← Eesti

1-16-7702/9

Obsah (5)§ 210§ 22§ 68§ 66§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2016 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-7702 (16740000117) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistun

§ 210

lg 2 järgi ja Xxx Xxx süüdistuses

§ 22

lg 3 - § 210 lg 2 järgi kokkuleppemenetluse korras Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm Xxx Xxx, isikukood xxx, xxx varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – pole kohaldatud, viibis vahi all 22-23.10.2014. Xxx Xxx, isikukood xxx, xxx, varem kriminaalkorras karistamata. Erki Kergandberg 26.09.2016 Kaitsja Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 249, kohus O T S U S T A S: XXX XXX süüdi tunnistada

§ 210lg 2 järgi.

Mõista karistuseks rahaline karistus 400 päevamäära ulatuses, arvestades 1 päevamäära suuruseks 63,20 EUR, s.o. 25 280 EUR.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka xxx kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.10.2014 kuni 23.10.2014, so 2 päeva ehk 6 päevamäära. Lõplikuks karistuseks mõista 394 päevamäära, päevamäära suuruseks lugeda 63.20 (kuuskümmend kolm eurot ja kakskümmend 1 senti) eurot, rahalise karistuse suuruseks määrata 24 900.80 (kakskümmend neli tuhat üheksasada eurot ja kaheksakümmend senti) eurot.

§ 66

lg 1 alusel mõista rahaline karistus, s.o 24 900.80 (kakskümmend neli tuhat üheksasada eurot ja kaheksakümmend senti) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus summas 24 900,80 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916400006770 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. XXX XXX süüdi tunnistada

§ 22lg 3 - § 210 lg 2 järgi.

Mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, arvestades 1 päevamäära suuruseks 50,60 EUR, s.o. 7590 EUR.

§ 66

lg 1 alusel mõista rahaline karistus, s.o 7590 (seitse tuhat viissada üheksakümmend) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus summas 7590 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916400006783 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, rahaline karistus. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 83

¹ ja § 84 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Rahandusministeeriumi tagatiste kontole xxx xxx poolt 29.07.2016 kantud 117 570 eurot. Asitõendid: xxx xxx kontor) ära võetud dokumendid katlamajade projektide kohta, ehitustööde päevikud, CD plaadid, raamatupidamisdokumendid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri laos – hoida kriminaalasja juures kuni lõpliku jõustunud lahendini. Vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 01.02.2016 määrusega nr 1-16-468 arestitud xxx kuuluvad kinnistud:

