424 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu otsus 2.novembrist 2012.a. Apellatsiooni esitaja Lääne ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav I.K (ankeetandmed Pärnu Maakohtu otsuses) Kaitsja Prokurör RESOLUTSIOON Advokaat Rünno Roosmaa Merry Tiitus Pärnu Maakohtu otsus 2.novembrist 2012.a. I.K suhtes tühistada osaliselt ja nimelt temale
prg. 424 järgi mõistetud karistuse ning kahe kohtuotsusega mõistetud karistuste iseseisvale täitmisele kuulumise osas. Teha selles osas uus o t s u s, millega mõista I.Kle
prg. 424 järgi karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
prg. 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud 2 a astast vangistusest Pärnu Maakohtu 7.juuli 2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuu ja 28 päeva ( 476 ükt e. 238 vangistuse päeva) võrra ning lõplikuks karistuseks mõista I.Kle 2 aastat 7 kuud ja 2 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 13.11.2011 kuni 14.11.2011, s.o 2 päeva karistusest kantuks ja ärakandmisele kuulub 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda I.K karistuse 1 kandmisele asumiseks kinnipidamise päev. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 2.novembri 2012 otsusega süüdi tunnistada I.K
järgi ja mõista rahaline karistus 300 päevamäära ulatuses (päevamäär € 3,20), s.o. € 960.
lg 1 alusel arvestada eelvangistuse viibitud aeg 13.11.2011 kuni 14.11.2011, s.o 2 päeva karistusest kantuks, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 294 päevamäära ulatuses, e. € 940,80.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kaheks aastaks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie
lg 5 alusel Pärnu Maakohtu 07.07.2011 otsus, millega isik mõisteti süüdi
lg 2 p 1, 3, § 169 järgi ja karistati 1aasta ja 2 kuulise vangistusega, mis asendati
I.K mõisteti süüdi selles, et tema tema 13.11.2011.a. kella 06.50 ajal juhtis Pärnumaal Sauga vallas Tallinna maanteel maja nr 120 läheduses alkoholijoobes mootorsõidukit Mercedes Benz (registreerimismärk xxx). I.K´il tuvastati tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,77 mg/l, millega ta rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab prokurör Pärnu Maakohtu otsuse osas, mis puudutab I.Kle mõistetud põhikaristust, so rahalist karistust. Prokurör taotleb 2 tühistada Pärnu Maakohtu otsus I.K suhtes mõistetud põhikaristuse osas ja uue otsusega mõista vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest karistuseks kaheaastane
lg 7 ja § 65 lg 2 kohaselt suurendada Pärnu Maakohtu 07.07.2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse võrra. Otsusest nähtuvalt veenis kohut vangistust mitte mõistma järgmised asjaolud: kuriteost möödunud aasta jooksul ei ole isik uusi kuritegusid toime pannud, tal on perekond ja ülal pidada kaks last, tal on töökoht ja sissetulek rahalise kohustuse täitmiseks ning ta on avaldanud siirast kahetsust. Vastavalt
§ -le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Lisaks arvestatakse ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pärnu Maakohus luges oma 02.11.2012. a otsusega tuvastatuks, et I.K juhtis 13.11.2011.a kella 06.50 ajal Pärnumaal alkoholijoobes mootorsõidukit. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati süüdistataval alkoholijoove 0,77 mg/l. Politseile laekus väljakutse - keegi helistas ja ütles, et Hommiku tn 2 tankla juurest lahkus üks sõiduauto, mille juht võib olla joobes. Seega oli I.K alkoholijoobes olek tajutav ka kaaskodanike poolt. Kehtiva karistusõiguse kohaselt ei ole kuritegude varasem toimepanemine vaadeldav iseseisva raskendava asjaoluna. Kohus võib varasemat kuritegu arvestada siis, kui see on uue kuriteoga seotud ning näitab süüdlase hoolimatut suhtumist eelmisesse karistamisse. Seda põhimõtet toetab mõneti ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.10.2012 otsus nr 3-1-1-76-12, mille kohaselt võivad isiku süü suurust iseloomustada muuhulgaks ka koosseisupärase käitumise süstemaatilisus. Samas lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et isiku poolt regulaarselt ja süstemaatiliselt kuritegude toimepanemine, samuti tema teos väljenduv ükskõiksus ja lugupidamatus õiguskorra suhtes on eelduseks tema suhtes preventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt range karistuse mõistmiseks. Johtuvalt eeltoodust apellant leiab, et kohus ei arvestanud karistuse mõistmisel põhjendamatult seda, et I.K puhul on tegu isikuga, keda varem on neljal korral karistatud
a rahalise karistusega,
järgi kohtu alla antud viies kord, mistõttu on apellant arvamusel, et I.Kle järjekordselt rahalise karistuse mõistmisel ei 3 täida karistus oma eesmärki, s.o mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
sanktsioon sätestab karistuseks kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuna I.Kt on varem korduvalt liikluskuritegude toimepanemise eest karistatud kergemaliigiliste karistustega, mis ei ole soovitud tulemust andnud (süüdistatav jätkab kuritegude toimepanemist), siis sellest johtuvalt ei pea prokurör võimalikuks I.Kle muu karistuse mõistmist kui vangistus ja seda üle keskmise määra. Kuna I.K pani
a otsusega määratud üldkasulikku töö tegemise ajal, siis sellest tulenevalt palun kohtul mõista I.Kle liitkaristus
69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel. Kuna I.K teeb hetkel eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud üldkasulikku tööd, siis apellatsiooni rahuldamisel ning liitkaristuse mõistmisel saab informatsiooni tegemata töötundide kohta Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldajalt Andres Muddi´ lt (andres.muddi@just.ee). Tallinna Ringkonnakohtu 11.detsembri 2012.a. määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda seisukohtade esitamiseks aega 18.detsembrini 2012. Määratud tähtajaks esitas oma seisukoha süüdistatava kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist. I.K´i kaitsja on seisukohal, et Pärnu Maakohus on järginud ning karistuse eesmärgi täitmise seisukohast õigesti kohaldanud põhimõtet – vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega (
Kaitsja seisukoha põhjendused on järgmised – - Süüdistatav on tunnistanud end kuriteos süüdi ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mida kohus on arvestanud asjas kergendavaks asjaoluks. - I.K on perekonnainimene, kellel ülalpidamisel kaks last. Süüdistataval on töökoht ja stabiilne sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks. Nii oleks ehk ebamõistlik katkestada ühe perekonna senine normaalne elukorraldus, majanduslik hakkamasaamine, seda enam, et isik on näidanud üles siirast kahetsust. - Kaitsja leiab, et äramärkimist vajab asjaolu, et süüdistatav ei ole ~ ühe aasta jooksul uusi kuritegusid toime pannud, mis näitab selgelt isiku edukat õiguskuulekat käitumist viimase 12 kuu jooksul. Mistõttu ei saa rääkida isiku puhul süstemaatilisest kuritegude toimepanemisest viimase aasta jooksul ja just eripreventiivsuse seisukohast oleks ebamõistlik seesugune toimunud positiivne areng katkestada. Kaitsja nõustub Pärnu Maakohtu seisukohaga, et nimetatud meetmete kompleks on piisav, et isikut mitte vangistada ja samal ajal teda motiveerida hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. 20.detsembriks 2012.a. ei olnud kohtule saabunud andmeid selle kohta, kas I.K on määruse kätte saanud ning seal näidatud tähtaegadest teadlik. Telefonilises vestluses I.Kiga 20.12.2012.a. kell 10.20 teatas I.K, et ta käib elukohana näidatud aadressil harva ja ei ole kätte saanud ka määrust. Palus saata määruse elektronposti aadressile. Ringkonnakohtu 11.12.2012.a. määrus saadeti I.Ki meiliaadressile 20.
