S § 199 lg 2 p 4,5 järgi. Mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Vastavalt
§ -le 238 lg 2 vähendada Z.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 3 kuu võrra. Kandmisele kuulub 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel teatab maakohus Z.G-le kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
Kui Z.G ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla
Välja mõista Z.G-lt riigituludesse menetluskulud: 480 eurot sundraha. 252 eurot kaitsjatasu, 0,45 eurot toimiku paljundamise eest. Menetluskulud 399,17 EUR tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 SWEDBANK või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 26.septembrist 2013.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus 3 Z.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem korduvalt vargusi toime pannud ja olles viimati karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 14.10.2011 kohtuotsusega varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas xxx xxx lähenes selja tagant Nxxx Djxxx e ning tõmbas NxxxDxxx l käest käekoti väärtusega 20 eurot, milles olid mobiiltelefon xxx väärtusega 119 eurot koos tele2 ja mälukaardiga hinnaga 5 eurot, xxx Nxxxa Dxxx nimele koos žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3tk, trepikoja elektrooniline võti väärtusega 30 eurot, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott, kus olid Nordea pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Swedbank pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Partner ja Säästu kliendikaardid ning jooksis minema. Vargusega tekitatud kahju on kokku 177.84 eurot. Sel moel pani Z.G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata, s.t KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav Z.G seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, võttis talle esitatud süüdistuse inkrimineeritud kuriteos omaks, ei taotlenud enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning jäi kriminaalasjas varem antud ütluste juurde, tsiviilhagi puudub. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Kannatanu Nxxx Dxxx 08.08.2012 .a ütlused (tl 1-2); Äratundmiseks esitamise protokool koos fototabeliga (tl 8-13); Teatis karistusregistrist ja eelmiste otsuste koopiad (lk 44-50, 28-35 ); Kahtlustatava kinnipidamise protokoll (tl 14-18 ); Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 19-24); Kahtlustatav Z.G 10.08.2012.a ütlused (tl 25-27); KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Z.G tegu temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kohus loeb avaldatuid ja uurituid tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost. 4 Kannatanu Nxxx Djxxx ütlustega on tuvastatud, xxx xxx hoovis haaras ootamatult keegi tagantpoolt tema koti sangast ja tõmbas jõuga selle käest ära. Kannatanu pööras ringi ja samal hetkel temast vasakult poolt jooksis mööda noormees, kelle paremas käes oli kannatanu kott. Kannatanu kirjeldas noormehe välimust ja riidet, samuti varastatud asjade maksumust. Kannatanule esitati samal päeval äratundmiseks fotosid ning esitatud fotodel tudis ta ära Z.G soengust ja näo joontest. Nxxx Dxxx kinnitas, et just Z. G tõmbas ta käest ära käekotti. Kuriteo toimepanemise päeval peeti Z.G kahtlustatavana kinni tema elukohas aadressil xxx ning kinnipidamisel võeti ära kannatanu lt varastatud asjad. Kannatanult hõivatud ja Z.G-lt äravõetud asjad vaadeldi ära ja tagastati omanikule. Kohtuistungil selgitas kannatanu Nxxx xxx et tsiviilhagi ta ei esitanud. Kahtlustatav Z. G tunnistas ennast süüdi täielikult, andis eeluurimisel ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta, millised langevad kokku kannatanu ütlustega ja teiste kogutud tõenditega. Z.G seletas, et andis välja politseile varastatud asjad vabatahtlikult ja kahetseb juhtunut. Kohtus avaldatud ja uuritud tõendite põhjal loeb kohus tuvastatuks, et xxx xxx paiku xxxlinnas, xxx lähedal lähenes Z.G selja tagant Nxxx Dxxx e ning tõmbas Nxxx Djxxx käest käekoti väärtusega 20 eurot, milles olid mobiiltelefon xxx väärtusega 119 eurot koos tele2 ja mälukaardiga hinnaga 5 eurot, xxx Nxxx Djxxxi nimele koos žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3tk, trepikoja elektrooniline võti väärtusega 30 eurot, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott, kus olid Noxxx pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Swedbank pangakaart väärtusega 1,92 eurot koos paroolikaardiga, Partner ja Säästu kliendikaardid ning jooksis minema. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Võõras on asi, mis ei ole antud isiku omandis. Z.G-le enne käekoti isiklike asjadega haaramist olid võõras teks vallasasjadeks Nxxx Djxxx kuuluvad asjad: käekott, mobiiltelefon xxx koos kaartidega, xxx koos žetooniga, vihmavarjukate vutlaris, korterivõtmed 3tk, trepikoja elektrooniline võti, päikeseprillid, töökoha võtmed 5tk, punast värvi rahakott koos erinevate kaartidega. Asja äravõtmine ehk valduse üleminek tähendab asja kui kehalise eseme äravõtmist. Seega peab toimuma võõra valduse murdmine ja uue kehtestamine. Valduse murdmine eeldab valduse üleminekut senise valdaja nõusolekuta. Senise valdaja nõusolek asja valduse loovutamiseks välistab süüteo kvalifitseerimise vargusena. Kannatanu Nxxx Djxxx ei andnud asjade valduse loovutamiseks nõusolekut. Z.G lähenes kannatanule ja haaras koti sangast sooviga varastada käekoti koos olevate asjadega. Tõmmates käekotti kannatanu käest ja joostes sellega ära, lõpetas Z.G senise valduse ja kehtestas uue - enda valduse, saavutades võimu a sjade üle. Z.G on varem kohtu poolt korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, siinjuures viimasel korral 14.10.2011 KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, antud kriminaalasjas pani toime varguse 08.08.2012, seega tema tegevuses varguste toimepanemisel on korduvus. Vargus on avalik, kui see pannakse toime kannatanu või kolmanda isiku nähes (objektiivne kriteerium) ja kui toimepanija arvab, et süüteokohal viibiv isik saab aru tema teo õigusvastasusest (subjektiivne kriteerium). 5 Kui isikut märgatakse varguse toimepanemise ajal ja ta üritab sellest hoolimata asja hõivamist jätkata, kasvab vargus üle avalikuseks varguseks (RKKK 3-1-1- 49-99). Z.G haaras kannatanu seljatagant kotist ja tõmbas selle jõuga ära. Kannatanu keeras ringi ning nägi Z.G , kes jooksis varastatud kotiga minema. Z.G pani toime varguse kannatanu Nxxx Dxxxnähes , st avalikult. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Z.G pani teo toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kui Z.G kannatanut nägi, tekkis tal soov kannatanult varastada käekott asjadega. Just nimelt varguse toimepanemise eesmärgil astus ta kannatanu juurde ja tõmbas käekoti ära. Juba enne kuriteo toimepanemist sai Z.G hästi aru, et tõmmates ära kannatanult käekoti, ei jää tema tegevus nähtamatuks. Kõik kohtus uuritud ja kohtueelsel uurimisel kriminaalasjas talletatud tõendid kogumis kinnitavad kohtu arvates veenvalt Z. G tahtlikku süüd KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtul on alus kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Z. G süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdistuses esitatud viisil, ajal ja kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteoga varalist kahju ei ole tekitatud, sest kõik asjad, mida Z.G varastas, saadi temalt kätte ja tagastati omanikule. III Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. K arS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Z.G pani toime otsese tahtlusega teise raskusastme varavastase kuriteo, kuritegu ei toonud kaasa materiaalset kahju ega raskeid tagajärgi. Varguse pani ta toime kannatanu nähes päevasel ajal avalikus kohas. Z. G pani toime uue samaliigilise kuritegeliku ründe, millise eest teda just oli karistatud. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et varasemad karistused ei motiveerinud Z.G seaduskuulekale käitumisele, mis ilmselt tunnistab seniste karistuste mõju nõrkusest. 6 Süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leidnud. Kergendava asjaoluna arvestab kohus karistuse mõistmisel oma süü tunnistamist ja kahetsust ning kahju hüv itamine varastatud asjade tagastamise näol. Kuigi KarS § 199 lg 2 järgi on võimalik mõista ka rahaline karistus, ei pea kohus seda võimalikuks. Z.G on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Z.G on varem 4 korda kohtulikult karistatud varguste toimepanemise eest, 3 korda karistatud väärtegude toimepanemise eest NPALS, KarS ja LS järgi. Varasemate varguste toimepanemise eest karistati Z. G nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega ja reaalse vangistusega. Viimasel korral 14.10.2011 karistati Z.G vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid Z. G hoidis ÜKT -st kõrvale ja ei järginud talle pandud kontrollnõudeid ning 20.08.2012 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele. Kõige kergema karistuse (rahaline karistus) või KarS § 74 sätete kohaldamine ei suuda mõjutada sellist isikut õiguskuulekalt käituma, sest Z.G suhtes olid kohaldatud erinevad karistuse liigid, kuid ei need hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdistatavat on põhjendatud ja õiglane toimepandu eest karistada reaalse vangistusega. Kohus leiab, et ainult sel viisil saavutatakse süüdlase suhtes efektiivsemalt karistuse eesmärk ja kindlustatakse õiguskorra huvid ning aktsepteeritakse samaaegselt ühiskondlikku arvamust õiguserikkuja suhtes ning saavutatakse hukkamõist tema teguviisi üle. Kohus rajab karistusaja kestuse (9 kuud vangistust) tuginedes ülalkirjeldatud asjaoludele.
järgi mõistatavat Z.G peeti
S § 68 mõttes, sest Z. G alates 08.08.2012 kandis karistust eelmise 14.10.2011 Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi (tl 33-35). Käesolevas asjas vangistuse kandmise alguseks tuleb lugeda Z.G vanglasse saabumise aeg vastava lt
IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas
lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt
§-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetlus kulud: kaitsja kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 252 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 0,45 eurot, sundraha 480 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb Z.G-lt riigi kasuks välja mõista. 7 Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.