Obsah (10)

§ 154§ 56§ 60§ 50§ 46§ 61§ 10§ 67§ 62§ 8

4-17-158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-158 (930016001067) Kohtunik Märt Toming Kohtusekretär Eda loo

§ 154

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja Xxxx OÜ karistamises

§ 154lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1600 eurot.

Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliameti volitatud esindaja Mari-Liis Reidi. Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik I: N.K , XXX, elukoht: Xxxx. Menetlusalune isik II: Xxxx OÜ, reg kood: XXX, asukoht: Xxxx, seaduslik esindaja: juhatuse liige N.K . Menetlusaluste isikute I ja II kaitsja: vandeadvokaat Gerly Kask, Advokaadibüroo HansaLaw, Gonsiori 7, Tallinn. RESOLUTSIOON 1. Jätta N.K ja Xxxx OÜ kaitsja kaebus Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Rain Meristo 22.12.2016 otsusele nr 930016001067 N.K karistamises

§ 154

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja Xxxx OÜ karistamises

§ 154

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1600 eurot rahuldamata. 2. Jätta Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Rain Meristo 22.12.2016 otsus nr 930016001067 N.K karistamises

§ 154

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja Xxxx OÜ karistamises

§ 154

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1600 eurot muutmata ja tühistamata. 1

1. Vaidlustatud otsusega N.K-le määratud rahatrahv 800 (kaheksasada) eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumber xxxx, märkides selgitusse menetlusaluse isiku nime N.K ja väärteoasja numbri
3. Vaidlustatud otsusega Xxxx OÜle määratud rahatrahv 1600 (tuhat kuussada) eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumber xxxx, märkides selgitusse menetlusaluse isiku nimetuse Xxxx OÜ ja väärteoasja numbri
5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.03.
6. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 06.04.
7. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 07.04.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Rain Meristo 22.12.2016 otsusega nr 930016001067 karistati N.K

§ 154

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja Xxxx OÜd

§ 154

lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 1600 eurot selles, et maksuhalduri korralduse täitmata jätmisega rikkusid N.K ja Xxxx OÜ

§ 56

lg-s 3,

§ 60lg-s 1 ja § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse III Õiguslik regulatsioon ja kaebuse põhjendused 3.

1. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise alus 3.1.
2. VTMS § 73 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja otsuse rahatrahvi või põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või rahatrahvi ja lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise määramise kohta. 3.1.
3. VTMS § 114 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale: käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus. 3.
4. Väärteoprotokoll ei vasta VTMS § 69 nõuetele 3.2.
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis oma 15.01.2008 otsuse nr 3-1-1-68-08 p-s 5 järgnevat: ,,Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikide teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) 2 süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08 – RTIII 2008, 16, 106, p 14)". 3.2.
8. Sarnaselt märgib ka Riigikohtu kriminaalkolleegium asjas nr 3-1-1-119-12, punktis 6, et „Väärteo lühike kirjeldus ehk teokirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Üksnes teo kirjeldamise ehk asetleidnu asjaolude väljatoomise abil saab hinnata, kas on alust kõnelda väärteo toimepanemisest. Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu". 3.2.
9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lisaks asjas nr 3-1-1-20-15 punktides 38-39 märkinud, et „VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kasutades terminit "lühike kirjeldus", ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. aprilli
11. a otsus asjas nr 3-1-1-9-
12. p-d 14-15). Eeltoodust lähtudes on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses VTMS § 110 p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8). (Vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. novembri
14. a otsus asjas nr 3-1-1-83-10, p 19.) ". 3.2.
15. Kaitsja on seisukohal, et väärteoprotokolli teokirjeldus on ebamäärane, vastuoluline ning ei kajasta selliseid andmeid, mille pinnalt on võimalik järeldada, et

§ 154väärteokoosseisu objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud.

Väärteoprotokoll ei vasta Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 69 nõuetele. Eelnevaga on rikutud VTMS § 19 lg 1 punkti 1, mis on iseseisvalt väärteootsuse tühistamise aluseks. Milles täpsemalt seisneb väärteoprotokolli mittevastavus VTMS § 69 nõuetele on põhjendatud kaebuse p.-des 3.3 jj. 3.

1. Väärteoprotokollis toodud süüdistusversioon on arusaamatu ja tõendamata 3.3.
2. Väärtegude puhul tuleb lähtuda 3-astmelisest süüteomõiste skeemist ehk tuvastada, kas tegemist on süüteokoosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teoga. Väärteomenetluses on tõendamiskoormus menetlejal. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-2-08 märkinud, et väärteomenetluses tuleb juhinduda eelkõige uurimispõhimõttest, mitte võistlevuspõhimõttest. Väärteomenetlus, sarnaselt kriminaalmenetlusega on suunatud objektiivse tõe väljaselgitamisele. See põhimõte on tuletatav KrMS § 211 lg 2 sätestab, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. See kohtueelse menetluse eesmärk kehtib ka väärteomenetluses. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kriminaalmenetluse analoogia põhjal kehtib see põhimõte ka väärteomenetluses. 3 VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui kohus (Riigikohtu lahend asjas 3-1-1-16-09, p.8). Riigikohtu hinnangul ei tohi kohus karistada isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, ning samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada koosseisulisi asjaolusid, mida väärteoprokollis ei ole kirjeldatud. Kohtumenetluses ei ole võimalik enam muuta või täiendada väärteoprotokolli teokirjelduse osa, sest selline võimalus on ette nähtud üksnes väärteoprotokolli koostamise etapis (Riigikohtu lahend asjas 3-1-1-43-14, p 11 ja 12). Menetlusalused isikud ei ole maksuhalduri tegevust takistanud. 3.3.
3. Kaitsja leiab, et N.K ja Xxxx OÜ tegu ei vasta süüteokooseisule, tegemist ei ole õigusvastase ja süülise teoga. Väärteoprotokolli teokirjeldust arvestades ei esine väärteoasjas selliseid asjaolusid, mille pinnalt saaks sedastada, et Xxxx Xxxx OÜ ja N.K on toime pannud väärteoprotokollis märgitud

§ 154

väärteo - 18.04.2016 kell 10:00 ja kell 11:00 õigusvastaselt ja süüliselt maksuhalduri tegevuse takistamise läbi korralduse nr 12.2-3/036250-1 täitmatajätmise. 3.3.

1. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kajastada väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Teo toimepanemise ajal on oluline tähtsus väärteomenetluses süüdistuse esitamisel, kuna väärteotoimepanemise aeg on olemuslikult seotud väärteo lühikirjeldusega. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu toime pandud 18.04.2016 kell 10:00 ja 11:00 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Väärteokirjelduses märgitakse, et MTA väljastas 01.03.2016 Xxxx OÜ-le korralduse nr 12.2-3/036250-1, millega kohustati Xxxx OÜ esindusõiguslikku isikut andma maksuhaldurile suulist teavet 2015 oktoober - jaanuar 2016 toimunud majandustehingute kohta ning esitama korralduses loetletud dokumendid. Korraldus dokumentide esitamise osas kuulus täitmisele 15.03.2016 ning suulise teabe andmise osas 07.04.2016 kell 11:00 maksuhalduri ametiruumides. MTA väitel seisuga 15.03.2016 Xxxx OÜ äriühing maksuhalduri korraldust dokumentide esitamise osas ei täitnud ja ei esitanud taotlust korralduse täitmise tähtaja pikendamise kohta. Kuna seisuga 10.04.2016 oli äriühing jätnud täielikult täitama korralduse nr 12.2-3/036250-1 suulise teabe andmise osas ning osaliselt dokumentide esitamise osas, siis väljastati 11.04.2016 Xxxx OÜ-le korraldus sunniraha tasumiseks nr 12.2-3/036250-1-4, mis sisaldas ka täiendavat tähtaega dokumentide esitamiseks (18.04.2016 kell 10:00) ja suulise teabe esitamiseks (18.04.2016 kell 11:00) MTA ametiruumides Lõõtsa 8a, Tallinn. Menetlusalused isikud ei nõustu kohtuvälise menetleja poolse tõlgendusega asjaoludest, mis puudutab 01.03.2016 korralduse nr 12.2-3/036250-1 mittetäitmist suulise teabe andmise osas ja osalist mittetäitmist dokumentide esitamise osas. 3.3.3.
2. Esiteks, teokirjelduse vastuolulisus seisneb selles, et korraldus nr 12.2-3/036250-1 dokumentide esitamiseks tuli täita 15.03.2016 ja suulise teabe osas 07.04.2016, kuid väärteoprotokollis etteheidetav tegu on aset leidnud 18.04.2016 kell 10:00 ja 11:
3. Viimati mainitud tähtaeg maksuhalduri korralduse täitmiseks tulenes hoopis korraldusest nr 12.23/036250-1-4, mitte korraldusest nr 12.2-3/036250-
4. Seega on teokirjelduse ja väärteo toimepanemise aeg olemuslikus vastuolus ja ei ole võimalik sedastada korralduse nr 12.23/036250-1 täitmata jätmist 18.04.2016 kell 10:00 ja 11:
5. Ainuüksi põhjusel, et väärteoprotokollis etteheidetav teokirjeldus ei haaku tegelike faktiliste asjaoludega, kuulub väärteokaristus tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele. Ka kohtupraktikas on leitud, et kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada (Riigikohtu lahend asjas nr 3-1-1-52-08, p. 10). Kuna väärteoprotokolli kohaselt ei heideta kaebajatele ette dokumentide esitamata jätmist 15.03.2016 ega ka suulise teabe mitteandmist 07.04.2016, siis nendel asjaoludel puudub vajadus pikemalt peatuda. Kaebajad märgivad siiski, et ka nimetatud tähtaegadega seotud kohustuste täitmise osas on N.K ja maksuhalduri revidendi vahelise kirjavahetusega alates 10.03.2016 ümber lükatud kohtuvälise menetleja väide justkui oleks N.K otsustanud maksuhalduri korraldust ignoreerida (eirata). Maksuhalduri korralduse eiramist R. 4 N.K poolt ei ole toimunud. Dokumentide mittejõudmine revidendini oodatud ajal oli tingitud tehnilistest probleemidest dokumentide elektroonsel saatmisel, mille kohta on maksuhaldurile esitatud tõendid, lisaks maksumaksja esindaja põhjendas kirjavahetuses maksuhalduriga, et paberkandjal ei saa ta dokumente tuua enne 01.04.
6. Maksuhaldurile saadeti elektroonselt dokumente 21.03.-23.03.
7. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolusid tuleb korralduse täitmise hindamisel kahtlemata arvesse võtta, hindamaks kas on toimunud maksuhalduri korralduse tahtlik erimine, maksuhalduri tegevuse tahtlik takistamine. 3.3.3.
8. Teiseks, väärteokirjelduse ja süüteokoosseisu vastuolulisus seisneb ka selles, et väärteoprotokollis märgitakse, et N.K äriühingu esindajana jättis korralduse nr 12.23/036250-1 dokumentide osas täitmata osaliselt. Seega maksuhaldur ka ise tunnistab, et korraldust asuti täitma enne 18.04.2016.

§ 154

objektiivne koosseis näeb ette, et maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga.

§ 154

koosseis ei näe ette isikute karistamist juhul kui maksuhalduri korraldus jääb osaliselt täitamata. 3.3.3.

1. Kolmandaks, maksuhalduri 11.04.2016 korralduses nr 12.2-3/036250-1-4 on toodud, et korralduse teisel korral täitmatajätmisel rakendab maksuhaldur sunniraha. Lisaks eeltoodule on MTA tegevuse takistamise eest ettenähtud rahatrahv. Sellest tuleneb, et maksuhaldur on ise avaldanud, et esmaseks meetmeks korralduse täitmise saavutamisel on sunniraha. Trahvi määramine on sekundaarne. Sunniraha meedet maksuhaldur 11.04.2016 korralduse puhul ei ole rakendanud, millega sisuliselt on tunnistanud, et 11.04.2016 korraldusega pandud kohustust ta ei loe õigusvastaselt mittetäidetuks. 3.3.2.
2. Neljandaks, kaebajad ei jätnud 18.04.2016 kell 10:00 ja kell 11:00 maksuhalduri korraldust õigusvastaselt ja tahtlikult täitamata. Väidetava väärteoga seoses ei kajasta väärteoprotokoll asjaolu, et N.K saatis 18.04.2016 kell 8:46 revidendile e-kirja: Seoses toidu mürgitusega palun lükkata kohtumine edasi!! Revidendi e-postilt tuli kell 8:48 automaatvastus: Tere. Ei viibi 18.04.2016 kontoris. Vastan Teie kirjale esimesel võimalusel. Xxxx. Kohtuvälise menetleja 22.12.2016 üldmenetluse otsuses vastulausega mittearvestamise põhjendustes ei ole eitatud asjaolu, et 18.04.2016 kell 04:48 saabus Xxxx OÜ e-posti aadressilt xxxxmoto@gmail.com revidendile e-kiri, mis sisaldas palvet seoses toidumürgitusega kohtumine edasi lükata. Samas aga leitakse, et palve on väga lakooniline ning ei sisalda ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et isik oli korralduse täitmise ajal haigestunud. Kaitsja hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja seisukoht vastulausega mittearvestamise osas asjakohane ja põhjendatud. Teave menetlustoimingut takistavast asjaolust oli saadetud õigeaegselt (2h enne menetlustoimingut), selles oli välja toodud takistuse põhjus ja taotlus kohtumine edasi lükata.

§ 50

lg 5 võimaldab maksuhalduril menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud.

§ 50

lg 7 kohaselt otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta teeb menetlustoimingut sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik. Maksukohustuslase esindaja 18.04.2016 taotluse suhtes ei ole maksuhaldur teinud seaduses ettenähtud korras otsust. Kohtuvälise menetleja 22.12.2016 otsuses antud hinnangut, et palve on väga lakooniline ning ei sisalda ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et isik oli korralduse täitmise ajal haigestunud, ei saa arvestada, kuna taotluse rahuldamata jätmine tuleb lahendada seaduses ettenähtud korras kohase otsusega, mis peab ühtlasi vastama kõigile

§ 46lg-tes 2 ja 3 ettenähtud nõuetele.

Sellist otsust on maksumaksjal õigus ka mittenõustumisel vaidlustada. Kaitsja ei nõustu ka sisuliselt kohtuvälise menetleja seisukohaga vastulause mittearvestamisel, et 18.04.2016 kell 04:48 saadetud palve kohtumise edasilükkamiseks on lakooniline ja tõendamata. N.K poolt saadetud teates on konkreetselt välja toodud ilmnenud ootamatu terviserike, mis ei võimaldanud ilmuda menetlustoimingule. Arvestades konkreetse terviserikke olemust, selle esinemise üldist tõenäosust, seda, et see on tekkinud vahetult enne menetlustoimingut, millest menetlejat on koheselt informeeritud, ei saa eeldada, et isik saadab 5 koos teatega maksuhaldurile ka toidumürgitust dokumenteerivad tõendid. Antud juhul tõusetub ka küsimus, milline peaks olema toidumürgitust kinnitav tõend ja kelle poolt väljastatud. Toidumürgitusega seotud terviserike võib ootamatult tabada iga inimest. Toidumürgistuse tunnused on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Kiirabi kutsumine sellise terviserikke puhul toimub vajadusel ja sõltub mürgituse iseloomust. Täiskasvanud isik suudab üldjuhul toidumürgituse ka ilma kiirabita üle elada. Tavaliselt selline terviserike möödub ühe-kahe päevaga. Seetõttu on küsitav ka perearsti külastamise vajadus ja mõttekus. N.K on ka äriühingu juhatuse liige, mistõttu töölt eemalviibimise kohta tal iseendale haiguse tõestamiseks ei ole haiguslehte vaja esitada. Haigestumisel 1-3 haiguspäeva eest puudub ka tööandjal töötasu maksmise kohustus. Maksuhalduri poolt maksumaksja esindajalt toidumürgituse kohta täiendava tõendi nõudmine on kaitsja hinnangul antud asjaoludel ebakohane, ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Kaitsja hinnangul olukorras, kus isik on enne korralduse täitmise tähtaega esitanud taotluse toimingu edasilükkamiseks ja taotluse kohta ei ole tehtud

