← Eesti

1-15-5219/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOTSUS Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5219 Kohtunik Tiit Kullerkupp Rahvakohtunikud Tiiu Alavere, Jaana Tiidemaa Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Sirje Merilo Kriminaalasi K.O süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kaitsja K.O , isikukood XXX, viibib vahi all Viru Vanglas, EV kodanik, põhiharidus, vallaline, emakeeleesti keel, ei tööta, xxxx, kriminaalkorras karistatud: 09.08.1983 Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 3 järgi 3 a vabadusekaotust tingimisi 5 a katseajaga; 17.03.1987 Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 2 a vangistust selle täitmise edasilükkamisega 2 a; 09.02.1996 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3 k vabadusekaotust tingimisi 1 a katseajaga; 26.05.2006 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 4 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 24.08.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 6 k vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele 15 p vangistust ning ülejäänud 5 k 15 p vangistust mõisteti tingimisi 2 a katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi on

  1. Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON: Tunnistada K.O süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 13.02.
  2. Tõkend vahistamine K.O suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid, mis asuvad Rakvere Politseijaoskonna hoiuruumis - 2 nuga ja E Pi verine särk – hävitada - kummijalatsid ja särk – tagastada K.O-le KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.O-lt menetluskuluna riigituludesse --kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 259.20 eurot -kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61.00 eurot -kaitsjatasu kohtumenetluses 759.60 eurot -tunnistaja ja kannatanu kohtusse ilmumise kulud 47.55 eurot -sundraha 975.00 Menetluskulud kogusummas 2102.35 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga
  3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Bulattšik kasuks 759.60 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Eduard Bulattšik poolt süüdistatava K.O kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult hiljemalt
  4. novembriks
  5. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis
  6. novembril
  7. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt
  8. detsembril
  9. Süüdistus K.O süüdistatakse selles, et tema 13.02.2015 kella 21.50 paiku xxxx korteris ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis lõikas oma korterinaabril E Pil noaga vasakut kõrva ning lõi ühe korra noaga kõhtu, tekitades E Pil raske tervisekahjustuse – kõhuõõnde ulatuva ja maksa paremat sagarat vigastava lahtise haava ülakõhus ning vasaku kõrva lahtise haava. 2 Seega K.O, tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tõendid Kannatanu E P i ütlustest (I kd, tl 27-32) nähtub, et süüdistatavat K.O tunneb paar aastat, ajast, kui K.O xxxx elama tuli, K.O kutsus ta enda juurde elama kaasüüriliseks. Omavaheline läbisaamine oli väga hea, suuri tülisid ei olnud tarvitasid sageli koos alkoholi. Enne 13.02.2015 intsidenti tuli ette väikseid tülisid ühise viinavõtmise käigus. Kahel korral oli ka omavahel kähmluseks läinud, esimesel korral tõukas tema K.O, keegi viga ei saanud. Teisel korral, u nädal enne arutatavat kuritegu tuli K.O temale kallale, kägistades nii kõvasti, et peaaegu lämmatas ta ära, ta kutsus kohale politsei. 