lg 1 teisest lausest tulenevalt tuleb lisaks isiku süüle võtta karistuse mõistmisel arvesse ka üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi e. siis võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-26-03 5.märtsist 2003.a. märkinud, et . Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on roolijoodikust süüdistatavale rahalise karistuse mõistmisel ilmselgelt ilmutanud liiga leebet suhtumist süüdistatava poolt toimepandusse. Selline karistus ei pruugi mõjutada isikut edaspidi hoiduma analoogiliste süütegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt on sedaliiki kuritegudes korduvtoimepanemise risk väga suur ning selle kinnituseks on ka süüdistatava karistustegister. Tegemist on kuriteoga, mida on võimalik toime panna vaid alkoholijoobes. Väga raske on sundida isikut hoiduma edaspidisest alkoholi tarvitamisest. Alkoholil on aga omadus pärssida adekvaatset mõtlemist ja ohu tunnetamist. Seega peab olema karistus selle kuriteo eest, selline, mis ka peale ärakandmist meenub ja paneb isiku ka purjus peaga mõtlema enne, kui ta autorooli istub ja sõitma hakkab. Joobes juht roolis on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele. Varasemad I.Kile samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ei ole selles osas oma eesmärki täitnud. Seadus näeb joobes juhtimise eest karistusena ette rahalise karistuse ja vangistuse kuni 3 aastat. Süüdistatav on sama kuriteo toimepanemise eest juba viiendat korda 5 kohtu all. Teda on karistatud rahalise karistusega, tingimusliku vangistusega, reaalse vangistusega. Peale kolmandat korda e. peale reaalse vangistuse mõistmist samalaadse kuriteo eest, muutus kohus I.Ki vastu leebemaks ja andis talle võimaluse reaalse vangistuse asemel üldkasuliku töö tunde teha. I.K kohtu usaldust ei õigustanud, pani jälle toime sama kuriteo – istus alkoholijoobes autorooli. Nüüd läks kohus veel sammu võrra leebemaks ja mõistis karistuseks jälle rahalise karistuse, millisega I.Kit karistati esmakordse samalaadse rikkumise korral. Kohtukolleegium ei saa nõustuda sellise karistuspraktikaga, kui isikut, kes pidevalt paneb toime samalaadseid kuritegusid, koheldakse iga korraga leebemalt. Selline karistusõiguslik kohtlemine pigem tekitab isikus karistamatusetunde, kui tahtmise edaspidi kuritegude toimepanemisest loobuda. Paratamatult tõusetub sellisel juhul küsimus, et kelle jaoks seadusandja kehtestas sanktsiooni ülemmäära 3 aastat. Kui üldiselt kohtupraktika kohaselt peab karistuse mõistmisel võtma lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määra, siis
prg. 424 ettenähtud kuriteo eest karistuse mõistmisel seda praktikat kohtukolleegiumi arvates kohaldada ei saa. Tegemist on kuriteoga, mida ei ole lihtsalt võimalik reaalselt toime panna ühegi raskendava asjaolu esinemisega, mis aga omakorda tähendaks sanktsiooni keskmäärast lähtumise korral seda, et sanktsiooni ülemmäärani ei jõuaks kunagi ja ülemmäärale vastava karistusega ei saakski kedagi selle kuriteo eest karistada. Kohtukolleegium on seisukohal, et karistuse mõistmisel isikule, kes on viiendat korda kohtu all
