Obsah (8)

§ 424§ 73§ 68§ 65§ 69§ 75§ 50§ 83

1-16-4579 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4579 (16230200074) Kohtunik Külli Iiso

kokkuleppemenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 03.06.2016 Prokurör Leelo Känd Süüdistatav V.P – isikukood: XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; töökoht: XXX OÜ; varem kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 03.02.2015 otsusega

§ 424

järgi - 3 kuud vangistust, millest kantud 2 päeva ning 2 kuud 28 päeva

§ 73

kohaldades tingimisi katseajaga 18 kuud; lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks; tõkend puudub (kahtlustatavana kinni peetud 22.-23.01.2016) § 424 järgi RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.P

§ 424ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 2 päeva eelvangistust (22.-23.01.2016) ning kandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 03.02.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud ja 28 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. 1 4. Kohaldades

§ 69sätteid, asendab kohus vangistuse üldkasuliku tööga (ÜKT).

Kuna ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, asendab kohus 8 kuud ja 26 päeva vangistust 266 (kahesaja kuuekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrab kohus 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.P allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 alusel ära võtta V.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb V.P loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. 7.

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida riigieelarve tuludesse kandmiseks V.P-lt ära võetud ning XXX kuuluv mootorsõiduk Ford Focus (registreerimismärk XXX; VIN-kood XXXXXXX). Sõiduauto on arestitud Harju Maakohtu 24.03.2016 määrusega (1-16-1987) ning asub koos võtmega Tallinnas Rahumäe tee 6/1 Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna kinnises parklas.

1. Välja mõista V.P-lt KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud riigieelarve tuludesse kokku summas 705 (seitsesada viis) eurot, s.h määratud kaitsjale makstav tasu 60 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (ühes kuus kuulub tasumisele 58,75 eurot). Nõude tasumiseks vajalikud andmed edastatakse eraldi dokumendis makseinfo lehel. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt (12 kuu jooksul) tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki
3. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS V.P juhtis tahtlikult 22.01.2016 kella 19.26 ajal Keila-Haapsalu mnt-l, liikudes Haapsalu mnt 57B parklasse, mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (1,13 mg/l). Sellise käitumisega rikkus V.P liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega V.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör V.P süüditunnistamist

§ 424

järgi ja tema karistamist 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva eelvangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust (5 kuud ja 28 päeva vangistust) eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristuseks 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Vangistus asendada 266 tunni üldkasuliku tööga ja selle tegemise tähtajaks on 18 kuud alates otsuse jõustumisest. Lisakaristusena võetakse V.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks ning mootorsõiduk Ford Focus konfiskeeritakse

§ 83lg 3 p 1 alusel.

Lisaks tuleb süüdistataval hüvitada kriminaalmenetluse kulud summas 705 eurot 12 kuu jooksul igakuiste maksetega. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V.P tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 3 Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil ning kohtumääruse alusel arestitud sõiduauto kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb konfiskeerida. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 159, 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4