§ 50

lg-s 7 nimetatud otsust, ei ole tegemist maksuhalduri korralduse õigusvastase täitmatajätmisega. 3.3.3.5. Lisaks ei ole kohtuväline menetleja arvestanud vastulauses esitatud asjaolu, et 18.04.2016 kell 16:53 saadetud e-kirjas maksuhaldurile N.K kirjutab: Nimetatud e-kirjas on maksukohustuslane selgitanud maksuhaldurile vastuseks dokumentide nõudmise osas, kas ja mida tal on võimalik esitada. Puuduvate dokumentide osas ei ole maksuhaldur Xxxx OÜ-le selgitanud, mil viisil tuleks esitada dokumendid, mida maksukohustuslane väidab endal mitte olevat. Kuna maksukontrolli objekt 01.03.2016 korralduses on piiritletud käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsusega, siis saab maksuhaldur nõuda ennekõike neid tõendeid, mis puudutavad maksukohustuslase esitatud käibe- ja tulumaksuarvestust maksudeklaratsioonidel. Tehingud, mis ei kuulu deklareerimise käibedeklaratsiooni, ei saa olla seotud kontrollimenetlusega. Nimetatud seisukohta on N.K selgitanud oma 18.04.2016 kell 16:53 saadetud e-kirjas ja ka 20.07.2016 ülekuulamisel väärteomenetluses. Kaitsja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga vastulause mittearvestamisel, et N.K 18.04.2016 e-kirja teel saadetud selgitused ja 20.07.2016 protokollitud ütlused raamatupidamise koondite esitamise takistustest on vastuolulised ja tõendamata. Asjaolu, et Xxxx OÜ-l ei ole e-maksuameti volikirjade loetelus näha, et ta oleks volitanud kedagi teostama raamatupidamist, ei tähenda, et isik ei võiks kasutada raamatupidamises abilist. N.K puudub raamatupidamisalane haridus. Raamatupidamise kannete ja programmide haldamine eeldab spetsiifilisi oskusi, mistõttu tavapäraselt kasutatakse selleks vastava haridusega spetsialisti - raamatupidajat. Kaitsja osundab täiendavalt, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-21-02 selgitanud, et Raamatupidamisarvestus ja maksuarvestus on erinevad, sest nende eesmärgid on erinevad. Erinevad on ka õiguslikud alused: raamatupidamisarvestusel Raamatupidamise seadus ja tavad, maksuarvestusel maksuseadused. Raamatupidamisarvestusest nähtuvad andmed on vaid üheks tõendiks maksukohustuse selgitamisel, mitte aga maksukohusluse ammendavaks aluseks. Maksustamisobjektiks ei ole raamatupidamisaruanded. Niisamuti on Riigikohus kohtuasjas nr 3-3-1-40-02 selgitanud, et maksukorralduse seaduse §-ga 57 lg 1 sätestatakse otsesõnu, et maksukohustuslane peab pidama raamatupidamisarvestust, kuid selle kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ei ole iseenesest maksukohustuse tekkimise aluseks. Sama seaduse §-st 58 tuleneb, et maksukohustuslane peab säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente. Järelikult ei ole maksustamise seisukohast lähtudes vajalik dokumenteerida neid tehinguid, mis ei muuda maksukohustust. 6 Lisaks näeb

§ 61

ette, et maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Menetlusalusele isikule teadaolevalt maksuhaldur pöörduski juba kontrollimenetluse algfaasis kõikide tarnijate ja klientide poole teabe nõudmiseks ja tehingute kinnitamiseks, mis näitab, et maksuhalduri tegevus maksukontrolli läbiviimisel ei olnud maksukohustuslasest tingitult pärsitud. 3.3.3.6.

§ 60

sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Kaitsja leiab, et kui maksumaksjast tingitult 18.04.2016 kell 11:00 kohtumine jäi ära, siis jäi maksuhaldurile endiselt menetluse kiire läbiviimise tagamiseks võimalus nõuda maksumaksjalt kirjalikku teavet. Seda võimalust maksuhaldur menetlusega edasiliikumiseks ei kasutanud. 3.3.3.7.

§ 56

lg 3 sätestab, et maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Nimetatud säte ei määratle täpsemalt, milles seisneb maksuhalduri tegevuse takistamine või millal on tegemist maksuhalduri takistamisega. Kaitsja hinnangul maksuhalduri tegevuse takistamisega oleks tegemist sellisel juhul kui isik eirab või keeldub maksuhalduri korralduse täitmisest. Xxxx OÜ seaduslik esindaja ei ole maksuhaldurile kunagi avaldanud, et ta keeldub maksuhalduri korralduse täitmisest. Samuti ei tulene väärteoprotokollis kirjeldatud süüdistusest ja kaitsja esitatud kaitseversiooni asjaoludest, et menetlusalused isikud oleksid ka oma tegudega andnud mõista, et nad keelduvad maksuhalduri korralduse täitmisest. Nii 21.11.2016 väärteoprotokollis ja 22.12.2016 üldmenetluse otsuses kirjeldatud asjaoludel on Xxxx OÜ olnud maksukontrollis maksuhaldurile kättesaadav, edastanud dokumente, informeerinud ajakohaselt korralduse täitmise takistustest ja selgitanud takistuste põhjuseid, mis näitab, et ka maksuhalduri korralduse eiramist ei ole samuti toimunud. 3.3.3.8. Kaitsja leiab, et

§-des 56 lg 1, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 maksumaksjale sätestatud kohustust täita maksuhalduri korraldusi, tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ja kooskõlas teiste maksumenetlust reguleerivate õigusnormidega. Maksumenetluse läbiviimise suhtes sätestab üldpõhimõtted

§ 10

lg 3, mis näeb ette, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Üheks menetlusõiguse oluliseks põhimõtteks on proportsionaalsuse põhimõte. Selle kohaselt haldustoiminguks valitud vahendid peavad olema vastavuses soovitud eesmärgiga. Menetluse läbiviimine ei tohi tekitada liigseid kulutusi või ebameeldivusi menetlusosalistele ja maksuhaldurile. Ei tohi ka rakendada ülemäärast sundi.

§-des 56 lg 1 ja lg 3, § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 sätestatud üldist kaasaaitamiskohustust ei saa tõlgendada selliselt, et kui isik ei esita maksuhaldurile määratud ajal täielikku teavet või dokumente, on automaatselt tegemist maksuhalduri tegevuse takistamisega ja täidetud

§ 154väärteokoosseis.

Maksumenetluse läbiviimisel tuleb maksuhalduril olla valmis ka teatud viivitusteks ja tõrgeteks, selgitamiseks, enda määratud tähtaegade pikendamiseks. N.K ja Xxxx OÜ karistamisel on kohtuväline menetleja jätnud arvestamata ultima ratio põhimõtte. 3.3.4. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud vastulauses esitatud asjaolu, et maksuhalduri korralduste täitmisele mõjutamiseks on seaduses ettenähtud mõjutusvahendina sunniraha (

§ 67

). Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et väärteokoosseis on vajalik selliste 7 õiguslike kohustuste sanktsioneerimisel, mille õigeaegse või täieliku täitmata jätmisega kaasneb oluline oht või kahju õigushüvele, seevastu kui kohustust ei ole täidetud ja kui ohtu ei esine või kahju ei ole saabunud, piisab haldussunnist. Formaalsete maksuõigusrikkumiste puhul kohaldatakse peamiselt haldusõiguslikke sunnivahendeid (intressid ja sunniraha), raskemate rikkumiste puhul võib järgneda väärteokaristus

§ 154-159 kohaselt.

21.11.2016 väärteoprotokollis ega ka 22.12.2016 väärteootsuses pole toodud välja ühtegi objektiivset asjaolu, miks Xxxx OÜ või tema esindaja tegevus korralduse nr 12.2-3/036250-1 täitmisel kvalifitseerub „raskeks juhtumiks" ja milline oluline oht kaasnes. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-81-14 p.-s 8 selgitanud, et karistamine peab õigusriigis olema ultima ratio ja riik võib rakendada seda alles siis kui teised, kergemad vahendid ei kaitse õigushüve küllaldaselt. Kaitsja leiab, et eeltoodud seisukohtadega tuleb arvestada ka käesoleva väärteoasja menetlemisel ja otsuse tegemisel. Ka 22.12.2016 üldmenetluse otsuses ei ole kohtuväline menetleja põhjendanud, miks oli vajalik menetlusaluste isikute karistamine ja miks kergemad vahendid ei olnud küllaldased maksumenetluse läbiviimise tagamiseks. Väärteoprotokollis kirjeldatud subjektiivse külje asjaolud on ebaõiged 3.3.

1. Väärteoprotokollis leitakse, et subjektiivse külje pealt on väärtegu toime pandud vähemalt otsese tahtlusega. Väärteoprotokollis on leitud, et N.K sai MTA korraldusega nr 12.2-3/036250-1 kätte 01.03.2016, kuid otsustas maksuhalduri korraldust eirata. Kaitsja leiab, et kohtuvälise menetleja seisukoht nagu oleks maksuhalduri korraldust eiratud, on täielikult vale ja ümber lükatud eelnevalt kaebuses toodud asjaoludega. 3.3.
2. Eeltoodud asjaoludel ei ole võimalik nõustuda kohtuvälise menetleja väärteoprotokollis sedastatud süüdistusega, et N.K ja Xxxx OÜ jättes täitamata maksuhalduri korralduse nr 12.2-3/036250-1, rikkusid

§ 56lg 3, § 60 lg-s 1 ja § 62 lg-s 2 sätestatud nõudeid.