prg. 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni ülemmäär e. 3 aastat ja seejärel arvestades seaduses ettenähtud kergendavaid asjaolusid ja muid karistust mõjutavaid tegureid ning hakata karistust n.ö. langetama. Maakohus põhjendas oma seisukohta I.Kile karistusliigi valikul sellega, et kuriteost möödunud aasta jooksul ei ole isik uusi kuritegusid toime pannud, tal on perekond ja ülal pidada kaks last, tal on töökoht ja sissetulek rahaliste kohustuste täitmiseks, ta on avaldanud siirast kahetsust. Kohtukolleegium leiab, et I.Ki puhul, kes on 12 aasta jooksul 9-ndat korda kohtu all ei ole asjaolu, et ta aasta aega ei ole kuritegusid toime pannud selliseks asjaoluks, mis peaks kuidagimoodi kohtus tekitama veendumuse, et see tegur juba näitab tema tahet tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduda. Mis aga puudutab perekonna, laste ja töökoha omamist, siis need asjaolud on esinenud süüdistataval ka vähemalt neli viimast aastat (tütar on 4 aastane) ja olenemata sellest on ta nendele teguritele vaatamata juba sel ajal neljas kord kohtu all. Ka on süüdistatav sel ajal korduvalt olnud karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas mitu korda ka narkootikumide tarvitamise eest. Mis aga puudutab siirast kahetsemist, siis arutatava kuriteo tehiolude pinnalt puudus süüdistataval igasugune võimalus eitada toimepandut ning arvestades ka seda, et varasemalt on süüdistatav oma pealtnäha siira kahetsusega juba korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud ei saa käesoleval juhul selline kergendav asjaolu omada sellist jõudu, et peaks kaasa tooma seaduses ettenähtud kergeima karistusliigi valiku. Kohtukolleegium leiab, et puhtsüdamlik kahetsus, kui seda juba maakohus on tunnistanud, saab olla aluseks, et mitte mõista süüdistatavale karistust sanktsiooni ülemmääras. I.Ki suhtumist liikluskultuuri üldse iseloomustab ka faktor, et peale arutatava kuriteo toimepanemist ja maakohtus toimuva kriminaalkohtumenetluse ajal on teda karistatud väärteomenetluses kiiruse ületamise eest – 16.09.2012.a. Suhtumist temale pandud rahalistesse kohustusse süütegude eest ettenähtud karistustena ilmestab aga fakt, et Pärnu Maakohtus on menetluses Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus asenduskaristuse määramiseks kuna I.K ei ole tasunud temale 2.09,2011.a. otsusega väärteoasjas 4-11-2756 määratud 80 euro 6 suurust rahatrahvi. Avalduse kohaselt on kohtutäitur kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevalt puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur on täitemenetluse käigus arestinud võlgniku Swedbankis, SEB Pankis ning Sampo Pankis asuva pangakonto. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, peab kohtukolleegium põhjendatuks prokuröri taotlust tühistada maakohtu otsus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse osas ja uue otsusega karistada I.Kit
prg. 424 järgi 2 aastase vangistusega. I.Kile tuleb mõista ka liitkaristus tulenevalt
prg. 69 lg 7 sätetetst. 17.12.2012.a. seisuga on kriminaalhooldaja andmetel I.K teinud ära 850-st ÜKT tunnist 374 tundi ja tegemata on 476 tundi. Vastavalt
prg. 69 lg-le 6 on seega ärakandmata karistus vangistuspäevades ½ töötundidest e. 238 päeva e. 7 kuud ja 28 päeva. Vastavalt
prg. 65 lg –le 2 kuulub ärakandmata karistus täielikult liitmisele. Seega on I.Ki lõplik karistus 17.12.2012.a. seisuga 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui I.K teeb enne käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisele asumist ära veel temale eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunde, mis toob automaatselt kaasa eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa vähenemise ja sellest tulenevalt ka käesoleva kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse vähenemise, on see küsimus lahendatav täitemenetluses KrMS prg. 431 korras. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.,4; 338 p.4; 340 lg 4 p.4;342; 343;344-345 lg 1,2 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.Kle mõistetud karistuse osas. Julia Katškovskaja Urmas Reinola Ivi Kesküla 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.