1-10-13341 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.08.2016. a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-13341 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Ragne Põlda

§ 213lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 20.12.2006.

§ 114

p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 aasta 2 kuu 15 päeva vangistuse võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 9 aastat 5 kuud 15 päeva vangistust alates 12.10.2010. a. 1 Tartu Maakohtu 04.02.2015. a määrusega vabastati Andrei Spiridenok temale Tartu Maakohtu 12.10.2010.

§ 213

lg 1 järgi mõistetud vangistusest ning määrati, et Andrei Spiridenokil kuulub kandmisele üksnes Harju Maakohtu 20.12.2006.

§ 114

p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi mõistetud karistus, s.o 15 aastat vangistust, mille kandmise algust arvata alates 27.12.

1. a. Karistuse kandmise algus oli 27.12.
2. a ja lõpp on 27.12.
3. a. Tartu Maakohtu 19.05.
4. a määrusega jättis kohus Andrei Spiridenoki Harju Maakohtu 20.12.
5. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus jõustus 09.06.
6. a. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 09.06.
7. a. Andrei Spiridenokit on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud: 1) 09.02.
8. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 1, 139 lg 2 p 1,2 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta pikkuse katseajaga; 2) 10.05.
9. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 – 15 lg 2, 202 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vabadusekaotusega, KrK § 47 sätteid kohaldades tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks Tallinna Linnakohtu 09.02.
10. a otsusega mõistetud karistus ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat tingimisi vabadusekaotust 2 aasta pikkuse katseajaga; 3) 06.02.
11. a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 5 kuu pikkuse vabadusekaotusega. KrK § 41 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust; 4) 22.11.
12. a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 1 aasta 11 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5) 13.06.
13. a Harju Maakohtu poolt KarS § 114 p 4 järgi 15 aasta pikkuse vangistusega, 199 lg 2 p 4,8 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 63 lg 2 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 15 aastat vangistust. Tõkend vahistamine jäeti endiseks ja karistuse kandmise aega määrati arvata alates Andrei Spiridenoki kinnipidamisest, s.o 27.12.
14. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab korduvalt kriminaalkorras karistatud Andrei Spiridenok kolmandat reaalset vangistust. Varem on teda karistatud muu hulgas varguste ja röövi eest. Käesolevat karistust kannab mõrva ja varguse eest. 28.04.
15. a seisuga on Andrei Spiridenokil rahalised nõuded tasutud ja tema vabanemisfondis on X eurot. Vangistuses on teda toetanud tuttavad ja abikaasa. Käesolevalt töötab ta toidujagajana, saades selle eest töötasu. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates tema puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo puhul 35%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on tema lähedasteks abikaasa ja abikaasa lapsed. Vanemad on surnud ja õega ta ei suhtle. Abielu sõlmiti vangistuses, abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Vabanemisel saab ta elama asuda abikaasa juurde XXXX. Abikaasa on nõus tema sinna elama asumisega. Varem ei ole Andrei Spiridenokit kriminaalhoolduse järelevalve alla määratud. Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses Andrei Spiridenoki vabastamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. Kuuel korral kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi 2, Andrei Spiridenokit kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Maakohtu 04.02.
16. a määrusega vabastati ta Tartu Maakohtu 12.10.2010.

§ 213lg 1 järgi mõistetud vangistusest, mille ta pani toime 2009.

a vangistuses, ja määrati kandmisele üksnes Harju Maakohtu 20.12.