3.3.7. Puudub avalik menetlushuvi Xxxx OÜ seaduslik esindaja N.K pöördus novembris 2016 revident Xxxxi poole selguse saamiseks maksukontrolli käigu kohta, kuna väärteomenetluses ülekuulamisest juulis ja viimasest kirjavahetusest augustis 2016 ei olnud maksuhaldur rohkem maksumaksja poole pöördunud. Nii telefonivestluses kui 28.11.2016 e-kirjas revident Xxxx selgitas, et ta ei tegele rohkem selle kontrolliga ning uus menetleja on Svetlana Rannaste. Seejärel pöördus N.K sama küsimusega revident Svetlana Rannaste poole, kes edastas nimekirja kontrollis vajaminevatest dokumentidest ja kellega lepiti kokku 29.12.2016 aeg seletuste andmiseks (Lisa X). Asjaoludest tulenevalt on menetlusaluste isikute initsiatiivil toimunud maksuhalduriga ühenduse võtmine maksukontrolli edasise käigu ja edasiliikumise osas. 29.12.2016 toimus maksumaksjal maksuhalduriga kohtumine ja seletuste andmine, ning täiendavate dokumentide esitamine. Seega ei ole alust väita, nagu oleks asjaolu, et üldmenetluse otsuse koostamise ajaks ei ole maksukontroll lõppenud, tingitud vaid menetlusalustest isikutest. Eelnevatest asjaoludest nähtub, avalikud huvid, milleks on maksude tasumise õigsuse kontroll, saavad igal juhul tagatud. Samuti puudub alus eeldada, et korralduse täitmata jätmine oleks põhjustanud avalikkusele suure kahju. Seetõttu, isegi kui menetlusaluste isikute teod vastaksid

§-s 154 kirjeldatud teole, on põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. 3.3.8. Menetlusalustele isikutele määratud karistus on ülemäärane Kaitsja leiab alternatiivselt, juhul kui kohus ei peaks nõustuma kaebuse eeltoodud põhjendustega, et ka määratud karistus ei ole põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-52-13 kohaselt karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas 8 üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri-ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Teo tehiolusid hinnates on tegemist vastuolulise ja ebamäärase olukorraga, tegemist on pigem maksumaksja ja revidendi suhtlusprobleemidest tingitud möödarääkimise ja mittearvestamisega, siis saab asuda seisukohale, et N.K kui Xxxx OÜ süü on alla keskmise. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja kaebust õigeks ei pea, kaebuses väljendatud seisukohtadega ei nõustu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et N.K ja Xxxx OÜ on toime pannud neile etteheidetavad teod, milleks on maksuhalduri takistamine korralduse täitmata jätmisega. Teo toime panemine on tõendatud asjas kogutud tõenditega ning tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 154lg 1, 2 järgi.

Samuti leiab kohtuväline menetleja, et asjas puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kaitsja leidis, et korraldus dokumentide ja suulise teabe osas võib lugeda täidetuks just dokumentide osas. Nimelt kaitsja tänasel istungil vaidluste raames väitis, et maksukohustuslane esitas maksuhaldurile kõik dokumendid, mida tal oli võimalik esitada ehk siis kaitsja väide oli, et kui isikul teatud dokumente, mida talt nõutakse, tal ei ole, siis tal ei olegi võimalik neid esitada ja järelikult korraldus selles osas on siiski täidetud. Kohtuväline menetleja kindlasti sellise käsitlusega ei nõustu ja juhib siin ka kohtu tähelepanu sellele, et kui maksukohustuslase näol on tegemist raamatupidamiskohustuslasega, siis ei saa maksukohustuslane lihtsalt kehitada õlgu ja öelda, et tal ei ole võimalik pearaamatut esitada, tal ei ole võimalik esitada teatud arveid kui tal on seadusest tulenev kohustus raamatupidamist teha ja selles osas kaitsjaga ei nõustu, et korraldus oli täidetud. Ta oli täidetud ainult osaliselt. Kui me selle kohtuasja raames peame hindama, kas korraldus dokumentide ja suulise teabe osas oli täidetud või ei olnud täidetud, siis keskseks tõendiks siinkohal on tunnistajana ülekuulatud maksuhalduri ametniku ütlused, kelle sõnade kohaselt kuni tema seda asja revideeris või seda kontrolli läbi viis, niikaua nõutud dokumente nõutaval määral esitatud ei olnud. Seega asjas on tõendatud, et korraldus dokumentide osas jäi osaliselt täitmata. Samuti on tõendatud, et isik suuliste selgituste andmiseks

1. aprillil kell 11 kohale ei ilmunud. Selgitab teo toimepanemise aja loogikat, mis on toodud väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole vaidlust asjas selle üle, et on koostatud 2 korraldust, millega maksuhaldur soovis saada maksukohustuslaselt nendes nimetatud dokumente ja suulist teavet. Oluline siinkohal on see, et teise ehk sunnirahakorraldusega nõutava teabe mahtu ei laiendatud, st teise korraldusega nõuti täpselt samu dokumente, mida nõuti esimese korraldusega. Karistusõiguslikult on korralduse täitmata jätmise tegu vastavalt KarS § 10 toimepandud ajal kui isik oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Esimene korraldus nr 12-23/036250-1 (edaspidi viitab sellele kui korraldusele nr 1), oli kohustuslik täitmiseks
2. märts dokumentide esitamise osas ja
3. aprill suulise teabe osas. Nii nagu süüteo etteheide väärtoeprotokollis sisustatud on, siis korraldus täideti dokumentide osas üksnes osaliselt ja suulise teabe osas jäeti korraldus nimetatud tähtpäeval täielikult täitmata. Seejärel koostas maksuhaldur
4. aprillil teise korralduse (edaspidiselt nimetab korraldus nr 2), kuid siinkohal toob välja selle numbri 12.2-3/036250-1-4 ehk sunniraha korraldus, millega määras
5. märtsil täitmata jäänud kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja selleks tähtajaks sai vastavalt
6. aprill kell 10 ja
7. Oluline on siinkohal see, et teise, s.o sunnirahakorraldusega on maksuhaldur sellesse märkinud, et sunniraha tasumine ei vabasta
8. märtsil koostatud korralduses nr 1 pandud kohustuse täitmisest. Ka nimetatud tähtajal jäid korraldustes pandud kohustused isikute poolt täitmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul muudeti sunniraha korraldusega ära korralduses nr 1 toodud kohustuse täitmise tähtaeg, st muutus aeg, mil isik oli kohustatud tegutsema. Selline tähtaja muutmine korralduseandja poolt ei ole

§ 50lg 2 järgi välistatud.

Viidatud säte reguleeribki menetlustähtaegade pikendamist. Kohtuvälise menetleja poolt

1. aprill 2016 korralduses kohustuste täitmiseks uue tähtaja määramist toetab 9 ka haldusmenetlusseadustik, täpsemalt § 61 lg 2, mille kohaselt kehtib haldusakt muuhulgas kuni kohustuse täitmiseni. Antud juhul ei täitnud N.K enne sunniraha määramist ja tähtaja pikendamist talle haldusaktiga pandud kohtustust. Seega kehtis sama haldusakt, millega isikule oli kohustus algselt pandud ja milles antud tähtaega pikendati edasi ka pärast isikule sunniraha määramist. Eelöeldu on kooskõlas ka Xxxx OÜ suhtes kohaldatud sunniraha olemuse ja eesmärgiga. Ka Riigikohus on selgitanud, et sunniraha ei ole karistus ja selle eesmärgiks on sundida isikut ettekirjutust täitma, viitab halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-172-
2. MTA
3. aprilli korralduses on selgesõnaliselt öeldud, et sunniraha tasumine ei vabasta Xxxxi
4. märtsi korralduses pandud kohustuse täitmisest. Olukorras, kus isikut kohustati korraldust jätkuvalt täitma, kuid selle täitmiseks määrati uus tähtaeg, on korrektne rääkida, et isik jättis korralduse täitmata uuel määratud tähtajal ehk siis käesoleval juhul
5. aprillil kell 10 ja
6. Samuti on kohtuvälise menetleja hinnangul korrektne väita, et selle tähtajal jäeti täitmata just esimesena antud korraldus. Kohtuväline menetleja möönab, et siinkohal võib juriidiliselt argumenteerida ka teistpidise seisukoha, st väita, et kuna juba esimene korraldus oli täitmata, siis on teo toimepanemise aeg esimese korralduse täitmise algne tähtaeg, st antud juhul
7. märts ja
8. aprill. Kohtuvälisele menetlejale teada olevalt ei ole hetkel Riigikohtu praktikat, mis lükkaks ümber ühe või teistpidiseid tõlgendusi teo toimepanemise aja osas. Kuid toob välja 2015 a Tartu Maakohtu otsuse, mis toetas käesolevas asjas toodud teo toimepanemise aja loogikat. Tolles kohtuasjas MTA oli teistpidisel arvamusel ning leidis, et teine korraldus ei lükka tähtaega edasi ja tegu on juba toime pandud pärast esimese korralduse mitte täitmist, kuid maakohus tühistas otsuse väärteokoosseisu puudumisel ja jõudis teisele seisukohale. Arusaadavalt ei ole see lahend käesolevat asja arutavale kohtule siduv, kuid kohtuväline menetleja peab siiski oluliseks selle otsuse numbri siinkohal välja tuua, see on 4-15-
9. Igal juhul kui kohus loeb väärteoprotokolli märgitud teo toimepanemise aja valeks, leiab kohtuväline menetleja, et tegemist ei ole sellise olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis peaks tingima kohtuvälise menetleja koostatud väärteootsuse tühistamise. Nimelt on kohtuvälise menetleja hinnangul käesolevas asja kogutud tõenditega tõendatud, et mõlemaid korraldusi ei täidetud nõuetekohaselt mitte ühelgi tähtpäeval, st et korraldused jäid täitmata nii
10. märts,
11. aprill kui ka
12. aprill. Mis puudutab etteheidet, et asja koostatud väärteoprotokoll ei vasta nõuetele ja ette heidetav teo kirjeldus ei vasta tegelikele faktilistele asjaoludele, märgib järgmist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärteoprotokoll korrektne selles osas, et isikul on võimalik üheselt mõista, mida talle ette heidetakse. Objektiivselt heidetakse talle ette maksuhalduri takistamist maksuhalduri korralduse täitmata jätmisega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on ka osaline korralduse täitmata jätmine piisav, et heita isikule ette maksuhalduri takistamist