13.02.2015 hakkas koos K.O-ga alkoholi tarvitama, K.O jõi viina, tema jõi õlut. Alkoholi tarvitamine toimus köögis, K.O istus köögi akna all tooli peal, tema külmkapi kõrval tooli peal. Mingil ajal läks neil omavahel sõneluseks, K.O vihastas, tõusis toolilt püsti, hakkas tema suunas liikuma, ta tõusis ja tõukas K.O endast eemale, K.O kukkus selg ees aknasse, aknaklaas läks katki. Ribikardin oli akna ees kinni, aknaklaasi katkiminekule viitas klaasi klirin. Ta läks välja vaatama, kas välimine aken on ka katki, selgus, et ka välimine aken oli katki, klaasikillud maas. Ta läks tagasi korterisse, astus uksest sisse. K.O seisis köögis ukse juures, ta astus köögi poole K.O-le lähemale, kui ta jõudis K.O juurde, torkas K.O teda ilma midagi ütlemata noaga kõhu piirkonda ja seejärel tõmbas noa kõhust välja. Ta kukkus istukile maha ja küsis K.O-lt, et miks ta nii tegi, mille peale K.O vastas, et ta on lihunik ning võib Pi ribadeks lõigata. Seejärel võttis K.O tema vasakust kõrvast käega kinni ja lõikas seda noaga mitu korda. Kõrva lõikamise ajal rabeles ta K.O alt põrandalt välja ja läks naabrite Mte juurde, kes elasid kõrval trepikojas. Ta ütles J Mle, et sai K.O käest nuga. J M kutsus kiirabi ja hakkas Pit tohterdama. Noa, millega K.O teda lõi oli ta ise kunagi K.O-le kinkinud ja see seisis tavaliselt elutoa kapis vitriinis, mitte köögis. Süüdistatava K.O ütlustest (I kd, tl 34-39) nähtub, et tunneb Pit 4-5 aastat, et viimane on kaine peaga normaalne aga purjus peaga on täielik tapamasin. 13.02.2015 tarvitasid koos alkoholi nende ühise elukoha köögis. Tema oli u 2,5 tunni jooksul joonud ära 1,5 pooleliitrist viina, P jõi õlut ja oli rohkem purjus kui tema. Kui tuli jutuks Pi kunagine must äri, muutus P agressiivseks ja tuli talle kallale- viskas jope seljast, ütles „nüüd sa saad“, tõusis püsti ja tuli tema poole, terve massiga lendas otsa. Tunnistab, et võttis kraanikausi kohal oleva köögikapi riiulilt noa, mille P talle kunagi kinkinud oli ning jõudis püsti tõusta ja vastu aknalauda toetada, nuga hoidis ta käes enda ees. P võttis eemalt hoo sisse ja tuli tema suunas, käed rabamiseks ees laiali, hoog oli nii suur, et koos lennati aknasse. Ta lendas vastu aknalauda ja kahe aknaruudu vahelise lengi otsa, millest sai küünarnukid katki ja suure muhu pähe. P lendas üle tema õla peaga aknasse, aken purunes, nuga käis Pil kõhus ära. Mingit noaga löömist ei olnud ta hoidis nuga käes, tagasi ei andnud, P jooksis ise noa otsa. Seejärel tõmbus P tagasi ja läks uksest välja naabrimehe juurde. K.O istus toolile tagasi, viskas noa käest ära, ei tea täpselt kuhu, tegi suitsu ja võttis viina edasi. Tunnistaja J M ütlustest (I kd, tl 32-34) nähtub, et 13.02.2015 kella poole kümne ajal kuulis kõrval asuvas trepikojas, kuid tema korteriga külgnevast K.O korteris müdistamist, sellele järgnes aknaklaasi klirin. Katki läks kõrval olev K.O korteri aken, seda oli selgelt kuulda, kuna tal oli köögiaken lahti. Peale aknaklaasi klirinat jäi sumin vaikseks, seejärel oli kuulda kõrval oleva trepikoja ukse pauku. Klaasi klirina ja naabertrepikoja ukse paugu vahel oli umbes 10 minutiline vahe. Seejärel P koputas tema korteri uksele, tuli sisse, ütles, et sai Mihklilt nuga. Ta helistas kiirabisse. 3 Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd, tl 1-83) nähtub, et sündmuskoha näol on tegemist kahekordses kolme trepikojaga telliskivist kortermajas esimesel korrusel asuva korteriga number xxxx. Trepikojas välisukse sisemisel ukselingil verekahtlane määrdumine, põrandal verepritsmed. Korter on kolmetoaline. Köögist, esikust ja elutoast leitud verd. Elutoas kaks suuremat vereloiku, veremäärdumine loikudest kuni ukseni. Elutoas oleva ahju pealt leitud verise teraga nuga- üldpikkus 255 mm, tera pikkus 155 mm ja laius 27 mm, noateral joonised ja kiri „rostfrei“. Köögi põrand on verine ja akna juures maas on klaasikillud. Köögi akna klaas on katki, ribikardin on suuremate vigastusteta. Suuremad vereloigud on köögi esikupoolses osas esikusse viiva ukse ja pliidi ees põrandal ja ka sisseehitatud kapi ees olevate kottide vahel. Fotodelt nähtuvalt on akna pool põrandal kerged verekahtlased määrdumised, ribikardinal