(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav
G.G tunnistati süüdi
G.G tunnistati süüdi
G.G tunnistati süüdi
järgi ja talle mõisteti karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti G.G liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistus 17.-18.09.2015, s.o 2 päeva ja eelvangistus 19.02.2016 – 15.06.2016, s.o 3 (kolm) kuud 28 päeva, kokku 4 (neli) kuud karistusaja hulka. G.G kuulub ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti G.G-le mõistetud vangistus 6 (kuus) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et G.G ühe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. G.G määrati katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 1,7,8 alusel kohustati G.G katseajal - heastama kuriteoga tekitatud kahju 200 eurot hiljemalt nelja kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; 2 - mitte suhtlema endise abikaasa C Li ja poja K Liga; osalema sotsiaalsete oskuste arendamise ning pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise suunitlusega sotsiaalprogrammides. G.G-le määratud katseaja alguseks loeti 15.06.2016. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Getlin Klementilt saabus kohtule 19.09.2016 erakorraline ettekanne G.G-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune G.G ei täitnud temale
lg 2 p 7 alusel määratud kohustust katseajal mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga. Viru Maakohtu määrusega nr 1-16-37 18.10.2016 jäeti Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne 19.09.2016 G.G-le Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-1637 15.06.2016 mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata, kuid nimetatud kohtuotsusega määratud ühe aastast katseaega pikendati kolme kuu võrra. Nimetatud kohtumäärus jõustus 03.11.2016. Kohus leidis, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne G.G-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks oli kohtule põhjendatult esitatud, sest kriminaalhooldusalune G.G oli korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 15.06.2016 kohtuotsusega
lg 2 p 7 alusel määratud kohustust katseajal mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga, mille kohta olid kohtule koos erakorralise ettekandega esitatud ka vastavasisulised tõendid, mis toimepandud rikkumisi kohtu hinnangul kinnitasid. G.G avaldas kohtuistungil soovi oma karistust vabaduses edasi kanda ja ühtlasi täita kohustust mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga. Kohus oli seisukohal, et G.G-le mõistetud ja ärakandmata karistuse võis seekord veel jätta täitmisele pööramata, et anda talle võimalus oma rikkumistest vajalikud järeldused teha ja oma käitumist otsustavalt muuta. Põhjendatud oli kohtu hinnangul kohaldada esialgu leebemat meedet ja pikendada G.G-le määratud ühe aastast katseaega kolme kuu võrra. Täiendav katseaeg oleks pidanud kohtu hinnangul andma G.G-le võimaluse näidata seda, et ta edaspidi siiski on suuteline temale
lg 2 p 7 alusel katseajaks määratud kohustust täitma, et tagada sellega talle antud võimalus oma karistust vabaduses edasi kanda. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Getlin Klementilt saabus kohtule 02.12.2016 erakorraline ettekanne G.G-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune G.G jätkab temale
lg 2 p 7 alusel määratud kohustuse katseajal mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga rikkumist. 17.11.2016 on C Li poolt saadetud ametnikule edasi e-kirjad, mis G.G on temale saatnud, samuti on edastatud telefonide ekraanipildid, kust nähtub, et helistajaks on G.G (antud materjalid on esitatud kohtule koos erakorralise ettekandega). 17.11.2016 C Li saadetud e-kirjas ametnikule annab ta teada, et G.G jätkab nii tema kui ka lapse ahistamist lugematute kõnedega erinevatelt telefoninumbritelt, põhjendamatute süüdistuste ja solvangutega. C Li e-kirjast ilmneb, et alates novembri algusest on G.G lubamatu käitumine intensiivistunud ja laps tunneb end häirituna kõnedest, mida G.G teeb mitmetelt telefoninumbritelt, messengerist, xxxx Facebooki lehelt. 01.12.2016 saatis C L uue teavitava e-maili, kust nähtub info, et G.G on poja endaga kaasa xxxx viinud. 22.11.2016 toimus ametnikul vestlus C Liga. Antud vestluslehest nähtub, et C Li sõnul elavad nad lapsega pideva hirmu ja ähvarduste all. Lapsele on see eriti traumeeriv, laps tirib peast 3 juukseid. C L palub, et midagi tehtaks, mis võimaldaks neil lapsega elada rahulikult. C L on valmis ka ise kohtusse tulema, kui seda on vaja. G.G keeldub kirjalikust seletusest, lisades, et tema kaitsja on tal keelanud antud teemadel rääkimise, samas suuliselt eitab süüdistusi, öeldes, et teda lavastatakse süüdi, tõendid on fabritseeritud. G.G sõnul on tema kannataja, kes peab elama vangi saatmise hirmu all. 01.12.2016 saatis G.G ametnikule e-kirja, kust nähtub, et Creditreform Eesti rekvisiidid kuni 26.10.2016 jooksevad kõigis C Li saadetud e-mailidega kaasa ning et temal ei ole kõige sellega mingit pistmist. Kontrollnõudeid G.G täidab. 