§ 154alusel.

Kohtuväline menetleja ei nõustu mingil juhul kaitsja arvamusega, et

§ 154ei ole võimalik inkrimineerida juhul kui tegemist on korralduse osalise täitmata jätmisega. Kar

S § 279 näeb ette sellist väärteokoosseisu nagu riikliku järelevalve takistamine, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada. Kohtuväline menetleja leiab, et ainuüksi grammatilise tõlgendamise puhul on võimalik järeldada, et kui seaduseandja ei ole

§ 154

sätteid sõnastanud selliselt, et viisil, kui ei olnud võimalik maksumenetlust läbi viia, siis järelikult on tegu toime pandud ka osalise korralduse mitte täitmisega. Siinkohal tulebki vaadelda ka KarS § 279 sõnastust. Mis puudutab kaitsja etteheiteid selles osas, et lisaks sunnirahale on asjas tehtud ka rahatrahv ja, et karistusõiguslikud meetmed peaks olema ultima ratio, siis märgib järgmist. Ei nõustu kaitsja seisukohaga justkui teist korda ei rakendatud sunniraha, so

1. aprill korralduse puhul luges maksuhaldur korralduse mitte täitmise õigustatuks. Vastavalt sunnirahaseaduse § 3 lg 2 ei ole sunniraha karistus, seega samas asjas on võimalik määrata nii sunniraha kui ka rahatrahv. Karistamine on ultima ratio meede, kuid leiab, et antud juhul olid eeldused süüteomenetluse läbiviimiseks ja karistamise määramiseks täidetud. Kuivõrd esimese korralduse peale määratud sunniraha soovitud mõju ei avaldanud ja korraldus jäi osaliselt täitmata. See tähendab seda, et maksuhalduri ametniku silmis haldusmenetluse mõjutusvahend ei mõjunud, ta oli ennast ammendanud ja tuli juba karistusõiguslikult sekkuda. 10 Kui rääkida erinevatest istungil kuuldud põhjendustest, miks isik jättis täitmata korraldused suulise teabe esitamise osas, siis need põhjused ei ole esiteks kohati tõendatud ja teiseks nad ei ole mõjuvad. Isiku haigestumine toidumürgitusse ei ole tõendatud. Kohtuvälises menetluses väitis isik e-kirjade teel, mis on lisatud ka väärteotoimikusse, et tal on toidumürgitus, kuid istungi ajaks sai sellest toidumürgitusest vererõhu probleemid. Kuigi kaitsja siin väitis, et mõlema terviserikke avaldusvormid on sarnased, iiveldus ja oksendamine ja ei ole küll arst, kuid siiski leiab, et isiku ütlused selles osas on vastuolulised. Kust ta siis tagantjärgi teab, et emb-kumb tal oli, kas oli toidumürgitus või olid tal vererõhu probleemid kui ta ei ole arsti juurde pöördunud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on mõlema tervisehädaga võimalik siiski pöörduda arstitõendi saamiseks perearsti poole. Käesoleva hetkeni ei ole dokumentaalset tõendit selle kohta, et kaebaja oleks seda teinud. Kaitsja väga veenvalt rääkis, et perearsti juurde ei ole võimalik samal päeval pääseda, siinkohal küll isiklikust kogemisest juba vaidleb vastu. Teine kaitsja väide, et vererõhu probleemid või toidumürgitus ei ole selline haigusseisund, mis vajaks arstlikku sekkumist, et osaliselt siin võib nõustuda, aga tuleb vaadata seda, et isik pidi teadma, et tal on vaja selle seisundi kohta esitada hiljem ka tõend. Ka perevägivalla ohvrid, kes pöörduvad traumapunkti tõendi saamiseks sinise silmaga, et see võib-olla samamoodi ei nõua erakorralise meditsiini sekkumist aga seda tehakse samamoodi selleks, et isikul oleks hiljem võimalik tõendada oma haigusseisundit ja leiab, et samamoodi oleks N.K pidanud kutsuma endale kas kiirabi või pöörduma perearsti poole ja ta oleks selle tõendi ka saanud. See väide, et N.K oma perearsti ei tunne, käib seal harva ja perearst üldse ei tea, et tal on vererõhuga probleeme, see ei puutu enam asjasse. Seega leiab, et väited haigestumise kohta on paljasõnalised ja kaebaja poolt tõendamata. Isiku viibimine reisil teisel suulise selgituse andmise tähtajal
2. aprill, leiab, et toimikusse istungil lisatud tõendist nähtub see, et isik ostis lennupiletid Mallorcale üksnes päev enne korralduse tähtaega. Esiteks isik oleks saanud päev varem juba teavitada maksuhaldurit sellest, et tal on takistus osaleda suuliste selgituste andmisel. Ainuüksi soojamaareisil viibimine veel ei tõenda, et põhjused sinna minemiseks olid tööalased või veel vähem, et need põhjused olid mõjuvad. Isegi kui ta viibis seal tööalastel põhjustel, on juba see asjaolu, et ta selle tõendi esitas alles kohtumenetluse käigus, näitab juba teatavat pahatahtlikkust. Näitab seda, et isik ei ole kontrolli raames tõendanud seda, et tal oli mõjuv põhjus korraldust mitte täita. Subjektiivsest küljest on väärteoprotokoll sisustatud teo toimepanemine otsese tahtlusega, jääb selle seisukoha juurde, et isik teadis, et teostab süüteokoosseisule vastav asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Leiab, et see on välja tulnud ka kohtus uuritud tõenditest, isiku ütlustest, nähtub ka isiku suhtumisest, mida ta on siin kenasti demonstreerinud istungil. Lõpetuseks mainib, et asjaolu, millele kaitsja siin rõhus, oli see, et logiraamatust nähtus, et revident, kelle korraldused jäeti täitmata, et ta tegi ka korraldused kontrolli raames kolmandatele isikutele, kellelt ta nõudis siis sama teavet. Esiteks meile ei ole väärteoasja raames kogutud tõendid, et milliseid vastuseid ta sai nendelt kolmandatelt isikutelt ja teiseks, isegi kui ta sai, siis tunnistaja on ka veenvalt selgitanud, et see ei ole oluline, kuivõrd tema töö on ikkagi takistatud, ta peab rohkem kulutama maksuhalduri aega ja ressurssi selleks, et seda teavet kätte saada. Siinkohal ei tohiks unustada seda, et vastavalt

on maksukohustuslasel kaasaaitamise kohustus, mida antud juhul maksukohustuslane mitte kuidagi ei täitnud. Viimaseks mainiks seda, et kaitsja tõi välja, et

ei reguleeri või ei too meile kindlat vormi, kuidas maksukohustuslane peab pöörduma maksuhalduri poole, et millises vormis ta peab pöörduma. Antud juhul N.K pöördus maksuhalduri poole korralduse täitmise tähtaja edasilükkamiseks, aga maksuhalduri ametnik ei ole teinud sellekohast otsust. Soovib märkida järgmist, et

ei reguleeri üksnes maksukohutuslase mõjuval põhjusel ja põhjendatud taotlusel lükata toiming edasi, aga samamoodi ei reguleeri ta ka seda, millises vormis maksuhaldur peab oma otsuse vormistama tähtaja edasilükkamise kohta. Asjas on tõendatud, et 18. aprillil isik jätkuvalt ei esitanud korralduses nõutud dokumente ja jätkuvalt ei ilmunud suuliste selgituste andmiseks, seda tõendasid ka tema enda ütlused, mille on andnud meile istungil ning et pole üldsegi mõtet vaielda selle üle, kas maksuhaldur tegi otsust tähtaja edasilükkamise kohta või mitte. Palub kohtul jätta kaebaja 11 kaebus rahuldamata, MTA väärteootsus jõusse või alternatiivselt kui kohus leiab, et teo toimepanemise aja osas väärteoprotokollis on vead, siis palub teha asjas uus otsus ja parandada teo toimepanemise aega. Maakohtu seisukoht süüteokoosseisu osas: Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ja väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ütlused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohad ning tutvunud kohtule edastatud tõenditega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 154

lg 1 sätestab väärteokorras vastutuse maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest füüsilisele isikule ja

