) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati
lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 17.06.2018 kella 15.00 ja 17.00 ajal Paldiski mnt 124a juures, Tallinnas, juhtis mootorsõidukit ning tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, mille tagajärjel sõitis otsa pargitud sõidukile. Menetlusalune isik põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju J T'le. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteootsuse kohaselt rikkus U.S sellise tegevusega
lg 1, § 169 lg 5 ja § 169 lg 4 p 5 sätestatud nõudeid ja pani toime väärteod mis on kvalifitseeritavad
KAEBUSE SISU 09.09.2018.a esitas menetlusalune isik kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P’i 29.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005551. Menetlusalune isik taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist väärteokoosseisu puudumise tõttu ning väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt taotles U.S määratud karistuse vähendamist. Kaebaja leidis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus tuleb tühistada väärteokoosseisu puudumise tõttu põhjusel, et kohtuväline menetleja on rikkunud VTMS sätestatud nõudeid tõendite kogumisele. Samuti juhib menetlusalune isik tähelepanu, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokoll ei vasta VTMS nõuetele ning on koostatud materiaalõiguse norme rikkudes. Menetlusalune isik vaidleb kohtuvälise menetleja otsusele vastu, leides, et tema poolt ei ole toime pandud tahtliku liiklusrikkumist. Samuti ei ole tema poolt lahkutud tahtlikult mitte ühestki liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Toimunud kohtuistungitel jäi kaebaja kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leidis toimunud kohtuistungitel, et karistus vastab süüle ja väärteod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja tehtud väärteootsus jõusse. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et U.S kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx M P’i 29.08.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,005551 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine 2 4-18-4623 peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1.
lg 1 etteheide (varalise kahju tekitamine) Objektiivne koosseis
lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks
Antud sätte kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (koos skeemi, fototabeliga ja LÕ aktiga) kohaselt on 17.06.2018.a Harjumaal, Tallinnas, Paldiski mnt 124a parklas läbi viidud vaatlus. Vaatluse kohaselt parkis Paldiski mnt 124a parklas sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx), suunaga Paldiski mnt poole. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt sõitis sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) otsa pargitud sõiduautole xxxx ja lahkus seejärel sündmuskohalt. Pargitud sõidukil sai kahjustada vasakpoolne tagumine stangenurk. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitati varalist kahju sõiduki omanikule on J. T’le. Sõiduauto xxxx omanikuks on AS Xxxx ning kasutajaks U.S (ik. XXX). 17.06.2018.a ajavahemikul 19.34 kuni 19.40 läbi viidud sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt viidi läbi Tallinnas, Sipelga 1 juures sõiduauto xxxx (registreerimismärgiga xxxx) vaatlus. Vaatlusega tuvastati sõiduki vasakpoolsel tagauksel kraapejäljed. J. T 03.12.2018.a maakohtus antud ütluste kohaselt ei olnud ta liiklusõnnetuse juures, vaid kuulis sellest siis, kui politsei talle helistas. Autoni jõudes oli näha, et parklast ära sõites, oli keegi tema auto tagakülge vigastanud. Liiklusõnnetust oli pealt näinud üks tunnistaja, kelle sõnade kohaselt sõitis pargitud xxxx otsa naisterahvas. U.S on 25.10.2018.a maakohtus andnud ütlusi, mille kohaselt oli ta 17. juunil 2018.a Harku järve ääres rannas. Kaebaja läks randa ja lahkus sealt enda autoga, milleks oli xxxx (registreerimismärgiga xxxx). Rannast lahkus kaebaja arvatavasti 17.00 ajal. Seega kaebaja kinnitab, et viibis Harku järve ääres sellel ajavahemikul, kui J. T sõiduauto sai kahjustada. Kaebaja ütluste järgi oli sel ajal parkla autosid täis ja ümberringi oli palju inimesi. Kaebaja selgitas ka, et parkimiskohast sõitis ta välja esiotsaga, mitte tagurdades ning autoga parklast väljasõidul probleeme ei olnud. Koju jõudes helistas kaebajale politsei, kes küsis kas on toimunud avarii ning palus autot vaatama minna. Kaebaja vastas politseile, et avariid ei ole olnud ning autot vaatama minnes ei märganud kaebaja samuti, et autol oleksid vigastused. Kuivõrd auto oli eelmise päeva tõttu porine, otsustas kaebaja auto ära pesta. Hiljem tuli politsei kohapeale ning tuvastas, et sõiduauto vasakul uksel olid kriimustused. Kaebaja märkas kahjustusi alles peale auto pesemist. A. G on 07.01.2019.a maakohtus ütlusi andnud selle kohta, et 17.06.2018.a viibis ta Harku rannas koos oma abikaasaga. Peale auto parkimist nägi tunnistaja, et tumehalli värvi sõiduk sõidab ebaõnnestunult parkimisplatsilt välja, riivates kõrval seisvat valget värvi sõiduki. Sõiduki roolis oli tumedate pikkade juustega naisterahvas. Juhtunu ümber seisid eesti keelt kõnelevad inimesed, kes aitasid autojuhti parkimiskohalt välja sõita, et viimane rohkem vigastusi teistele sõidukitele ei tekitaks. Sõiduki juht ei tulnud autost välja ega vaadanud, mis toimus. Kõik see leidis aset Harku järve parkimisplatsil. Nimetatud tumehallist sõidukist oli tunnistaja 5-7 meetri kaugusel. 3 4-18-4623 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsusega ning leiab, et eelnimetatud väärteomaterjalidega on tuvastatud, et kaebaja rikkus