  1. xxx kinnistu katastrinumbriga xxx.
  2. xxx kinnisasi katastritunnusega xxx. 2
  3. xxx kinnisasi katastrinumbriga xxx.
  4. xxx kinnisasi katastrinumbriga xxx. Vabastada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 01.02.2016 määrusega nr 1-16-467 seatud hüpoteegid Eesti Vabariigi kasuks kolmandale isikule xxxx kuuluvatele kinnistutele: 1) summas 488 094,00 eurot xxx) kinnistule asukohaga xxx katastritunnus xxxx 2) summas 339 778,00 eurot xxxx) kinnistule asukohaga xxx katastritunnus xxxx; 3) summas 392 119,39 eurot xxxx) kinnistule asukohaga xxx katastritunnus xxx; 4) summas 621 287,05 eurot xxx) kinnistule asukohaga xxx katastritunnus xxxx; 5) summas 642 912,72 eurot xxx) kinnistule asukohaga xxx katastritunnus xxx. Välja mõista Xxx Xxx´ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 645 eurot sundraha. Menetluskulud summas 645 eurot tuleb tasuda 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700065851 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Xxx Xxx´ilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 645 eurot sundraha. Menetluskulud summas 645 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700065864 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni õiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 3 Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud Xxx Xxx on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, olles xxx(alates xxx, edaspidi xxx, aadress xxx) osanik, kes juhtis reaalselt ettevõtte äritegevust ning kes äriseadustiku § 168 lg 2 kohaselt on vastutav juhatuse liikmega samadel alustel, esitas xxx) väljamaksetaotlustes valeandmeid akteeritud töödest, mida tegelikult ei olnud tehtud xxx) ja xxx) katlamajade rekonstrueerimisel eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused nõutavaks omafinantseeringuks. xxx vahel sõlmiti 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti „xxx katlamaja ümberehitus biokütusele“ ja 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/2123-6 projekti „xxx katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada xxxlt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. xxx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul sõlmis xx lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt. Samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted, Xxx Xxxi korraldusel ning xxx volitatud esindaja Xxx Xxxu kaasaaitamisel leiti nimetatud projektide koostööpartneriks xxx, mille juhatuse liige xxx andis nõusoleku kasutada enda xxx variisikuna peatöövõtja rollis xxx katlamajade ümberehitusel. xxx variisikuna kasutamiseks koostas Xxx Xxx Xxx Xxxu kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Antud pakkumised esitas xxx xxx xx-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, xxx xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral xxx poolt esitatud pakkumised edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade endiste hoonete ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda äriühingu xxx tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata xxx tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx tema kontrolli all olevale peatöövõtjale xxx korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxxi mõju all oleva osaühinguga xxx (juhatuse liige xxx xxx). Lisaks korraldas xxx majandusliku sisuta arvete esitamise xxx järgnevate firmade kaudu: 4 xxx katlamaja puhul: xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arveid: - 19.07.
  5. a nr 307028 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot). Arve selgitusse on märgitud xxx katlamaja lammutustööd. Arve alusel tegi xxx 22.07.2013 ja 29.08.2013 2 pangaülekannet xxx pangakontole, mõlemad summas 54 000 eurot. xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: 08.07.
  6. aastal arve nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xx mille alusel xxx. aastal tegi xxx pangaülekande xxx kontole; xxx. aastal arve nr 176 summas 4 600 eurot (käibemaksuga 5 520 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine xxx“, mille alusel xxx pangaülekande xxx kontole; xxx. aastal arve nr 201 summas 11 518 eurot (käibemaksuga 13 821,6 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xxx“, mille alusel 29.08.
  7. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole. xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - xxx. aastal arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: xxx“ “, mille alusel 09.08.
  8. aastal tegi xxx pangaülekande xxx kontole. xxx puhul: xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - xxx. aastal arve nr 306085 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Lammutustööd. xxx“. Arve alusel tegi xxx pangaülekande xxxpangakontole summas 108 000 eurot. xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: xxx. aastal arve nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga 11 222,4 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xxx, mille alusel xxx. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole; xxx. aastal arve nr 177 summas 4 904 eurot (käibemaksuga 5 884,8 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine xxx“, mille alusel xxx. a xxx pangaülekande xxx kontole; xx. aastal arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xxx, mille alusel 29.08.
  9. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole. xxxx läbi oma juhatuse liikme Xxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - xxx. aastal arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: xxxx“, mille alusel 09.08.
