järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.A
Kohaldades
lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.06.2015.a, s.o 1 päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui O.A ei pane 1-aasta ja 10-kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:
lg 2 p 2 alusel on O.A kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel on O.A kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. O.A allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.
lg 1 p 1 alusel võtta O.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on O.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista O.A-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 585.00 eurot; tasu õigusabi osutamise eest – 144.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 72.90 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. 2 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU O.A süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 08.06.2015 kella 02:01 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu maantee 41–l kilometril mootorsõidukit Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,89 mg/l). O.A rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / 69 lg 2 p 1 / / ning liiklusseaduse § / nõudeid. Seega pani O.A toime
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.A karistamist vangistusega 9 (üheksa) kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 08.06.2015, s.o 1 (üks) päeva, karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta O.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksa) kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt jõudsid prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. O.A nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ning prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgituse sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.A temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab O.A süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.A esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb O.A-lt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585.00 eurot. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale menetluses makstud tasu 144.00 eurot, mis on samuti menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, on ühekorraga kulude tasumine ilmselgelt raskendatud. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.