaja G. T. rääkis kohtus, et 4 sel samal s.o 23.04.2014 õhtul tuli tema poeg S.T. koju ja oli peksa saanud, otsaesine oli vigastatud. Poeg ütles, et F.K oli teda jalaga löönud. Olid midagi vaielnud, midagi vanglast. Kohus leiab, et kannatanu ütlused kuriteo asjaolude kohta on usaldusväärsed, kannatanu poolt räägitud sündmuste käiku kinnitavad ka teised kohtule esitatud eelkirjeldatud tõendid. Teisalt leiab kohus, et süüdistatava ütlused sündmuse kohta ei ole usaldusväärsed. Süüdistatav räägib löömisele eelnevast ja sellele vahetult järgnevast sündmustest nii nagu teised kohal olnud isikud. Samas ei tunnista mingit tüli kannatanuga ja ka löömist. Kohus leiab, et kuigi tunnistaja T. kohtuistungil ei rääkinud tülist kannatanu ja süüdistatava vahel, on ta siiski kinnitanud, et üleüldine karjumine ja ropendamine oli. Süüdistatav aga räägib, et kõik oli täiesti rahulik ja äkki kannatanu läks ära. Kohus leiab, et see asjaolu näitab, et süüdistatav eitab sündmusi, mis seoks teda kuriteoga. Teisalt leiab kohus, et kannatanul tekkinud vigastused kinnitavad kannatanu juttu selle kohta, kuidas F.K teda lõi. On eluliselt usutav, et kannatanul haiglas 23.04 fikseeritud vigastused võivad saabuda ühekordse jalaga löömise korral näkku. Samuti kinnitab kannatanu telefonikõne, et tal jooksis verd ja ta ei saanud silmi avada. Kannatanu kinnitas ka kohtuistungil, et löögi tagajärjel hakkas ninast ja silmalault verd jooksma. Seega on kannatanu erinevatel aegadel antud ütlused sündmuse kohta kokkulangevad. Kaitsja arvamus, et kannatanu võis ise kukkuda ja need vigastused saada, ei ole kohtus tõendamist leidnud. Kohus leiab seda seetõttu, et kannatanu on tegelikult avaldanud, et järgmisel päeval ta tõesti alkoholijoobes olles kukkus vastu maja seina ja sai vigastada. Kohus leiab, et kannatanu ei ole ilustanud oma käitumist, ta on avaldanud asjaolusid, et tarbis palju alkoholi, on joobes olles ka ise kukkunud. Samuti avaldas kannatanu kohtuistungil, et tema F.K karistamist ei soovi, on andnud allkirja, et oli nõus leppimisega ja lihtsalt edaspidi ta ei taha F.K-ga suhelda. Kohus leiab, et ka kõik need asjaolud näitavad, et kannatanu räägib tõtt. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused kuriteosündmuse kohta ei ole usaldusväärsed ja need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et F.K on toime pannud süüdistuses kirjeldatud teo – löönud kannatanut ja tema löögi tagajärjel tekkisid kannatanul süüdistuses näidatud kehavigastused. F.K tegu täitis kuriteo toimepanemise ajal
(alates 01.01.2015
Kohus on seisukohal, et F.K pani teo toime otsese tahtlusega. Iga mõistlik inimene teab, et kui teist inimest jalaga näkku lüüa, siis tagajärjeks on tervisekahjustused. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
sätestatud teokoosseisu (alates 01.01.2015
lg 1 sätestatud teokoosseisu), on õigusvastane ja F.K on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS 5 Kohtu seisukoht karistuse osas. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.
