← Eesti

1-17-2036/5

Obsah (8)§ 308§ 73§ 424§ 65§ 75§ 78§ 50§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märtsil 2017 Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-2036 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekre

kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Alar Häidberg Süüdistatav G.A elukoht: XXXXXXXXX XX-XX, XXXXX XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töö- või õppimise koht: XXXXXXXXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud üks kord Tartu Maakohtu 17.05.2016. a otsusega

§ 308

järgi 2 kuu pikkuse vangistusega tingimisi

§ 73lg 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga.

§ 424 järgi Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja - (kokkuleppe sõlmimisel vandeadvokaat Anu Pärtel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.A

§ 424järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

1

§ 65

lg 1 alusel liita mõistetud 7 kuu pikkusele vangistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 17.05.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kaks) kuud vangistust, ja mõista G.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 3, § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.A ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab määratud kohustusi ning

§ 75

lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXXXXXXXX XX-XX, XXXXX XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata G.A-le käitumiskontrolli ajaks kohustus osaleda liiklusohutuse alases sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta G.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 28.03.

  1. Liiklusseaduse § 127 alusel on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.A-lt riigi tuludesse menetluskuludena sundraha osa 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti ja muud menetluskulud 100 (ükssada) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundrahast 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot 50 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 452 (nelisada viiskümmend kaks) eurot 50 senti tasumisele ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) 2 ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
  2. Juhul kui menetlusosalised kohtuotsust ei vaidlusta, on menetluskulude tasumise lõpptähtaeg 28.03.
  3. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le
  4. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu G.A süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema juhtis 1) 05.12.2015 kella 06.32 paiku Tartus, Kalda teel mootorsõidukit BMW reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes, alkoholi sisaldusega veres 1,61+/-0,06 mg/g kohta; 2) 21.02.2016 kella 01.50 paiku juhtis Tartumaal, Ülenurme vallas, Tallinn-Tartu-Võru maantee 195. km-l mootorsõidukit BMW reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes, alkoholi sisaldusega veres 1,91+/-0,06 mg/g kohta. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas 3 karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes.

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks seitse kuud vangistust.

§ 65

lg 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel liita üksikkaristustest raskeima suurendamise teel sellele karistusele Tartu Maakohtu 17.05.2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 kuud, ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis üheksa kuud vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui G.A ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata, et G.A on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema liiklusohutuse alases sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks. Menetluskulud on kokku 805 eurot, mille moodustavad sundraha 705 eurot, ekspertiisitasud 28 eurot ja kaitsja tasu 72 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 352,50 eurot riigi kanda ja määrata ülejäänud menetluskulu 452,50 eurot tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.A on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse tunnistada G.A süüdi

§ 424järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses makstud kaitsjatasu 72 eurot (tl 29-31, 46-48), joobeseisundi tuvastamise kulu 28 eurot (tl 7, 18) ja sundraha, mille suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (palga alammäär on alates

  1. jaanuarist
  2. a 470 eurot). Vastavalt kokkuleppele tuleb G.A hüvitada KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sundraha osa 352,50 eurot ja muud menetluskulud 100 eurot, s.o kokku 452,50 eurot, ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ülejäänud menetluskulud jäävad riigi kanda. Ingeri Tamm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.