  10. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole. 5 Nende näilike tehingutega xxxx kaasaaitamisel lõi Xxx Xxx läbi xxx ja xxx katlamajade rekonstrueerimisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise xxx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 euro (ilma käibemaksuta) ja xx katlamaja puhul vähemalt 119 481 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata nimetatud käivet xxx esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust vähemalt 50% ulatuses mainitud käibe summast. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx xxx nimel ja Xxx Xxxi xxxi ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutus- ja ehitustööd) teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati xx poolt väljastatud arved. Kokku esitati mõlema projekti puhul kolm väljamaksetaotlust, mis xxxx poolt rahuldati. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. xxx katlamaja puhul xxx väljamakseid 339 778 eurot xxx katlamaja puhul 488 094 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks xxx vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja xxx esitas xxx juhendamisel xx teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua xx pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud xx katlamaja ja xxx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust. Lisaks süüdistatakse Xxx Xxxi selles, et tema, olles xxx) osanik, kes juhtis reaalselt ettevõtte äritegevust ning kes äriseadustiku § 168 lg 2 alusel on vastutav juhatuse liikmega samadel alustel, xxx väljamaksetaotlustes xxxxxx) ja xxx) katlamajade ehitamisel teostatud töödest eesmärgiga näidata mainitud katlamajade ehitamise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes osaliselt tegemata kulutused omafinantseeringule. xxx vahel sõlmiti 09.04.2014 kolm lepingut: nr 3-10/2685-6 projekti xxx hakkepuidu katlamaja“ rahastamiseks, nr 3-10/31-2 projekti „xx üleviimine põlevkiviõlilt bioenergia kütusele“ rahastamiseks ja nr 3-10/33-2 projekti „xxxx üleviimine põlevkiviõlilt puiduhakkele“ rahastamiseks, eesmärgiga saada xxx projektide finantseerimisel toetust xx katlamaja puhul kuni 49,03%, xxx katlamaja puhul kuni 49,17% ja xx katlamaja puhul kuni 49,52% projektide abikõlblikest kuludest. xx katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 816 449,85 euro xxx katlamaja puhul - 1 285 985,00 eurot ja xxx katlamaja puhul - 1 311 900,25 eurot. Kõigi sõlmitud rahastamise lepingute punkti 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. 6 Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted valiti Xxx Xxxi korraldusel nimetatud projektide koostööpartneriks xxx, kelle pakkumised kolme nimetatud katlamaja ehitamiseks tunnistas xxx hankekomisjon edukaks. Seejärel korraldas Xxx Xxx katlamajade ehitusplatsidel olevate endiste hoonte ja seadmete lammutamise ning demontaaži enda xxx tööjõu ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Selleks, et varjata xxx tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaažitööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx peatöövõtjale äriühingule xxx korralduse näilike lepingute sõlmimiseks Xxx Xxxi mõju all oleva osaühinguga xxx ning seejärel korraldas Xxx Xxx xxx juhatuse liikme xxx Xxxa xxx poolt alljärgnevate majandusliku sisuta arvete esitamise peatöövõtjale xxx: - 15.07.
  11. a arve nr 407033 summas 64 623 eurot (koos käibemaksuga 77 547,60 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine aadressil xxxx - 16.07.
  12. a arve nr 407034 summas 33 904 eurot (koos käibemaksuga 40 684,20 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine xxx - 29.07.
  13. a arve nr 407052 summas 64 416 eurot (koos käibemaksuga 77 299,20 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine xxx Nende arvete alusel tegi xxx 02.09.
  14. a pangaülekande xxx pangakontole summas 195 531 eurot. - 11.09.
  15. a arve nr 409025 summas 15 027,20 eurot (koos käibemaksuga 18 032,64 eurot). Arve selgitusse on märgitud „Hoonete ja platside lammutamine xxx. Arve alusel tegi xxx 06.10.
  16. a pangaülekande xxx pangakontole summas 18 032,64 eurot. Nende näilike tehingutega lõi xxxx kaasaaitamisel xxx katlamajade ehitamisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise xxx katlamaja puhul vähemalt 79 650,20 euro (ilma käibemaksuta), xxx katlamaja puhul vähemalt 33 904 eurot (ilma käibemaksuta) ja xxx katlamaja puhul vähemalt 64 416 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata nimetatud xxx esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust rahastamise lepingutega ettenähtud ulatuses mainitud käibe summast, mis oli ette nähtud projektide finantseerimislepingutega. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas Xxx Xxx xxx nimel ja Xxx Xxxi korraldusel xxxi ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid valeandmeid sisaldavad tööde teostamise vaheaktid ning kuludokumentidele lisati xxx poolt väljastatud arved. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. Xxx katlamaja puhul xxx väljamakseid 392 119,39 eurot, xxx katlamaja puhul - 621 287,05 eurot ja xxx katlamaja puhul - 642 912,72 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus xxx vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus ja xx esitas xxx juhendamisel xxxile teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua xxxxis pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud ebaseaduslikult vahendeid riigieelarvest, mis soodustavad tema majandustegevust. 7 Seega Xxx Xxx, olles majandustegevuses osalev isik xx kaudu, sai pettuse teel tasuta väljamakseid riigieelarvelistest vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime

§ 210lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada Xxx Xxx´it

§ 210

lg 2 järgi rahalise karistusega 400 päevamäära, arvestades 1 päevamäära suuruseks 63,20 EUR, s.o. 25 280 EUR.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka xxx kahtlustatavana kinnipidamise aeg 22.10.2014 kuni 23.10.2014, so 2 päeva ehk 6 päevamäära. Lõplikuks karistuseks mõista 394 päevamäära, päevamäära suuruseks lugeda 63.20 eurot, rahalise karistuse suuruseks määrata 24 900.80 eurot.

§ 66

lg 1 alusel mõista rahaline karistus, s.o 24 900.80 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 83

¹ ja § 84 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel Rahandusministeeriumi tagatiste kontole xxx xxx poolt kantud 117 570 eurot. Vabastada aresti alt Viru Maakohtu 01.02.2016 määrusega Xxx Xxxile kuuluvad kinnistud. Vabastada hüpoteegiost Viru Maakohtu 01.02.2016 määrusega xxx kuuluvad kinnistud. Xxx Xxx on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema aitas kaasa xxx poolt (alates xxx (edaspidi xx) esitatavates väljamaksetaotlustes valeandmete xxx) ja xxx (xxx) katlamajade rekonstrueerimisel eesmärgiga näidata mainitud katlamajade rekonstrueerimise hinda tegelikkusest kõrgemana ning saada sellisel viisil rohkem soodustust, jättes tegemata kulutused omafinantseeringuks. xxx vahel sõlmiti 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/415-8 projekti „xxx katlamaja ümberehitus biokütusele“ ja 29.11.2012 rahastamise leping nr 3-10/2123-6 projekti „xxx katlamaja ja kaugküttevõrkude rekonstrueerimine“, eesmärgiga saada xxxt projektide finantseerimisel toetust kuni 50% projektide abikõlblikest kuludest. Xxxa katlamaja puhul moodustasid abikõlbulikud kulud 863 700 eurot ja xxx katlamaja puhul 1 195 429,04 eurot. Mõlema projekti puhul sõlmis xx lepingud, mille punktide 2.2 kohaselt peavad projekti kuludokumendid üheselt ja vastavalt raamatupidamise seadusele tõendama kulude toimumist ja aktsepteerimist toetuse saaja poolt, samade lepingute punkti 4.20 kohaselt peab toetuse saaja vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks ning lepingute punkti 4.21 kohaselt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud hanke korraldamise üldpõhimõtteid ehk kasutama toetust säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama projekti eesmärgi mõistliku hinnaga, tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid võrdselt ja vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Rikkudes ülalnimetatud rahastamise lepingute sätted leidis xxx tegevust koordineeriv xxx Xxx Xxxu kaasaaitamisel nimetatud projektide xxx, mille juhatuse liige xxx andis nõusoleku kasutada enda äriühingut variisikuna peatöövõtja rollis xxx ja xxxe katlamajade ümberehitusel. xxx variisikuna kasutamiseks koostas xxx osanik Xxx Xxx Xxx Xxxu kaasaaitamisel fiktiivsed pakkumised katlamajade projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Suhtlust xxx pidas ja dokumente talle edastas xxx. Antud pakkumised esitas xxx xxx xxx-le ning hankekomisjon koosseisus Xxx Xxx, xxx ja Xxx Xxx tunnistasid mõlemal korral xxx poolt esitatud pakkumised edukaks. 8 Seejärel korraldas Xxx Xxx Xxx Xxxu kaasabil katlamajade endiste hoonte ja seadmete lammutamise ja demontaaži enda xxx ja tehnikaga, mis oli märksa soodsam, kui vastava teenuse ostmine vabaturult. Töid objektidel juhtis Xxx Xxx, kes korraldas ka vajalike ehitustöid puudutavate dokumentide koostamise xxx. Selleks, et varjata xx xxx tegevust katlamajade lammutusel ning näidata lammutustööde ning seadmete demontaaži tööde hinda tegelikkusest kõrgemana, andis Xxx Xxx xxx Xxxx Xxx Xxxu kaudu korralduse näilike lepingute sõlmimiseks samuti Xxx Xxxi mõju all oleva osaühinguga xxx, kes pidi teostama alltöövõttu nimetatud objektidel. Lisaks korraldas xxx majandusliku sisuta arvete esitamise xxx järgnevate firmade kaudu: xxx katlamaja puhul: xxxx läbi oma juhatuse liikme xxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arveid: - 19.07.