paar verekahtlast tilka. Isiku ekspertiisiaktist nr 15E-LÕI0018 (II kd, tl 84-87) nähtub, et kannatanul diagnoositi kõhuõõnde ulatuv ja maksa paremat sagarat vigastav lahtine haav ülakõhus ja vasaku kõrva lahtine haav. Operatsioonil leiti paremas maksasagaras läbitav haav 6x4x6 cm verejooksuga ja kõhukoopas umbes 1 liiter värsket verd. Vasak kõrv oli praktiliselt ära lõigatud suure defektiga ja verejooksuga. Kannatanul esinenud vigastuste kirjelduse järgi on kõhuhaav tekitatud löögil kõhtu piiratud löögipinnaga esemega, mis tungis kõhuõõnde ja vigastas maksa. Vasaku kõrva lahtine haav on lõikevigastus, mis on tekitatud eseme lõikeserve ehk tera liikumisel mööda kehapinda ning samaaegsel rõhumisel terale. Ei saa välistada, et tervisekahjustused on tekitatud noaga ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil, s.o kõrva noaga lõigates ning ühe korra noaga kõhu piirkonda lüües. Eksperdi hinnangul ja lähtudes Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §st 7, on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et 13.02.2015 oli kannatanul etanooli veres 2,6 promilli. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtub, et K.O peeti kahtlustatavana kinni 13.02.2015 kell 22.15 xxxx. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 13.02.2015 kell 22.50 tuvastati indikaatorvahendiga K.O alkoholijoove 1,29 mg/l. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtub, et 13.02.2015 kell 23.00 toimetati K.O kainenema, kuna isik oli agressiivne ja joobes. Isiku läbivaatuse protokollist nähtub, et K.O tuvastati parema kõrva kohal peas kriimustus, mõlema käe küünarnuki juures kriimustused ja marrastused, vasakul käel küünarnukist natuke üleval pool sinine laik. Kohtu põhjendused Kohus ei pea usaldusväärseiks K.O ütlusi selle kohta, et E P teda rünnates ise tema käes olnud noa otsa jooksis, üle tema köögiaknasse lendas, aknaklaasiga kõrva vigastas ja seejärel kohe korterist välja naabri juurde jooksis. Kohtu arvates on K.O ütlused ennastõigustavad, ja ebausaldusväärsed kuna ta on kriminaalmenetluse vältel andnud erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi, samuti on tema ütlused vastuolus teiste asjas olevate usaldusväärsete tõenditega. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanul diagnoositi kõhuõõnde ulatuv ja maksa paremat sagarat vigastav lahtine haav ülakõhus ja vasaku kõrva lahtine haav. Märgitakse, et, eksperdi hinnangul ja lähtudes Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §st 7, on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega. E Pi ütlustest nähtub, et nimetatud vigastused tekitas talle K.O nende ühises elukohas esikust kööki viiva ukse juures pussnoaga, mille ta ise oli varem K.O-le 4 kinkinud. Kohtul pole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, kannatanu on muuhulgas tunnistanud ka enda osa konflikti arenemisel ning seda, et tõukas K.O aknasse. Kannatanu ütluste usaldusväärsusele viitab ka asjaolu, et tema ütlusi kinnitavad muud asjas olevad tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vereloike ja verekahtlasi määrdumisi on enim just köögis esikust kööki viiva ukse juures ja pliidi ees põrandal, samal ajal kui köögi aknapoolses osas on vaid vähesed verekahtlased määrdumised põrandal. Aknalaual ja klaasikildudel verd pole, on vaid paar väikest verekahtlast piiska ribikardinal, needki akna keskmise tugiposti piirkonnas ehk siis kohas mille vastu K.O ennast väitis kukkuvat. Arvestades vere puudumist aknaklaasil, ribikardinal, aknalaual ja akna läheduses , pole tõenäoline, et noavigastus tekitati akna juures ja kõrvavigastus tekkis aknaklaasiga kokkupuutest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et suurimad vereloigud on just köögi ukse läheduses- so kohas, kus E P i ütluste kohaselt K.O teda noaga kõhtu lõi ja seejärel ka kõrva lõikus. E Pi versiooni juhtunust kinnitab ka kõrvalkorteris olnud tunnistaja J M, kelle ütlustest nähtub, et kuulis naaberkorteri aknaklaasi lõhkumist, seejärel u 10 minuti pärast kõrvaltrepikoja uksepauku ja seejärel u 15 minuti pärast tuli E P tema korterisse öeldes, et sai K.O-lt nuga. Kuigi pole võimalik täpselt kindlaks teha milliste ajavahemike järel sündmused toimusid, kuid igal juhul kummutavad tunnistaja ütlused K.O väite selle kohta, et kannatanu kohe peale aknalõhkumist ja seega ka vigastuste saamist naabri juurde jooksis. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, kes väidab, et peale aknaklaasi purunemist käis akent õues vaatamas ja läks siis tagasi korterisse ja sealt hiljem peale vigastuste saamist M juurde. K.O tunnistas ise kohtus, et on andnud juhtunu kohta erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi. Nimelt oli ta kohtueelse uurimise alguses väitnud, et ei mäleta juhtunust midagi, hiljem aga esitas versiooni, mida kordas kohtus. K.O ei osanud veenvalt põhjendada miks ta oma ütlusi on muutnud. Vastuolulised on ka K.O kohtus antud ütlused. Ta eitab noaga löömist, kuid samas väidab, et “ kui ma poleks teda torganud, siis ta oleks mind tümaks teind“. Ta eitab ka kannatanu kõrva lõikumist, kuid samal ajal tunnistab, et meenutas tol õhtul kannatanule oma pikka lihunikustaaži, kannatanu väitel rääkis K.O talle oma lihunikuametist just kõrva lõikamise ajal. K.O ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka see, et ta on kohtuistungil väljendanud kannatanu isiku suhtes aktiivselt süüstavat ja halvustavat hoiakut. Ta nimetab E Pit „tapamasinaks, kes purjus olles ründab nagu pime loom, kes on vanamehenässidel hambaid välja löönud“. Paraku ei oska K.O nimetada ühtegi juhtumit, mis tema väiteid kinnitaksid. Vastuoluliselt esitatud süüdistustele tunnistab, et tal pole E Piga probleeme olnud, nimetab vaid ühte varasemat füüsilist kontakti enda ja kannatanu vahel, kus tema oli see, kes E Pi küljeli lükkas ja kaelast kinni hoidis, mille peale E P ka politsei kohale kutsus. Esitades kannatanu kohta paljasõnalisi tõsiseid süüdistusi ja halvustavaid väiteid, mida ta põhjendada ei oska, jätab süüdistatav mulje, et need väited on esitatud eneseõigustuseks ja ta ei ole oma ütlustes kannatanu suhtes objektiivne. Arusamatuks jääb seegi, miks K.O sellise isiku enda juurde elama kutsus ja temaga koos regulaarselt alkoholi tarvitas. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise K.O poolt ja põhjusliku seose olemasolu K.O tegevuse ja E Pil fikseeritud vigastuste vahel tõendatuks kannatanu E Pi ütluste ning kohtuarstliku ekspertiisi akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja tunnistaja J M ütlustega. Kriminaalasjas puuduvad tõendid ja ka kahtlused, et kannatanule tekitas vigastused keegi kolmas isik. 5 Kohus leiab, et K.O pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui tagajärje osaslüües teist inimest 155 mm terapikkusega noaga kõhtu, ta teadis et tekitab eluohtliku tervisekahjustuse ja tahtis või vähemalt möönis seda. Tavalise elukogemusega inimene eeldab, et tema selline käitumine võib kaasa tuua mistahes, ka kõige raskemaid tagajärgi. Seda, et tegemist ei olnud spontaanse ja juhusliku reaktsiooniga endavastasele rünnakule, viitab see, et lisaks noaga kõhtu löömisele lõikas K.O kannatanul kõrva peaaegu küljest ära. Kuriteo tuvastatud tehiolud välistavad ettevaatamatuse ja hädakaitsega seonduva kontrollimise vajaduse käesolevas kriminaalasjas. K.O tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et K.O on xxxx, et tal on üks kehtiv kriminaalkaristus 2009.aastal toime pandud liikluskuriteo eest. Isikuvastaste kuritegude eest ta varem karistatud pole. Karistuse mõistmisel K.O-le võtab kohus arvesse ka kannatanu käitumist, asjaolu, et ta süüdistatavaga suures koguses alkoholi tarvitades