§ 154lg 2 alusel juriidilisele isikule.

Kõigepealt analüüsibki kohus, kas MTA korraldus jäeti menetlusaluse isiku poolt täitmata, kas menetlusalused isikud, s.o nii füüsiline kui juriidiline isik olid kohustatud korraldust täitma ning seejärel, kas menetlusalune isik takistas oma tegevusetusega maksuhalduri tegevust. Väärteotoimiku materjalide kohaselt karistati 22.12.2016. a. Maksu- ja Tolliameti otsusega nr 930016001067/14 nii N.K , kes on Xxxx OÜ juhatuse liige, s.o esindusõiguslik isik, kui Xxxx OÜ-d maksuhalduri korralduse nr 12.2-3/036250-1 täitmata jätmise eest. Korraldus nr 12.2-3/036250-1 01.03.2016 on Xxxxi poolt koostatud ja samal päeval läbi e-maksuameti edastatud korraldus nr 12.2-3/036250-1, milles teavitatakse Xxxx OÜ-d käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimisest perioodil 2015.a oktoober kuni 2016.a jaanuar. Korraldusega kohustati Xxxx OÜ esindusõiguslikku isikut andma maksuhaldurile suulist teavet 2015.a oktoober kuni 2016.a jaanuar toimunud majandustehingute kohta 07.04.2016.a kell 11.00 maksuhalduri ametiruumides aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Korraldus dokumentide esitamise osas kuulus täitmisele 15.03.2016.a (dokumentide loetelu: kõik ostuarved, müügiarvete koond, kõik müügiarved, kõikide pangakontode digidoc väljavõtted, kaupade laoarvestus, kassaraamatu väljavõte, raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõtted, lepingud ja nende lisad, volikirjad, tehinguid tõendavad muud dokumendid). Lisatud on ka mailiaadress kuhu dokumendid tuleb saata, s.o anneli.virolainen@emta.ee ja selgitatud, et andmemaht ei tohi ületada 20 MB ühe e-kirja kohta. Korralduses on ka kirjas, et juhul, kui korralduses antud tähtaeg ei sobi, on võimalik taotleda tähtaja pikendamist

§ 50alusel.

Tähtaja pikendamiseks palutakse esitada korralduse koostajale põhjendatud ja allkirjastatud taotlus. 12 Samuti on korraldusse märgitud korralduse täitmata jätmise tagajärjed, s.o sunniraha rakendamine summas 225 eurot suulise teabe andmata jätmisel ja 225 eurot dokumentide esitamata jätmisel. Samuti on korraldusse märgitud, et MTA tegevuse takistamise eest on ettenähtud rahatrahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (1200 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot (

§ 154lg 1 ja 2).

Menetlusalune isik sai selle korralduse samal päeval, s.o 01.03.2016 läbi e-maksuameti kätte, seega on korraldus Xxxx OÜ-le teatavaks tehtud. Edasi nähtub väärteomaterjalidest, et menetlusalune isik ei ole korraldust kirjaliku teabe osas osaliselt ja suulise teabe osas täielikult täitnud. 07.04.2016.a kell 11.00 suuliste selgituste andmata jätmine 11.04.2016 korraldus nr 12.2-3/036250-1-4 sunniraha tasumiseks 18.04.2016 suuliste selgituste mitte andmine 18.04.2016 dokumentide esitamata jätmine Xxxx saatis menetlusalusele isikule 18.04.2016 kell 12.02 vastuskirja, kus palub hiljemalt 20.04.2016 saata dokumentaalsed tõendid selle kohta, miks MTA korraldus kirjalike dokumentide esitamise osas on jäetud täitmata. Menetlusalune isik vastas 18.04.2016 e-kirja teel, et ülejäänud korralduses nõutud dokumente ta ei saa saata, kuna äriühingul on suulised lepingud, laoarvestust ei peeta ja pearaamatu esitamiseks puudub arvutile ligipääs ja võtab aega taastamine. 20.04.2016 saatis Xxxx menetlusalusele isikule loetelu dokumentidest, mis on ikka veel esitamata (ostuarvete koond; osaliselt ostuarved, mis on esitamata nähtuvalt MTA-le käibedeklaratsioonides deklareerituga võrreldes; kõik ostu- ja müügiarvete juurde kuuluvad saatedokumendid, üleandmis-vastuvõtmis aktid; kõikide pangakontode väljavõtted kontrollitava perioodi kohta; kaupade laoarvestus, kassaraamatu väljavõte; raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode väljavõte; lepingud ja nende lisad, volikirjad, kõik tehinguid tõendavad muud dokumendid nt e-kirjavahetus). Samuti tuletas meelde, et täitmata on MTA korraldus suulise teabe osas. Informeeris, et menetluse käigus tuleb valmis olla igat maksuhaldurile esitatud väidet kinnitama dokumentaalse tõendiga. Tuleb dokumentaalselt tõendada 18.04.2016 seletuste andmisele mitteilmumise põhjused. Samuti selgitas esitamata dokumentide põhjenduse kohta, et sellised väited on puudulikud, kuna ei selgu kellega on suulised lepingud sõlmitud ja mis põhjusel puudub ligipääs arvutile ning mida on vaja taastada. Kohtuistungil väitis menetlusalune isik, et ta töötab üksi, ühtegi töötajat temal ei ole. Seega jääb arusaamatuks, kuidas on raamatupidamise andmed kellegi kolmanda käes ja kuidas puudub temal kui ainukesel ettevõttes tegutseval isikul nendele ligipääs. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et raamatupidamist tegi mingi firma, kellega ta tülli läks ja rohkem ei suhtle. Samas ei nimeta menetlusalune isik selle firma nime ega muid andmeid, et oleks võimalus selliseid väiteid kontrollida. Seega on tegemist tõendamata väidetega ja need tuleb tõendikogumist välja jätta. Seda enam, et nt pangaväljavõtteid oleks ta saanud kohe maksuhaldurile saata, aga seda ta ei teinud. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik jättis kahel korral ilma mõjuva põhjuseta maksuhalduri juurde suulise teabe andmisele ilmumata. Samuti ei esitanud ta

§ 50

sätestatud taotlust tähtaja edasi lükkamiseks, ega saatnud maksuhaldurile ühtegi tõendit mitte ilmumise põhjuste kohta, millele juhtis maksuhaldur aga korduvalt tähelepanu. 13 Samuti on eeltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ei esitanud korralduses nõutud dokumente maksuhaldurile: esimeseks tähtajaks, s.o 15.03.2016 ei esitanud menetlusalune isik ühtegi dokumenti. Siis selgus, et dokumendid olid saadetud valele e-mailiaadressile ning maksuhaldur andis uue tähtaja, s.o 22.03.2016 dokumentide edastamiseks. Selleks kuupäevaks saadeti korralduses nõutud dokumendid vaid väikeses osas. 11.04.2016.a saadeti Xxxx OÜ-le korraldus nr 12.2-3/036250-1-4 sunniraha tasumiseks, mis sisaldas ka täiendavat tähtaega dokumentide esitamiseks (18.04.2016.a kell 10.00). Korraldus jäeti täitmata, ei esitatud

