Obsah (8)

§ 56§ 2§ 15§ 16§ 63§ 481§ 57§ 82

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3580 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi J.T kaebus Politse

§ 56

lg 1 ja § 63 lg 1 alusel menetlusalusele isikule J.T-le LS § 224 lg 1 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.

1. 28.06.2019 esitas menetlusaluse isik J.T Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja A V 07.06.2019 otsuse väärteoasjas nr 2590,19,001940 ning kohaldada talle mõjusat karistust, mitte võtta ära juhtimisõigust. Kohtuotsuse põhjendused
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 5.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.
2. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus J.T LS § § 69 lg 3, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 224 lg 1 järgi. Kohus leiab, et J.T poolt LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 16.05.2019 kell 12:13 Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Rakvere- Jõepere 3.km, on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri 2 kasutamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga on tõendatud, et 16.05.2019 kell 12:13 kasutati indikaatorvahendit Rakvere vallas, Rakvere- Jõepere 3.km, kontrollitavaks isikuks oli J.T . Indikaatorvahendi näit oli 0,40 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on J.T mõõdetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE, nr ARLK -
3. Lõplik mõõtetulemus 0,22 mg/l. Juht seadme näiduga tutvunud. Tunnistaja G K kinnitas, et 16.05.2019 teostas koos paarimees G Kuga Rakveres liiklusjärelvalvet. Saadi info, et xxxx juures seisab sõiduauto, kus juhtimisõiguseta isik. Nähti antud sõidukit sõitmas ning kontrolliti juhti, selgus, et isikuks on J.T, kes oli tarbinud alkoholi. Isikusamasuse tuvastamise protokolliga on tõendatud, et 16.05.2019 kinnipeetud sõiduautot juhtis J.T. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et 16.05.2019 kell 12:20 sõiduki juhtimiselt kõrvaldati J.T. Seega on tõendamist leidnud, et J.T pani toime LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
4. Samuti rikkus J.T väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt LS § 76 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 203 järgi. Kohus leiab, et J.T poolt LS § 203 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 16.05.2019 kell 12:13 Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Rakvere- Jõepere 3.km, on tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, isikusamasuse tuvastamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Tunnistaja G K kinnitas, et 16.05.2019 teostati koos paarimees G Kuga Rakveres liiklusjärelvalvet. Saadi info, et xxxx juures seisab sõiduauto, kus juhtimisõiguseta isik. Nähti antud sõidukit sõitmas ning kontrolliti juhti, selgus, et isikuks on J.T, kes oli tarbinud alkoholi. J.T kinnitas, et oli ostnud antud sõiduki aasta tagasi ja ei jõudnud seda enda nimele registreerida. J.T tunnistas süütegu ja kinnitas politsei poolt tuvastatut. Seega on tõendamist leidnud, et J.T pani toime LS § 203 järgi kvalifitseeritud väärteo.
5. Väärtegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et J.T pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis ise kohtuistungil, et ta oli teadlik enda alkoholijoobest, ometi asus ta sõiduautot juhtima. Seega J.T teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Lisaks sellele oli ta ka teadlik, et sõiduauto on ümberregistreerimata. Kohus leiab, et J.T süüdistuses LS § 224 lg 1 ja 203 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsioonide subjektiivne koosseis. 3 11. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. Karistus 12. Kohtuväline menetleja karistas J.T

§ 56

lg1,

§ 63

lg 1 alusel LS § 224 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. 13.

§ 63

lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse (ideaalkogum). J.T pani toime faktiliselt ühe teo, kuid täidab sellega mitu süüteokoosseisu, mistõttu tuleb talle karistus määrata raskeima karistuse järgi, milleks on LS § 224 lg 1. 14.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 224 lg 1 ja 203 sätestatud väärteod ideaalkogumina on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik. 15.

§ 481

kohaselt võib kohus mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. Juhtimisõiguse äravõtmist ei või kohaldada üheaegselt põhi- ja lisakaristusena.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57

lg 1 p 3 kohaselt tegude tunnistamine ja kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et mõistetud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teoga. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Kuigi menetlusalune isik on kohtuvälise menetluse algusest peale tunnistanud teo toimepanemist, esineb karistust kergendav asjaolu süü tunnistamise ja kahetsuse näol ning raskendavad asjaolud puuduvad, tuleb isikule mõista karistus sanktsiooni keskmisest tunduvalt kõrgemas määras. Seda seetõttu, et isikul oli teo toimepanemise ajal 11 kehtivat väärteokaristust.
2. Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal 18 kehtivat väärteokaristust. Kohtu hinnangul oli menetlusalusel isikul süüteo toimepanemise ajal 11 kehtivat väärteokaristust, ülejäänud väärteokaristused on karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt on otsuse täitmine aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

§ 82

lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise 4 ajaks. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise aegumine oleks peatunud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on karistatud üksnes rahatrahvidega. Seega nähtub karistusregistri väljavõttest, et seitset Politsei- ja Piirivalveameti otsust: 25.11.2010, 14.05.2011, 28.09.2011, 21.11.2011, 24.11.2011, 27.09.2012, 24.12.2012, ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud.

1. Juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on olemuselt raskem karistusliik kui rahatrahv, on käesoleval ajal põhjendatud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisese kohaldamine. Seda seetõttu, et enamus kehtivatest väärteokaristustest on määratud liiklusalaste süütegude eest. 26.07.2018 on menetlusalust isikut karistatud LS § 201 lg 2 eest 10 päevase arestiga, 16.05.2019 on ta toime pannud sarnase väärteo. Kohtu hinnangul ei ole kohasemat karistust kui juhtimisõiguse äravõtmine.
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et J.T kaebus rahuldamisele ei kuulu ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,001940 tuleb jätta muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5