lg 1 sätestatud liiklusreegleid, pannes sellega toime
Menetlusalune isik U.S on kohtule antud ütlustes kinnitanud, et viibis samal ajahetkel Tallinnas, Harku ranna parklas (Paldiski mnt 124a), kui J. T sõiduautole xxxx (reg. märk xxxx) kahju tekitati. Samuti on ta kinnitanud, et just tema juhtis sõiduautot xxxx (reg. märk xxxx) Harku ranna parklast väljasõitmisel, kui ta kella 17.00 paiku koju suundus. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud A. G nägi toimunud liiklusõnnetust vahetult pealt ning kinnitas, et just halli värvi xxxx sõitis kõrval parkinud valget värvi xxxx sisse. Vaatlusprotokollide järgi tuvastatud sõidukite kahjud ja võimalikud tekkeviisid on kooskõlas tunnistaja A. G’i versiooniga liiklusõnnetusest. Seega loeb kohus U.S
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivse süüteokoosseisu esinemise süüdistatava tegevuses tõendatuks. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on
lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.S pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani U.S teo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud enda manöövri ohutuses. U.S ei olnud piisavalt hoolas, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta ette näinud, et tema tegevus võib kaasa tuua teise liikleja vara kahjustamise. Seega kui U.S oleks käitunud tähelepanelikult ja kohusetundlikult (veendunud manöövri ohutuses), ei oleks tema poolt juhitud sõiduatuo sõitnud otsa pargitud mootorsõidukile. Kohus leiab, et U.S on täitnud
2. Liiklusseaduse § 236 lg 1 etteheide (liiklusõnnetusest mitteteatamine) Objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja varaline kahju selle tagajärjel tekkis. Seega on küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja A. G’i antud ütluste kohaselt lahkus U.S peale liiklusõnnetust koheselt sündmuskohalt. Seega lahkus menetlusalune isik sündmuskohalt, jättes välja selgitamata, kui suures ulatuses ja kellele kahju tekitati. Menetlusalune isik ei teavitanud ka politseid liiklusõnnetusest.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla 4 4-18-4623 kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt, siis ei saanud talle ka kahju saaja teada olla, mistõttu oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
lg 4 p 5 ning lg 5 nõuete rikkumine ning U.S poolt toime pandud tegu vastab
Mis puudutab menetlusaluse isiku argumenti, et kohtuväline menetleja on kohaldanud VTMS-st vääralt, kuivõrd väärteo toimepanemine ei toimunud liiklusõnnetus teel Liiklusseaduse tähenduses, märgib kohus järgmist. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga. Kohtu hinnangul tee kuuluvus (või õigemini) ala kuuluvus ei mõjuta liiklusnõuete kohaldamist. Seda on korduvalt rõhutanud ka Riigikohus oma lahendites. Seega ei ole kohtuväline menetleja VTMS ka vääralt kohaldanud. Subjektiivne koosseis Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et U.S pani temale etteheidetava väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Tunnistaja A. G’i ütluste kohaselt aitasid kõrvalseisvad inimesed peale liiklusõnnetust menetlusalusel isikul turvaliselt teistkordselt parkimiskohast välja sõita, et viimane rohkem kahju ei teeks. Kui menetlusalune isik oli parkimiskohast välja saanud, sõitis ta koheselt sündmuskohalt minema. Menetlusalune isik hiljem politseiga ühendust ei võtnud. Kohtu hinnangul saab kaebaja teguviisi vaadelda kui omakäelise ja teadliku sündmuskohast lahkumisena. Teisele isikule mootorsõidukiga otsa sõitmine pidi olema menetlusalusele isikule teada, kuivõrd mõlemad mootorsõidukid said nähtavaid vigastusi. Samuti ei rakendanud menetlusalune isik ühtegi meedet, mis võimaldanuks tal kindlaks teha liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju saajad või selle kahju ulatus. Sellise tegevusviisiga jättis kaebaja võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü U.S teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. U.S oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning kaebaja on sündinud 1976. aastal. Samuti puuduvad U.S puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on U.S tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et U.S on pannud toime talle etteheidetava väärteo
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kon tekstis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. U. süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud suured. U.S süü suurust mõjutab samuti ka väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime ettevaatamatusest, kergemeelsuse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid U.S teos puuduvad. Samuti puuduvad U.S’l varasemad karisused. Kohtuväline menetleja on U.S karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Süü suurust siinjuhul mõjutab eelkõige väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Menetlusalune isik pani väärteo toime kaudse tahtlusega, mis viitab keskmisele süü suurusele. Kohus nõustub ka siinjuhul kohtuvälise menetleja otsusega, mille kohaselt karistati U.S 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv proportsionaalne isiku süüga. Kaebuse lahendamisel ei ole ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.