§ 50

sätestatud taotlust tähtaja edasi lükkamiseks, ega saadetud maksuhaldurile ühtegi tõendit korralduse täitmata jätmise mõjuvate põhjuste kohata, millele juhtis maksuhaldur aga korduvalt tähelepanu. 31.05.2016 on Xxxx esitanud MTA kontrolliosakonda taotluse väärteomenetluse alustamiseks. 21.11.2016 koostas Rain Meristo väärteoprotokolli nr 930016001067/11, mille alusel on 22.12.2016 tehtud kohtuvälise menetleja otsus nr 930016001067/14. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati N.K ja Xxxx OÜ-d

§ 154

lg 1 ja 2 ettenähtud süüteo toimepanemises, mis seisnes MTA korralduse nr 12.2-3/036250-1 18.04.2016 kell 10 dokumentide esitamise osas osaliselt ja 18.04.2016 kell 11 suulise teabe osas täielikult täitmata jätmises. Kaebuses on esitatud väide, et väärteo kirjeldus ja väärteotoimepanemise aeg on olemuslikult vastuolus ja ei ole võimalik sedastada korralduse nr 12.2-3/036250-1 täitmata jätmist

1. aprillil 2016 kell 10 ja
2. Kohus sellise tõlgendusega ei nõustu. Menetlusalune isik jättis täitmata küll algse korralduse, s.o nr 12.2-3/036250-1, kuid selle täitmise tähtaega pikendati sundraha määramise korraldusega nr 12.2-3/036250-1-4, kuid korralduse algne sisu jäi samaks. Seega korraldus nr 12.2-3/036250-1 jäi täitmata nii esialgselt määratud tähtajal, s.o 15.03.2016 ja 07.04.2016, kui ka hiljem määratud tähtajal, s.o 18.04.
3. Seega on tegemist algse korralduse täitmata jätmisega, aga mitte esialgselt määratud, vaid korralduse nr 12.23/036250-1-4 sätestatud tähtajal. Selline selgitus on kirjas ka korralduses nr 12.2-3/036250-14: sunniraha tasumine ei vabasta Xxxxi
4. märtsi 2016 korralduses pandud kohustuse täitmisest. Olukorras, kus isikut kohustati korraldust jätkuvalt täitma, kuid selle täitmiseks määrati uus tähtaeg, on korrektne rääkida, et isik jättis korralduse täitmata uuel määratud tähtajal ehk siis käesoleval juhul
5. aprillil kell 10 ja
6. Ja kuigi menetlusalune isik on jätnud korralduse täitmata mõlemal määratud tähtajal, siis esimesel juhul on piirdutud sunniraha hoiatusega ja teisel juhul juba määratud trahv. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad sisalduma: maksuhalduri nimetus ja aadress; haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusakti andmise kuupäev; haldusakti adressaadi nimi ja aadress; haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; haldusakti täitmise tähtaeg; muud seadusega sätestatud andmed (

46 lg 3). Antud juhul vastab korraldus kõigile seaduses sätestatud vorminõuetele ning selles osas ka vaidlusi ei ole. Seega on MTA korralduse näol tegemist kehtiva haldusaktiga. Kehtiva haldusakti resolutiivosa, s.o haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa on kohustuslik aga igaühele (HMS § 60 lg 2). Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kohus juhib tähelepanu ka HMS § 61 lg-le 2, mis sätestab selgelt, et haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega, kuna antud juhul ei ole haldusakti kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg ei ole lõppenud ega kohustust ei ole täidetud, siis seni on tegemist kehtiva haldusaktiga. 14 KarS § 14 lg 1 sätestatu kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (KarS § 14 lg 2). Kuna juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg 2 sätestatud elemendid, s.t peab olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (Riigikohtu 26.09.2008. a otsus nr 3-1-1-43-08). Samuti peab olema tuvastatud, et koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 sätestab, et juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget ning ta peab olema teovõimeline füüsiline isik (ÄS § 180 lg 2). ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib iga juhatuse liige esindada osaühingut kõikide tehingute tegemisel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187). Äriregistri teabesüsteemi andmetel on Xxxx OÜ ainsaks juhatuse liikmeks alates 12.11.2012 N.K. Kohtuväline menetleja on leidnud, et kuna Xxxx OÜ juhatuse liige N.K sai osaühingule väljastatud korralduse kätte, siis oli tal kohustus korralduses toodud kohustused tähtpäevaks, s.o nii 15.03.2016 ja 07.04.2016.a kui ka 18.04.2016 täita. Korralduse täitmatajätmisega takistas N.K maksuhalduri tegevust, mis nähtub alljärgnevas selgituses.

§ 56

lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus, s.t ta on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust, lg 3 sätestab, et maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.

§ 60

lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.

§ 62

lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.

§ 61

lg 2 kohaselt enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.

§ 61

lg 2 sõnastusest nähtub, et alati tuleb kõigepealt pöörduda maksukohustuslase enda poole ja alles siis, kui maksukohustuslane ei ole kättesaadav või maksukohustuslane takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist, saab pöörduda kolmandate isikute poole. Seega kaebuse esitaja väide, et maksuhalduri tegevust ei takistatud, kuna infot ju saadi kolmandatelt isikutelt, kinnitab hoopis seda, et menetlusalune isik takistas ja venitas oma tegevusetusega maksumenetlust, sest muidu ei oleks maksuhaldur saanudki kolmandate isikute poole pöörduda. Samuti ei välista kolmandatelt isikutelt teabe küsimine mitte kuidagi menetlusaluse isiku enda kohustust infot edastada ega vabasta ka sellele järgnevast vastutusest. Maksumenetlust viiakse läbi maksukohustuslase, mitte kolmandate isikute suhtes. 15 Maksuhalduril on

§ 10

lg 3 kohaselt kohustus maksumenetlust läbi viia efektiivse maksumenetluse põhimõtete kohaselt. Väärteo asjaolusid hinnates muutis maksumenetluse ebaefektiivseks see, kui maksukohustuslane rikkus kaasaaitamiskohustust, pikendas sellega maksumenetlust, koormas kolmandaid isikuid ning kokkuvõttes takistas maksuhalduri tööd (takistatud oli üksikjuhtumi kontrolli läbiviimine, mis hõlmas nii käibemaksu kui tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli). Kohtu hinnangul isiku puhul, kelle suhtes on juba sundraha määratud, kuid see ei ole soovitud tulemusi andnud ning isiku eelnev käitumine viitab sellele, et ta ignoreerib maksuhalduri korduvaid palveid esitada korralduse täitmata jätmise mõjuvate põhjuste kohta tõendeid ning jätkab korralduse mittetäitmist, on täiesti põhjendatud trahvi määramine. Väärteomaterjalidest nähtub üheselt, kuidas maksuhaldur tuli maksukohustuslasele korduvalt vastu, pikendas ise tähtaegu, pakkus maksukohustuslasele lõpuks välja, et see ise nimetaks kuupäevad, millal ta saab oma kohustused täita ja menetleja oli valmis selleks ka oma töö ümber korraldama ja vajadusel puhkuse katkestama, kuid menetlusalune isik kasutas seda korralduse täitmise venitamiseks lihtsalt ära. Kohtule esitatud logiraamatu väljavõttest nähtuvalt on maksuhaldur maksukohustuslase poolt korralduse täitmata jätmise tõttu pidanud kuude viisi tegema järelepärimisi kolmandatele isikutele saamaks teavet maksukohustuslase majandustegevuse kohta, kuivõrd maksukohustuslane maksuhaldurile teavet ise ei esitanud. Selline kolmandate isikute poole pöördumine nähtub nii kohtule kaitsja poolt esitatud kirjalikest tõenditest kui ka logiraamatu väljavõttest. Kaitsja poolt kohtuistungil esitatud maksukohustuslase suuliste selgituste protokollist nähtuvalt on maksukohustuslane asunud selgitusi andma alles 29.12.2016, so kaheksa kuu möödudes ajast, mil ta oli selleks kohustatud ning ka siis ei saanud maksuhaldur endiselt vastuseid kõigile küsimustele ja maksukohustuslane on lubanud saata vastused vastamata jäänud küsimustele 2017. aasta jaanuarikuus. Sellised asjaolud viitavad üheselt maksukohustuslase koostöövalmiduse puudumisele ja suhtumisele maksuhaldurisse ja maksumenetlusse, mis ka kõhule kaebuse esitamise ajaks ei olnud endiselt lõppenud. Kohtu arvates on ebamõistlik, et sellise väikese osaühingu majandustegevuse kontrolliks peab maksuhaldur kulutama terve aasta ning kaasama selleks ka hulgaliselt kolmandaid isikuid, häirides sellega ka maksumenetlusse kaasatud kolmandate isikute majandustegevust ja tavapärast töörütmi. Oma suhtumist maksumenetlusse ja maksuhaldurisse näitas maksukohustuslasest menetlusalune isik N.K ilmekalt ka kohtuistungil kaebemenetluses, ärritudes korduvalt selle peale, et kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks talle tema enda kaitsja esitatud kaebuses toodud asjaolude ja põhjenduste asjakohasuse väljaselgitamiseks küsimusi esitada. Käesoleval juhul oli korralduse adressaadiks Xxxx OÜ ning N.K, kui osaühingu seaduslikul esindajal, oli

