katseajaga 1.a.6.k; - 20.12.2010.a. Harju Maakohtu otsusega
20.p. katseajaga 1.a.6.k; - 19.06.2012.a. Harju Maakohtu otsusega
lg.2 p.4-25 lg.2 järgi vangistusega 4 kuud (millest oli kantud 3 päeva), mida suurendati eelmise kandmata karistuse võrra, liitkaristus 6 kuud 17 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 394 tundi tähtajaga 1 aasta, seisuga 15.03.2013.a tehtud on 14 tundi - süüdistuses. Süüdistus I.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.11.2012.a. kella 12.45 ajal Tallinnas, Ümera 50 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Seega pani I.S toime
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav I.S oma süüd, avaldas kahetsust, oli nõus kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud, jäi varem antud üluste juurde. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused: 2 Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist /t.l. 2-5/ nähtub, et I.S oli kinni peetud 23.11.2012.a. kella 12.45 ajal Tallinnas, Ümera 50 maja juures, kuna ta juhtis mootorsõidukit Ford Transit reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove). Tunnistaja Oleg Dmitrijevi ütlustest /t.l. 8-9/ nähtub, et 23.11.2012 said nad väljakutse narkootilise üledoosiga isiku juurde, kell 12.35 saabusid nad sündmuskohale, kus isikuks osutus I.S , kes enda sõnade kohaselt tarvitas fentanüüli. Mõne aja pärast sõitis sama isik autoga Ford Transit reg.nr XXX, mille nad peatasid Ümera 50 maja juures kell 12.45. Mootorsõidukit juhtis I.S, isik viibis autos üksinda. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akti nr 454/29 /t.l. 11/ kohaselt esineb I.S narkootilise aine tarvitamise tunnuseid. Tal esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine. Saatekirjadest ja -lehtedest /t.l. 13-15/ nähtub analüüsi võtmine ja ekspertiisile toimetamine ning narkootilise aine tuvastamine I.S organismist; Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu tulemuse /t.l. 16/ kohaselt tuvastati I.S-ilt võetud uriinis narkootilised ained. Kahtlustatava I.S ütlustest /t.l.28-31/ nähtuvalt on ta tunnistanud kuriteo toimepanemist ja puhtsüdamlikult kahetsenud oma tegu. I.S kinnitas, et ta juhtis mootorsõidukit süüdistuses märgitud ajal ja kohas, olles joobeseisundis. Nimelt tarvitas ta fentanüüli samal päeval, s.o 23.11.2012 umbes pool tundi enne seda, kui ta sõiduki rooli läks. Tal tekkis üledoos ja kutsuti kiirabi, kohal käis ka politsei. Ta läks mootorsõiduki rooli ja alustas sõitu 23.11.2012 kell 12.40 ajal. Politseipatrull sõitis tema poolt juhitud sõidukile järgi. Autos oli ta üksi. Juhiloa andmetest /t.l. 33/ nähtuvalt puudub I.S juhtimisõigus. Kriminaalhooldaja ettekandest /t.l. 51/ nähtuvalt on I.S 15.03.2013 seisuga ära teinud 14 tundi üldkasulikku tööd. I.S-ile on tehtud ka kirjalik hoiatus, kuna ta ei teinud planeeritud üldkasuliku töö tunde ning ei ilmunud registreerimisele määratud ajal. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /t.l. 34/ nähtub, et I.S 2011.a keskmine päevasissetulek oli 0 eurot. Hinnates esitatud tõendeid kogumis leiab kohus, et I.S süü on tõendatud. Mootorsõiduki juhtimine on kinnitust leidnud nii tunnistaja kui ka süüdistatava enda ütlustega, kes mõlemad kinnitasid, et I.S juhtis 23.11.2012 mootorsõidukit. Tunnistaja kinnitab, et eelnevalt oli ta kutsutud väljakutsele, kus I.S tuvastati üledoos, kuid mõne aja pärast juhtis sama isik mootorsõidukit. I.S kinnitas ise, et ta tarvitas fentanüüli, seejärel tekkis üledoos ja kohal käis kiirabi ning politsei. Seejärel istus ta autorooli ja hakkas sõitma koju Ümera tänavale. Seda, et mootorsõidukit juhtis süüdistatav joobeseisundis, kinnitavad seega samuti tunnistaja ja I.S enda ütlused. Nimelt I.S kinnitas, et 23.11.2012 tarvitas ta narkootilist ainet fentanüüli, sai üledoosi ja seejärel, pool tundi pärast narkootilise aine tarvitamist, istus ta autorooli ja tahtis sõita koju. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist on seega kinnitanud ka I.S ise. Samuti on joobeseisund tuvastamist leidnud erinevate meditsiiniliste dokumentidega. Nimelt on asjaolu, et süüdistatav oli 23.11.2012.a kella 12.45 ajal sõidukit juhtides narkojoobe seisundis, tõendamist leidnud Wismari Haigla AS 23.11.2012.a narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 454/29, millest nähtuvalt esineb uuritaval (I.S ) fentanüüli ja benzodiazepiini tarvitamise tunnuseid ning esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Asjaolu, et I.S organismist leiti narkootilist ainet on tõendamist leidnud ka joobeseisundi tuvastamise saatekirja uuringu tulemusega, millest nähtuvalt on EKEI ekspert 3 29.11.2012.a. tuvastanud I.S 23.11.2012.a. võetud uriiniproovist fentanüüli, diasepaami, nordasepaami. Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist asjaolu, et I.S juhtis 23.11.2012.a kella 12.45 paiku Tallinnas, Ümera 50 maja juures mootorsõidukit Ford Transit reg.nr. XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes), s.o narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldus väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Tulenevalt eeltoodust on täidetud
I.S-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on I.S käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides narkootikume ning istudes seejärel mootorsõiduki rooli (seda eriti veel olukorras, kus isik oli saanud vahetult enne rooli istumist üledoosi ja vajas oma tervislikust seisundist tulenevalt meditsiinilist sekkumist) ja juhtides sõidukit, teadis I.S, et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit narkojoobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et juhtis 23.11.2012.a mootorsõidukit Ford Transit reg.nr. XXX, olles joobeseisundis. Viimati tarvitas ta narkootilist ainet samal päeval, s.o 23.11.2012.a umbes pool tundi enne seda, kui sõiduki rooli läks. Seega asus I.S sõidukit juhtima vahetult peale tema poolt narkootikumi tarvitamist. Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist – narkojoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et I.S pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Seega süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Süüdistatav tuleb süüdi mõista mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (narkootiline joove), s.o
MS § 238 lg.2 alusel vangistusega 2 kuud.
lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, kandmisele jääb vangistus 1 kuu ja 28 päeva.
lg.2 ja § 69 lg.7 kohaselt tuleb suurendada mõistetud vangistust 19.06.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 380 tundi üldkasulikku tööd ehk ümberarvestatult vangistuse päevadeks 6 kuud 10 päeva vangistuse võrra, mistõttu tuleb I.S-ile mõista liitkaristusena vangistus 8 kuud ja 8 päeva. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. I.S puhul on
järgi karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus.
§-s 58 sätestatud raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb käesoleval juhul karistada vangistusega ning teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Nimelt, kuigi kohtuistungil väitis kaitsja, et I.S on olemas töökoht ja sissetulek (I.S väitel 1000-1100 eurot kuus), nähtub tõenditest, et 2011. a oli I.S keskmine päevasissetulek 0 eurot ning ka käesoleval juhul isikul ametlikku töökohta ning seega ka legaalset ja stabiilset sissetulekut ei ole. Istungil selgus, et I.S lõpetas just ühe objekti ja tal on nüüd aega juunikuuni eelmise 4 otsusega mõistetud ÜKT tunde teha. Tegelikkuses näitab see aga seda, et isikul puudub käesoleval ajal taas sissetulek. I.S rohked väärteokaristused tasumata rahatrahvide näol ja asjaolu, et ka käesoleval ajal puudub tal kindel sissetulek, ei anna alust karistada teda käesoleval juhul rahalise karistusega. Samuti ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud tulenevalt asjaolust, et I.S-ile mõistetud varasemad korduvad, kuid kergemad karistused (tingimisi vangistus, vangistuse asendamine ÜKT-ga), ei ole mõjutanud teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vaatamata temale korduvalt antud võimalusele viibida vabaduses ja täita temale määratud kohustusi, on ta toime pannud uue kuriteo ning samuti ei täitnud ta kohusetundlikult kriminaalhoolduse nõudeid: 394-st ÜKT tunnist on tehtud vaid 14 ning samuti on ta jätnud korduvalt ilmumata kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Seega on I.S isik, kes ei ole osanud hinnata temale antud võimalust, ta ei ole suhtunud kohusetundlikult kriminaalhooldusesse ja ÜKT tundide tegemisse ning samuti on toimepannud uue tahtliku kuriteo. Seega ei pea kohus tema isikuandmete ja veenvate andmete puudumise tõttu I.S rahaliste vahendite olemasolu kohta võimalikuks I.S karistamist rahalise karistusega. Samas peab kohus võimalikuks I.S karistamist sanktsiooni keskmäärast madalama määraga. Kuigi I.S on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kes uue kuriteo pani toime katseajal, on käesoleval juhul tegemist siiski ühe kuriteoepisoodiga ning I.S on tunnistanud kuriteo toimepanemist ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks I.S karistamist sanktsiooni keskmisest määrast madalama määraga, s.o vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg alusel vangistusega 2 kuud. KrMS § 180 lg.1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb I.S-ilt KrMS § 175 lg.1 p. 3,4,5,9 ja § 180 alusel välja mõista menetluskulud, s.o joobe tuvastamisega tekkinud kulud, tasu osutatud õigusabi eest, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot. Kaitsjatasu on käesoleval juhul 124,80 eurot. Joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu on 131 eurot. Kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu on 0,45 eurot. Kuna I.S näol on tegemist täisealise, töövõimelise isikuga, tuleb tal menetluskulud tasuda endal täies ulatuses ning kohus ei pea vajalikuks neid osaliselt riigi kanda jätta. Kuivõrd aga I.S kannab käesoleval ajal vanglakaristust, võimaldab kohus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.S
MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada I.S-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 2 kuud.
lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg – I.S kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.11.2012.a., so 2 (kaks) päeva, kandmisele jääb vangistus 1 kuu ja 28 päeva.
lg.2 ja § 69 lg.7 kohaselt suurendada vangistust 19.06.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks I.S-ile vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 8 (kaheksa) päeva. 5 Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil I.S tuleb asuda karistust kandma. Välja mõista I.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 480 eurot, joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud 131 eurot, kaitsjatasu 124,80 eurot ning kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot. Menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.