lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav T.I , isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt ; haridus : põhiharidus; töökoht: puudub; varem kriminaalkorras karistatud: 25.09.2013 Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi 1 aasta 9 kuulise vangistusega, mis asendatud 578 tunni üldkasuliku tööga 2 aasta jooksul Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 20.05.2015 Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - st 56 lg 1 Süüdi tunnistada T.I
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada T.I-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 219 tundi üldkasulikku tööd, s.o. 7 kuud ja 9 päeva vangistust – võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 kuud ja 9 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada T.I-le mõistetud 10 kuu ja 9 päevane vangistus 309 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 aastat.
lg 4 alusel on T.I üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud täitma alljärgnevaid
lg1 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada. Välja mõista T.I-lt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 alusel menetluskulud - kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 681 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 56,75 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse T.I-le tema poolt avaldatud postiaadressile Kirsi 8-32 Tallinn. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend: – Mobiiltelefon Huawei Assend P6 , mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel võõrandada tsiviilhagi katteks . VÕS § 1043 alusel rahuldada XXXesitatud tsiviilhagi summas 314,40 eurot ja mõista T.I-lt välja 314,40 eurot (kolmsada neliteist eurot ja 40 senti) XXXkasuks ( elukoht XXXTallinn) . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 2 T.I on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti 18.12.2014.a ajavahemikul kella 20.00-st kuni kella 20.30-ni leidis Tallinn, Endla 45, Kristiine Keskuses asuvalt pingilt XXX kuuluva mobiiltelefoni Huawei Assend P6 ning varastas selle, tekitades kannatanule varalist kahju summas 314.40 eurot. Seega T.I võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime
30.09.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Grete Vahtra , süüdistatav T.I ja tema kaitsja Liis Toomsalu kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava T.I karistamist vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust T.I Harju Maakohtu 25.09.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 7 kuud ja 9 päeva (s.o 219 ükt tundi) – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 10 (kümme) kuud ja 9 (üheksa) päeva.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 10 (kümme) kuud ja 9 (üheksa) päeva, see on 309 päeva vangistust, üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 309 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 alusel on T.I kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal
lg 1 nimetatud kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas Kirsi tänav 8-32, Tallinn; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat ning allutada T.I üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav T.I ja tema kaitsja Liis Toomsalu nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale T.I-le selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on T.I kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 3 13.oktoobril 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav T.I tunnistas end
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Grete Vahtra taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava T.I selgitused ja prokurör Grete Vahtra arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav T.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav T.I on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et T.I tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole T.I poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning T.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt T.I-lt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades T.I majanduslikku olukorda jätab kohus menetluskulud tasumiseks ositi 1 aasta jooksul, kuna jättes menetluskulud tasumiseks ühekordse maksena ei ole T.I võimeline neid tasuma ning menetluskuludele lisandub veel ka täitmise kulu. Kriminaalasja materjalide juurde on asitõendina lisatud kannatanu XXX varastatud mobiiltelefon Huawei Assend P6. KrMS § 124 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Kannatanu XXX on avaldanud, et ei soovi mobiiltelefoni tagastamist ning soovib et telefoni varastanud isik hüvitaks telefoni väärtuse, mistõttu esitas tsiviilhagi. KrMS § 126 lg 3 p 6 kohaselt kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle , antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Seega kuulub asitõendina kriminaalasja materjalide juures olev mobiiltelefon Huawei Assend P6 võõrandamisele tsiviilhagi katteks. VÕS § 1043 alusel kuulub rahuldamisele kannatanu XXX esitatud tsiviilhagi summas 314,40 eurot, milleks on T.I poolt varastatud mobiiltelefoni Huawei Assend P6 soetamismaksumus. Tsiviilhagi suurust ei ole süüdistatav T.I vaidlustanud ning on nõustunud tsiviilhagi hüvitamisega. Seega tuleb kohtu hinnangul tsiviilhagi rahuldada ning 314,40 eurot tuleb T.I-lt välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.