§ 8

lg 1 alusel kohustus tagada osaühingule adresseeritud korralduse tähtaegne ning täielik täitmine. Etteheidetavaks teoks, mille tegematajätmist N.K-le kui Xxxx OÜ juhatuse liikmele ette heidetakse, on maksuhalduri korralduse täitmata jätmine, s.o nõutud dokumentide osaliselt esitamata jätmine ja suuliste selgituste andmata jätmine. Kohtu hinnangul on antud rikkumise, s.o korralduse täitmata jätmise, objektiivne koosseis täidetud, kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et maksuhalduri õiguspärane korraldus saadi küll kätte, kuid jäeti osaühingu seadusliku esindaja poolt täitmata. Samuti nähtub väärteo asjaoludest, et N.K tegutses korralduse täitmata jätmisel Xxxx OÜ huvides, kuivõrd korralduse täitmine puudutab otseselt juriidilise isiku tegevust, s.t juriidilise isiku majandustegevust ja sellega seotud dokumente. Maksukontroll on otseselt seotud just juriidilise isiku maksukohustuse suuruse ja õigsuse kontrollimisega, seega nõutud dokumentide esitamata jätmisega ei võimaldata MTA-l õiget maksusumma suurust määrata ning selline maksuhalduri tegevust takistav käitumine on just juriidilise isiku huvides. Ebaõige on kaebuses esitatud arusaam nagu

§ 154

ei hõlmaks osalist korralduse mittetäitmist, s.o osaliselt dokumentide mitte esitamist. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastasel juhul tekiks olukord, kus kasvõi 1 dokumendi esitamisel 100-st saaks 16 kaasaaitamiskohustuse täidetuks lugeda ning sellisel juhul isikut enam

§ 154alusel karistada ei saakski.

Selliselt normi tõlgendades kaotaks norm oma karistusliku eesmärgi ja muutuks sisutühjaks. Kui korraldus on täidetud vaid väikeses ulatuses, nagu see on käesoleval juhul ka tõendamist leidnud, siis ei saa kuidagi korraldust täidetuks lugeda. Kaebuses on esitatud ka väide, et kuna antud juhul puudub avalik menetlushuvi, sest maksude tasumise õigsuse kontroll saab igal juhul tagatud ja tegemist ei ole suure kahjuga, on põhjendatud väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel. Kohus ei saa sellise hinnanguga kuidagi nõustuda, sest esiteks on

kohaselt ka väärteod karistatavad, s.t sõltumata suure kahju olemasolust ning teiseks maksumenetluse puhul on alati tegemist avaliku huviga, kuna sellest sõltub riigi eelarve, s.o kaudselt ka riigi toimimine ja kõigi heaolu. Maksumenetluse eesmärgiks on tagada, et seadusjärgne maksukohustus oleks täidetud – kehtivate õigusaktide alusel tasumisele kuuluv raha oleks riigieelarvesse laekunud, riigil oleksid olemas rahalised vahendid avalike teenuste osutamiseks. Samuti juhib kohus tähelepanu, et maksukontrolli tulemusel juurdemääratavad maksusummad võivad MTA taotlusest väärteomenetluse alustamise prognoosi kohaselt küündida lausa kümnetesse tuhandetesse eurodesse, seega ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisega. Ilmselgelt on nii ühiskond kui ka teised turuosalised huvitatud võrdsest kohtlemisest. Xxxx OÜ jättis korraldusega nõutud dokumendid esitamata, millega saavutas eelise teiste maksumaksjate ees. Jättes Xxxx OÜ ja N.K karistamata, annab riik ühiskonnale ja teistele huvigruppidele vale signaali, et haldusorgani korraldused saabki jätta täitmata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kõiki eeltoodud asjaolusid hinnates, oli MTA-l õigus korralduse alusel nõuda korralduses märgitud dokumentide esitamist ja suulise teabe andmist menetlusaluse isiku käest. Menetlusalune isik oli kohustatud korraldust täitma, kuid ta jättis ilma mõjuvate põhjusteta korralduse suulises osas täielikult ja dokumentide osas osaliselt täitmata, millega ei täitnud oma kaasaaitamiskohustust ning takistas sellega maksuhalduri tööd. Seega väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluste isikute käitumises, s.o korralduse täitmata jätmine, on tuvastatud, ning menetlusaluste isikute käitumine on kvalifitseeritav

§ 154lg 1 ja 2 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuivõrd menetlusalune isik jättis maksuhalduri korralduse täitmata, siis on süüteod õigesti kvalifitseeritud füüsilise isiku puhul

§ 154

lg 1 alusel ja juriidilise isiku puhul

§ 154lg 2 alusel (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Rain Meristo, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, kellele on välja antud tema pädevust tõendav tunnistus, siis VTMS § 10 lg 3 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati N.K

§ 154

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Vastavalt

§ 154

lg 1 sätetele karistatakse maksudeklaratsiooni, muu dokumendi või asja tähtpäevaks esitamata jätmise, maksuhalduri juures registreerimata jätmise, arvestuse pidamise nõuete eiramise või maksuhalduri korralduse täitmata jätmise eest füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja lg 2 kohaselt juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot. Xxxx OÜ-d karistati

§ 154lg 2 alusel rahatrahviga 1600 eurot.

Mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku N.K isikuandmetest nähtuvalt on füüsilisest isikust menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga ja teisel juhul juriidilise isikuga, 17 mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Nagu eelpool juba tuvastamist on leidnud, siis menetlusalune isiku jättis MTA korralduse dokumentide esitamise osas osaliselt ja suuliste selgituste osas täielikult täitmata. Seega käesoleval juhul on tegemist seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega, millest tuleneva tagajärge mittesaabumisele loota tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu ei ole võimalik. Seega on süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, mis nähtub sellest, et menetlusalune isik oli teadlik MTA korralduse sisust ja tähtaegadest, samuti sellest, et mõjuva põhjuse esinemist tuleb eraldi tõendada ning selleks ei piisa vaid paljasõnalisest e-mailist. Sellest hoolimata jättis ta korralduse täitmata, tähtaja pikendamise taotluse esitamata ning mõjuva põhjuse kohta täiendavad tõendid esitamata, kuigi maksuhaldur sellele korduvalt tähelepanu juhtis. Kohtu hinnangul on selline süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et N.K rikkus

§ 56

lg-s 3, § 60 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 154

lg 1 ettenähtud väärteo ning Xxxx OÜ rikkus

§ 56

lg-s 3, § 60 lg-s 1 ja § 62 lg-s 1 sätestatud nõudeid ja pani toime

§ 154lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 154

lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o summas 1200 eurot. Käesoleval juhul määrati N.K-le karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o summas 800 eurot.

§ 154

lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest on juriidilisele isikule karistuseks ette nähtud rahaline karistus kuni 3200 eurot. Käesoleval juhul määrati Xxxx OÜ-le karistuseks rahatrahv 1600 eurot. Arvestades, et süütegu on toime pandud kavatsetult ning teadlikult on takistatud maksuhalduri tegevust ja venitatud maksumenetlust, mis kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt kestab senini, siis kohtu hinnangul on menetlusaluste isikute süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine ja neid ei tuvastanud kohus ka kaebemenetluses. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Xxxx OÜ-l üks kehtiv väärteokaristus

§ 154lg 2 alusel ning karistuseks on määratud rahatrahv 2000 eurot.

N.K on samuti üks kehtiv väärteokaristus

§ 154lg 1 alusel ning karistuseks on määratud rahatrahv 700 eurot.

Seega on menetlusaluste isikute puhul tegemist isikutega, kes on korduvalt toime pannud samalaadse süüteo. Siinkohal ei saa tähelepanuta jätta tõsiasja, et eelmisest karistusest samalaadse süüteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole, kuivõrd eelmine rahatrahv ei sundinud teda edaspidi uue samalaadse süüteo toimepanemisest hoiduma, s.t eelmise karistuse rangus ei täitnud oma eesmärki. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib korduvalt karistatud isiku puhul ka keskmise süü korral kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi 18 kehtivusest. Antud juhul on kohtuväline menetleja seda ka vajalikuks pidanud ning määranud N.K-le karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmist määra vähesel määral ületavas määras, Xxxx OÜ-le aga keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on proportsionaalsed nii isiku süü suurusest kui üld-ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et selline karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 19