  1. a nr 307028 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot). Arve selgitusse on märgitud xxx katlamaja lammutustööd. Arve alusel tegi xxx 22.07.2013 ja 29.08.2013 2 pangaülekannet xxx pangakontole, mõlemad summas 54 000 eurot. xxx läbi oma juhatuse liikme xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: 08.07.
  2. a nr 167 summas 10 500 eurot (käibemaksuga 12 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xxx“, mille alusel 10.07.
  3. a xxxx pangaülekande xxxx kontole; 31.07.
  4. a arve nr 176 summas 4 600 eurot (käibemaksuga 5 520 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine xxx“, mille alusel 17.08.
  5. a tegi xxx pangaülekande xxxx kontole; 23.08.
  6. a arve nr 201 summas 11 518 eurot (käibemaksuga 13 821,6 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine xxx“, mille alusel 29.08.
  7. a tegi xxxx pangaülekande xxxx kontole. xxxx läbi oma juhatuse liikme Xxxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 30.07.2013 arve nr 130706 summas 4 640,95 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgituse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: xxx katlamaja“ “, mille alusel 09.08.
  8. a tegi xxx pangaülekande xxxx kontole. xxxx katlamaja puhul: xxxx läbi oma juhatuse liikme xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 19.07.2013 nr 306085 summas 90 000 eurot (koos käibemaksuga 108 000 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Lammutustööd. xxxx“. Arve alusel tegi xxxx 10.07.2013 pangaülekannde xxxx pangakontole summas 108 000 eurot. xxx läbi oma juhatuse liikme xxx xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 09.07.2013 nr 168 summas 9 352 eurot (käibemaksuga 11 222,4 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine xxxx“, mille alusel 10.07.
  9. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole; 01.08.
  10. a arve nr 177 summas 4 904 eurot (käibemaksuga 5 884,8 eurot) arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xx“, mille alusel 17.08.
  11. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole; 9 26.08.
  12. a arve nr 202 summas 8 000 eurot (käibemaksuga 9 600 eurot), arve selgitusse oli märgitud „Mahutite demontaaž, transportimine ja utiliseerimine, xxx“, mille alusel 29.08.
  13. a tegi xxxx pangaülekande xxxx kontole. xxxx läbi oma juhatuse liikme Xxx Xxx esitas järgmised majandusliku sisuta arved: - 30.07.2013 arve nr 130706 summas 7 225 eurot (ilma käibemaksuta), arve selgitusse oli märgitud – „Olmehoone remonttööd. Objekt: xxx katlamaja“, mille alusel 09.08.
  14. a tegi xxx pangaülekande xxx kontole. Nende näilike tehingutega Xxx Xxxu, xxx, xxxx, xxx ja xxx kaasaaitamisel lõi xxx ja xxx katlamajade rekonstrueerimisel ilma majandusliku taustata rahade liikumise xx katlamaja puhul vähemalt 121 258,95 euro (ilma käibemaksuta) ja xxx katlamaja puhul vähemalt 119 481 euro (ilma käibemaksuta) ulatuses selleks, et näidata nimetatud xxxxile esitatavates väljamaksetaotlustes nõutud omafinantseeringuna ning eesmärgiga saada alusetult toetust vähemalt 50% ulatuses mainitud käibe summast. Taotletud eesmärgi saavutamiseks esitas xxxx nimel ja Xxx Xxxi korraldusel xxx ametnikele väljamaksetaotlused, mille aluseks olid Xxx Xxxu poolt koostatud valeandmeid sisaldavad tööde (projekteerimistööd, lammutus - ja ehitustööd) teostamis e vaheaktid ning kuludokumentidele lisati xxx juhatuse liikme xxx Xxxpoolt väljastatud osaliselt või täielikult ilma majandusliku sisuta arved. Kokku esitati mõlema projekti puhul kolm väljamaksetaotlust, mis xxxi pool rahuldati. Tegelikkuses vaheaktides nimetatud töid aktides näidatud kuupäevadel ja aktides toodud isikute poolt nimetatud summade ulatuses ei teostatud ning seega ei esinenud alust väljamaksete tegemiseks. xxx katlamaja puhul tegi xxx väljamakseid 339 778 eurot ja xxx katlamaja puhul 488 094 euro suuruses summas. Kuna väljamaksete tegemiseks puudus xxx ja xxxi vahel sõlmitud rahastamise lepingutest tulenev alus xxxx esitas xxx juhendamisel ja xxx kaasabil xxxe teadvalt valeandmeid tööde maksumuse osas eesmärgiga luua xxx-is pettekujutus väljamaksete suuruse osas, on väljamaksete saaja saanud xxxx katlamaja ja xx katlamaja puhul alusetult toetust, mis soodustas tema majandustegevust. Seega Xxx Xxx, osutades soodustuskelmusele füüsilist ja vaimset kaasabi, st aitas kaasa majandustegevuses osaleval isikul riigieelarvelistest vahenditest pettuse teel saada tasuta väljamakseid, mille eesmärgiks oli majandustegevuse soodustamine, pani toime

§ 22lg 3-§ 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada Xxx Xxx´it

§ 22

lg 3 - § 210 lg 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära, arvestades 1 päevamäära suuruseks 50,60 EUR, s.o. 7590 EUR.

§ 66

lg 1 alusel mõista rahaline karistus, s.o 7590 (seitse tuhat viissada üheksakümmend) eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 10 Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et Xxx Xxx tuleb süüdi tunnistada

§ 210

lg 2 järgi ja Xxx Xxx süüdi tunnistada

§ 22lg 3 - § 210 lg 2 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud tuleb jätta Xxx Xxx ja Xxx Xxx kanda. Kohtunik Larissa Prokopenko 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.