18.10.2016 toimunud kohtuistungil andis G.G mõista, et ta saab aru, milles seisnevad suhtlemiskeelu täitmise nõuded. Ta lubas, et hakkab täitma kohtuotsusest tulenevat kohtustust mitte suhelda oma endise abikaasa C Li ja poja K Liga. C Lilt edastatud info ametnikule iseloomustab aga otse vastupidist. G.G ei täida kohustust mitte suhelda oma endise abikaasa ja pojaga, rikkudes seda jätkuvalt edasi. Korralistel registreerimistel püüab G.G ametnikku veenda oma süütuses, andes mõista, et tema on kannataja, kes on süüdi lavastatud. Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku G.G karistus täitmisele pöörata, sest G.G rikub jätkuvalt kohtupoolset kohustust mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga. G.G ei näe oma käitumises ühtegi viga, samas süüdistab C Li kõiges juhtunus. Kui kohus rahuldab erakorralise ettekande, palub kriminaalhooldusametnik võimalusel võtta isik kohtusaalis vahi alla, kuna isik võib jätkata vabaduses C Lile ja K Lile kahju tekitamist. Juhul, kui kriminaalhooldusalune G.G ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 ettepaneku kuulutada G.G tagaotsitavaks ja kinnipidamisel võtta vahi alla. Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement jäi kohtuistungil 12.12.2016 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik lisas, et tal on 2 e-maili veel, üks on xxxx E Š, et
lg 3, tühistada Viru Maakohtu 15.06.2016 kohtuotsusega G.G-le pandud kohustus mitte suhelda poja K Liga. Kaitsja on seisukohal, et kohus ei saanud määrata käitumiskontrolli ajaks kohustust, mis on oma sisult diskrimineeriv nii K Li kui alaealise lapse õiguste suhtes kui ka takistab G.G täitmast nii põhiseadusest kui ka perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi lapse ees. Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement esitas kohtuistungil 14.03.2017 täiendavalt erakorralise ettekande juurde politseist 13.02.2017 saadud info, mille kohaselt 11.02.2017 kella 18.06 ajal helistas C L Häirekeskusesse ja teatas, et tema endine mees G.G on oma autoga tema maja juures, kõne ajal G.G sõitis maja juurest minema. C Lilt 03.03.2017 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjast nähtub, et 10.02.2017 oli tal tööga seotud kliendiüritus (xxxx), kui talle helistas kella 21 ajal nuttev xxxx laps, kes oli endast väljas. Laps oli isa xxxx koju lubanud, kuna isa soovis lapsele pilte näidata ja temaga rääkida. Kohtumine päädis sellega, et isa oli lapse peale mitu tundi karjunud. Peale seda intsidenti helistab G.G jätkuvalt, kui laps telefoni nr xxxx ära blokeeris, siis helistas ta mõne teise nr pealt ja viimasel ajal kasutab üsna sageli xxxx Facebooki lehte, millelt saadab sõnumeid nii lapsele kui ka tema emale. 23.02.2017 kui nad olid läinud lapsega Soome, helistas kell 21.30 naabrinaine R, kes teatas, et G.G oli varastanud aiast koera ära. Naabrinaine oli näinud, kuidas G.G autoga ära sõitis, jättes aiavärava pärani lahti. Ka naabrinaise lapsed nägid G.G koeraga minema sõitmas. G.G oli öelnud pojale, et ei tea koerast midagi, mis pani lapse muretsema. Kui nad lapsega pühapäeval lõuna paiku koju jõudsid, oli koer G.G poolt natukese aja eest aeda jäetud. Kriminaalhooldusametnik Getlin Klement jäi kohtuistungil 14.03.2017 erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune G.G kinnitas kohtuistungil 14.03.2017, et tõele vastab vaid koeraga seonduv. G.G tunnistas, et nad viisid M K koera ära, kuid ta ei ole nende territooriumile sisenenud, vaid ta kutsus koera enda juurde. Ta viis koera ära selleks, et viimasega jalutamas käia. Tõele vastab Soomes käimine ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Ta pääseb ligi xxxx Facebooki lehele, kuid sellele pääsevad ligi kõik. Tema ei ole postitanud sinna oma Soomes käimise pilte. Kohus lükkas 14.03.2017 kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise edasi, määrates kutsuda kohtuistungile 03.04.2017 tunnistajatena M K ja C L. Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil 03.04.2017, et G.G palus temalt 23.02.2017 abi, et koer xxxx ära tuua, kuna väidetavalt C L ja K L olid läinud Soome ja koer oli jäetud üksinda. Kui nad kohale jõudsid, siis oli koer õues. G.G tegi autoukse lahti, kutsus koera, koer tuli ja hüppas autosse. Tema oli autoroolis ega väljunud autost. Tagasi viisid nad koera samamoodi koos pühapäeval. M K väitel on K L helistanud ise isale, 6 seda vähemalt ühel korral. Ta on G.G palvel mõned e-kirjad (kokku mitte üle 10 kirja) kirjutanud koos G.G-ga viimase e-posti aadressilt ning saatnud need C Lile ja K Lile. Tavaliselt on ta oma nime alla kirjutanud. Ta on kursis sellega, et G.G ei tohi viimastega suhelda. C Lile on ta G.G palvel helistanud võib-olla 2 korda, K Lile 5-6 korda seoses mingisuguse konkreetse palve edastamisega, kas millegi tegemise või kuhugi tulemisega. Kaitsja esitas kohtuistungil 03.04.2017 kohtule tõendi, mille kohaselt viibis G.G ajavahemikul 10.-
Kaitsja palus jätta kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata. Kui kohus siiski leiab, et see kuulub rahuldamisele, siis palus kaitsja kindlasti mitte kohaldada isiku suhtes vangistust.
lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne G.G-le mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune G.G on jätkanud temale Viru Maakohtu 15.06.2016 kohtuotsusega
lg 2 p 7 alusel määratud kohustuse katseajal mitte suhelda endise abikaasa C Li ja poja K Liga rikkumist, mille kohta on kohtule koos erakorralise ettekandega esitatud hulgaliselt vastavasisulisi tõendeid, mis rikkumisi kohtu hinnangul kinnitavad. G.G on rikkumised toime pannud süstemaatiliselt, väga intensiivselt ja sihipäraselt, mitmel erineval moel ning seda ka erakorralise ettekande arutamise ajal ja selle järgselt, sest viimane analoogne rikkumine, mille kohta kriminaalhooldusametnik kohtule vastavasisulised tõendid esitas, on toime pandud peale 03.04.2017 toimunud kohtuistungit. 05.04.2017 viis G.G poja taaskord endaga kaasa, poiss jõudis koju alles õhtul kella 22.00 ajal. G.G oli K Lile läbi politsei patrullsõiduki suletud akna karjunud: „Jäta meelde, et sa ise tulid minu juurde ja ma tõin su koju“. Kohus leiab, et tunnistaja C Li ütlused on usaldusväärsed, kuna need haakuvad ka teiste erakorralise ettekande juurde esitatud tõenditega. Mis puutub vastuolulistesse tõenditesse seoses K Liga, siis tema on suure tõenäosusega ja soovist isa aidata, olnud oma isa G.G poolt manipuleeritav. Kohus ei nõustu G.G-ga selles, et teda lavastatakse süüdi ning et tõendid oleksid fabritseeritud, vaid G.G-le ongi omane kõike eitada, mida iseloomustab kasvõi seegi asjaolu, et G.G esmalt eitas ka Soomes käimise fakti. G.G suhtes on kohtule juba samal alusel esitatud erakorraline ettekanne, milles samuti taotleti karistuse täitmisele pööramist, kuid mille läbivaatamise tulemusena otsustas kohus siiski kohaldada leebemat meedet ja pikendas talle määratud katseaega kolme kuu võrra. Nimetatud erakorralise ettekande arutamise ajal 18.10.2016 lubas G.G kohtule, et ta soovib oma karistust vabaduses edasi kanda ja ühtlasi täita talle
lg 2 p 7 alusel määratud kohustust, kuid G.G lubadus kohtule jäi paraku paljasõnaliseks. Seoses
lg 1 p 6 sätestatud kontrollnõude rikkumisega on G.G saanud kriminaalhooldusametnikult kirjaliku hoiatuse.
lg 3 sätestab, et kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kaitsja taotlus tühistada G.G suhtlemiskeeld poja 8 K Liga, tuleb jätta rahuldamata, sest kohustuse muutmine
lg 3 alusel võib toimuda vaid kohtu poolt kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud ning väärtegude puhul kahtteist kuud.
lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Arvestades asjaolu, et erakorraline ettekanne ei ole kohtule esitatud seoses kontrollnõuete rikkumisega, võib kohtu arvates G.G-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse asendada üldkasuliku tööga. G.G-le tuleks panna
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Getlin Klementi erakorraline ettekanne 02.12.2016 rahuldada. Pöörata täitmisele G.G ’ile (isikukood XXX, elukoht xxxx, töökoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-37 15.06.2016 mõistetud ja ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel asendada vangistus 180 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 8 (kaheksa) kuud.
lg 4 alusel allutada G.G üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada G.G käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.