Alates 01.01.2015 näeb
F.K on toime pannud ühe II astme kuriteo. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tu vastatud. Kohus leiab, et F.K süü on keskmine – F.K lõi kannatanut ühel korral, kuid süüd suurendab asjaolu, et ta lõi kannatanut jalaga näkku, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 146-148 on karistusregistri teatis F.K kohta, mille kohaselt F.K on kriminaalkorras karistamata. On üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus, kuid see on teiseliigiline tegu. Arvestada tuleb ka sellega, et kuritegu on toime pandud pea 2 aastata tagasi. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk käeoleval juhul ei oma suurt kaalu. Tegu on toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus, ei avaldanud mõju kõrvaliste isikute turvatundele. Arvestades just süü suurust, leiab kohus, et F.K ei ole võimalik karistada kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna F.K on kriminaalkorras karistamata isik, teo toimepanemisest on möödunud 2 aastat, tuleb vangistus mõista keskmisest määrast pisut madalamas määras. Samuti leiab kohus, et kuna tegemist on karistamata isikuga, teo toimepanemisest on möödunud 2 aastat, on F.K võimalik seekord vabastada karistuse kandmisest tingimuslikult pooleteistaastase katseajaga
TÕKEND F.K suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDIKS on kahel CD-plaadil olevad kõnesalvestused. CD-plaadid asuvad kriminaaltoimiku juures ümbrikutes /tl 108, 117/. CD-plaadid ütleb jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. MENETLUSKULUD Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb F.K-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 1,5x430=645 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.Tamm F.K kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud: 339,58 eurot /tl 13-16/, 238,73 eurot /tl 20-23, 26-27/, 24 eurot /tl 76-77/, 190,73 eurot /tl 85-88/, 166,72 eurot /tl 90-93 – 16.12 istung/, 240,12 eurot /tl 153-156, 10.02 istung/, 312,24 senti. Kokku kaitsjatasu ja kulud 1512,12 eurot. F.K-lt ei kuulu välja mõistmisele 16.12 kohtuistungi eest kaitsjale makstud tasu ja kulud 166,72 eurot, kuna see on erikulu, sest kohtuistung jäi ära, kuna kannatanu ei ilmunud kohtuistungile. F.K-lt tuleb välja mõista kaitsja tasu ja kulud - 10.02 1 tunni kohtuistungi tasu s.o 48 eurot (192,12 eurot on erikulu – kannatanu ja tunnistaja G.T. olid joobes ja seetõttu ei saanud neid üle kuulata ja kohtuistung lükkus edasi). Ülejäänud kaitsja tasu ja kulud tuleb välja mõista F.K-lt, kuna sellised kulud on tekkinud esiteks seoses sellega, et F.K küll läbis selles kriminaalasjas lepitusmenetluse ja oli nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning nõustus menetluskulude 6 hüvitamisega, kuid seda siiski ei teinud, mistõttu kohus menetluse uuendas. Peale kriminaalasja uuendamist hoiab F.K menetlusest kõrvale ja sellest on tingitud korduv kohtuistungite määramine ja sellest tingitud ka tavapärasest suurem kaitsjale makstud tulude ja kulude summa. Seega tuleb F.K-lt riigi kasuks välja mõista kaitsja tasu ja kulud 1153,28 eurot. 10.02 kohtuistungi edasilükkamisega on tekkinud lisakulu (KrMS § 177 p 5, § 175 lg 1 p 10 alusel) seoses sellega, et tunnistaja G.T. ilmus kohtuistungile joobes ja teda ei olnud võimalik üle kuulata ja istung tuli edasi lükata. Kaitsjale on tasutud seoses istungi edasilükkamisega tasu ja kulu 192,12 eurot. Sellest pool on KrMS § 176 lg 1 p 1 alusel erikulu, kuna ka menetlusosaline – kannatanu S.T. ilmus istungile joobes (selle kulu hüvitamise otsustab kohus eraldi määrusega). Seega tunnistaja põhjustatud lisakulu on 96,06 eurot ja KrMS § 173 lg 4 alusel tuleb see jätta riigi kanda. Tõlgitasu on lisakulu KrMS § 177 p 3 alusel ja KrMS § 173 lg 4 alusel jääb lisakulu selle isiku kanda, kelle see on tekkinud, seega riigi kanda. Tõlgile on kohus maksnud töötasuks 12,78 eurot /tl 34-35/, milline kulu jääb riigi kanda. / Piia Jaaksoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.