ka ise soodustas võimaliku konflikti teket. Arvestades kuriteo tehiolusid, K.O süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab kuriteo eest ettenähtud karistuse miinimumi lähedasele määrale. Kohtu hinnangul oleks selline karistus piisav, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti vastaks selline karistus isikuvastste kuritegude puhul väljakujunenud karistuspraktikale. Asitõendid Asitõendina on vaadeldud 2 nuga ja E P i verist särki, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja mis kuuluvad peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele. Asitõendina on vaadeldud ka kummijalatseid ja särki, mis asuvad samuti Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Kummijalatsid ja särk tagastada peale kohtuotsuse jõustumist K.O-le. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 259,20 eurot, kohtulikus menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 759,60 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, kannatanu ja tunnistaja kohtusse ilmumisega seotud kulud kokku summas 47,55 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot. 6 KrMS § 180 lg 11 kohaselt arvestab kohus KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik on kohtule edastanud tasutaotlused, millest nähtuvalt taotleb kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest kokku 13 pooltunni eest summas 260 eurot. Istungitel osalemise eest taotleb kaitsja tasu kokku 12 pooltunni eest summas 240 eurot. Lisaks sõidukulud marsruudil Kohtla-Järve-Viru Vangla-Kohtla-Järve, Kohtla-Järve-RakvereKohtla-Järve ja Kohtla-Järve-Rakvere-Kohtla-Järve kolmel korral kokku 153 eurot. Kokku taotletavad tasu ja kulud summas 653 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130,60 eurot, kokku 783,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotluses toodud kõik kulud ei ole põhjendatud kaitsja toodud ulatuses. 01.05.2015 kuni 01.10.2015 kehtinud ning alates 02.10.2015 kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks maakohtus, samuti apellatsiooni-, kassatsiooni- ja teistmismenetluseks ettevalmistamise eest (sh kaitseakti koostamine) 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot igas astmes. Kaitsja taotleb kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses osalemise eest tasu kokku 13 pooltunni eest, Kord võimaldab tasu maksta vaid 12 pooltunni eest. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjale hüvitamisele tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamisel 12 pooltunni eest summas 240 eurot. Tasutaotlustest toodud ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kaitsja määratud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaitsja esitatud tasutaotluse osaliselt summas 759,60 eurot, sh kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest üldmenetluses 12 pooltunni eest summas 240 eurot, kohtulikus üldmenetluses osalemise eest kokku 12 pooltunni eest summas 240 eurot ning sõidukulude hüvitamiseks summas 153 eurot. Tasu ja kulud kokku kuuluvad hüvitamisele summas 633 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126,60 eurot, seega kogusummas 759,60 eurot. Kuna kohus pikendas kohtuotsuse teatavakstegemise aega kuni 09.12.2015., siis pikeneb vastavalt ka apellatsiooni esitamise tähtaeg ja selleks on 28.12.
  10. Kohtunik Rahvakohtunikud (allkirjastatud digitaalselt) (digitaalselt allkirjastatud) Tiit Kullerkupp Tiiu Alavere Jaana Tiidemaa Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 4 p 1 tühistada Viru Maakohtu
  11. novembri 2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-5219 osaliselt, see on K.O-le mõistetud karistuse osas. K.O-le mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust. 7 Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus osaliselt
  12. märtsil
  13. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.