Obsah (6)

§ 30§ 132§ 123§ 133§ 55§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juulil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-3474 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Elea

§ 30

lg 1 p 1 alusel Kaebuse esitaja taotlus Juhindudes

§ 132

p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 09.06.2019 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,19,004073 muutmata ja Ü. L.i kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 09.06.2019 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 21.08.2019. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 09.06.2019. a kiirmenetluse otsusega karistati Ü. L.it liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 alusel ning määrati rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Ü. L. juhtis 09.06.2019 kell 10.51 xxx juures mootorsõidukit Hyundai I30 (registreerimismärgiga xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Oma tegevusega rikkus LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. 2. Ü. L. esitas Harju Maakohtule 21.06.2019 kaebuse, milles palub tühistada PPA Põhja prefektuuri 09.06.2019. a kiirmenetluse otsus ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse seadustiku (

) § 30 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja palub arvestada asjaoluga, et ta on läbinud autokooli koolituse, autokooli teooria- ja sõidueksami ning tal on autokooli lõpetamise tunnistus. Ta on edukalt sooritanud liiklusteooriaeksami ning juhtimisõiguse saamiseks jäi vaid sooritada riiklik sõidueksam. Juhul kui kaebuse esitajale määratakse karistus, siis ei saa ta sõidueksamit läbida veel ühe aasta jooksul, mis tekitab talle elus täiendavaid raskusi. Kaebuses märgib ta, et on raske puudega ja tema jaoks oleks auto oluline abivahend liikumisel. Ü. L. esitas puude esinemist tõendavad dokumendid. Sotsiaalkindlustusameti 16.03.2018. a otsusega tuvastati Ü. L.il raske puue, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi. 3. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kaebuses toodud põhjendused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtuotsuse põhjendused 4.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

1. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Vaidlus puudub selles, et Ü. L. juhtis kiirmenetluse otsuses esitatud asjaoludel mootorsõidukit. Seda kinnitavad tunnistajana üle kuulatud politseiametnik T. L. kui ka Ü. L. ise. Tunnistaja T. L. sõnul teostas ta 09.06.2019 liiklusjärelevalvet. xxx juures märkasid sõidukit, millel ei põlenud päevasõidu tuled. Kontrollides selgus, et sõidukit juhtis Ü. L., kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsustas ta poodi minemiseks kasutada autot, kuna ei jaksa peokotte kanda. Füüsilise pingutuse tagajärjel hakkab pea valutama. Ü. L.il juhtimisõigus puudub.
2. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt on tegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Ü. L. on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 7.

§ 133

p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise 2 menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Ü. L.it on karistatud rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses. Selline karistus vastab kõigile esile toodud karistust kergendavatele asjaoludele. Kohus määratud karistuse muutmiseks aluseid ei näe. Karistuse leebust möönab ka menetlusalune isik ise.
2. Ü. L. on seisukohal, et teda ei peaks selle teo eest üldse karistama, kuna karistatus välistab vähemalt üheks aastaks võimaluse taotleda juhtimisõigust. LS § 106 lg 1 p 3 kohaselt auto juhtimisõigus antakse ning esmane juhiluba väljastatakse isikule, kellel ei ole karistatust mh LS §-s 201 sätestatud väärteo eest. 10.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtu hinnangul ei esine kumbagi otstarbekuse kaalutlusel menetluse lõpetamise eeldust. Väärteomenetluse võib lõpetada juhul kui kohus leiab, et asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis (vt RKKKo 3-1-1-5-16 p 8). Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata ei ole ebaoluline ega vähetähtis. Tegemist on ühe raskeima liiklusalase süüteoga. Seadusandja on selle toime panemise eest võimaliku karistusena rahatrahvi kõrval ette näinud ka aresti. Selle teo süstemaatiline toimepanemine on käsitatav kuriteona. Samuti ei ole Ü. L.i süü väike. Tegemist ei olnud nö juhuslikku laadi autorooli sattumisega. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt otsustas ta soetada auto hoolimata juhtimisõiguse puudumisest. 11. Ü. L.i suhtes kohaldati kiirmenetlust. Ü. L. ise on seisukohal, et seda poleks tohtinud teha, kuna ta on psüühikahäirega.

§ 55

lg 3 p 1 kohaselt kiirmenetlust ei kohaldata ja alustatakse üldmenetlust, kui menetlusalune isik ei nõustu kiirmenetlusega või kui ta on 14kuni 18-aastane või psüühikahäirega. Menetlusalune isik esitas kohtu ettepanekul puuet tõendavad dokumendid ja andis selgitused selle olemuse kohta. Ü. L.il esineb seisund, mis on käsitatav psüühikahäirena. Samas on tema terviseseisund loetud mootorsõiduki juhile esitatavatele nõuetele vastavaks. 12. Kohtu hinnangul ei ole

§ 55lg 3 p 1 vaadeldav lahus kaitseõigusest.

Kiirmenetlustega nõustudes loobub isik mitmetest menetluslikest õigustest. Õigustest loobumiseks peab isik piisavalt mõistma selle tagajärgi edasisele menetlusele.

§ 19

lg 3 kohaselt kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest on kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Kui alaealise puhul eeldatakse juriidilise abi vajadust, siis psüühikahäirega isiku puhul lisandub sellele täiendav kriteerium – võimetus end ise esindada. Asja materjalidest nähtuvalt ei informeerinud Ü. L. enda puudest menetlejat. Ü. L. osales menetluses kaitsjata ja väite kiirmenetluse lubamatuse kohta tõi ta välja alles menetluse lõpus. Kohus oli selleks ajaks jõudnud veenduda selles, et Ü. L. on võimeline end kohtus esindama keskmisest menetlusalusest isikust tunduvalt paremini. Kohus leiab, et asja menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. 3 13. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Ü. L.i kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 4