1. a otsusega 2 KarS § 114 p 4 ja § 199 lg 2 p-de 4,8 järgi mõistetud karistus. Seega kannab ta käesolevat karistust muuhulgas raske esimese astme kuriteo eest: ta tappis kaks inimest väga lühikese ajaperioodi vältel. Nimelt
2. aasta detsembri kuus, pekstes ühte kannatanut korduvalt tooli ja noaga pähe ja kehasse, üla- ja alajäsemetesse ja teist kannatanut korduvalt rusikate ja jalgadega, puuhalgudega kehasse ja pähe, korduvalt tooliga pähe ja 8 korral noaga selga. Varasemad karistused ei avaldanud talle vajalikku mõju ega suunanud teda õiguskuulekusele. Vastupidi, tema tegude raskusaste on tõusnud. Isik on kuriteod toime pannud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel, alkoholijoobes muutub ta agressiivseks. Tartu Vangla on hinnanud ta kõrgohtlikuks avalikkusele. Tema puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 34%, vägivaldse kuriteo puhul 35%. Positiivne on mitmete sotsiaalprogrammide läbimine, samuti riigikeele ja tisleri eriala omandamine ning tööhõives osalemine. Samuti puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja toetav lähiringkond. Tal on motivatsioon muuta enda elustiili, sealhulgas loobuda täielikult alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest. Samas võib tema stressitaluvust ja konflikti lahendamisoskust pidada madalaks. Ta ise tunnistab, et probleemide lahendamist pärsivad tema puhul negatiivseid emotsioonid ja ebakindlus. Ta on teiste poolt mõjutatav. Samuti puudub tal vabanedes töökoht ja isikul esinevad sõltuvusprobleemid (on olnud alkoholi- ja narkosõltlane), millest lähtuvalt esineb jätkuvalt ohtlikkus ja uue kuriteo toimepanemise risk. Olenetama kõigest positiivset on ta hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele, ohustatud on ühiskond tervikuna ja isikust lähtuv oht seisneb vägivalla kasutamises, mis võib lõppeda kannatanu surmaga. Negatiivsed asjaolud annavad alust arvamuseks, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Pole võimalik piisava kindlusega asuda seisukohale, et ta ei pane vabanedes toime uut kuritegu. Tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks liigselt ühiskonna õiglustunnet. Andrei Spiridenok avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, läbi vaadanud esitatud materjalid ja prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et Andrei Spiridenoki vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud Andrei Spiridenok kannab käesolevalt kolmandat reaalset vangistust kahe inimese tapmise (mõrva) ja varavastaste kuritegude eest. Kuriteod on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ja konfliktide tagajärjel. Soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Positiivne on, et Andrei Spiridenok on vangistuses läbinud joovastisõltlastele mõeldud programmi „12 sammu“ ja programmi „Viha juhtimine“. Samuti on positiivne riigikeele omandamine B2 ja C1 tasemel ning puidupingitöölise eriala omandamine. Tal on vabanedes olemas kindel elukoht ning toetav sotsiaalvõrgutik. Ta saaks elama asuda abikaasa juurde XXXX. Elamispinnaks on munitsipaalruum, mille üüri maksmise eest kannab käesoleval ajal hoolt tema abikaasa. Abikaasa ning abikaasa lapsed ongi Andrei Spiridenoki lähedasteks. Tema vanemad on surnud ja õega tal kontakt puudub. Tal on ka XXX. Kuigi vabaduses suhtles ta asotsiaalsete isikutega, mis soodustas riskiv-hoolimatut elustiili ja mõlemad tapmised olid ühise koosviibimise ja alkoholi kuritarvitamise tagajärjeks, on Andrei Spiridenok avaldanud soovi oma eluviisi muuta. Tema hinnangul sobib talle pereelu ja ta soovib selle näol oma ellu stabiilsust. Samas tuleb arvestada, et kuigi Andrei Spiridenok on enda hinnangul valmis jätkama seaduskuulekat elu ning soovib elada pereelu, on tema tuttavad olemasolevate andmete kohaselt kriminogeensest ringkonnast. 3 Lisaks tuleb arvestada sedagi, et kuigi Andrei Spiridenok on vangistuses läbinud sõltuvust käsitleva programmi „12 sammu“ ja on enda hinnangul mõistnud alkoholi negatiivset mõju ja soovib sellest hoiduda, on ta pikaaegselt alkoholi kuritarvitanud. Neli kuud enne vangistust tarvitas ta alkoholi igapäevaselt. Samuti tarvitas ta enne vangistust narkootilisi aineid. Tõsi, väidetavalt on ta nende laastavat mõju mõistnud, soovides neist edaspidi täielikult hoiduda. Samas on pikaaegselt alkoholi liigtarvitanud ning narkootilisi aineid manustanud Andrei Spiridenoki loobumissoovi keeruline hinnata, kuivõrd vangistuses ei ole tal võimalust enda tahtejõudu neist hoidumiseks proovile panna. Eriti arvestades, et kriminogeensest ringkonnast pärinevate tuttavate mõju võib viia suhteliselt kergesti uuesti tarvitamiseni, s.o nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamiseni. Alkoholi tarvitamine võib viia uute kuritegude toimepanemiseni, kuivõrd joobes on ta varem kergesti enesevalitsemise kaotanud. Alkoholijoobes agressiivseks muutumist on möönnud Andrei Spiridenok ka ise. Kuigi positiivne on seegi, et Andrei Spiridenokil ei ole vangistuses kehtivaid distsiplinaarkaristusi, ei ole ka sellel alusel võimalik hinnata, kas ta on vabaduses suuteline seaduskuulekalt elama. Eriti arvestades, et tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kuigi ta ise on kindel, et suudab oma tööoskustega töökoha leida ning tagada perekonnale sellega stabiilse sissetuleku, on tema majanduslik toimetulek varem olnud pigem kesine. Majandusliku toimetuleku ebapiisavus, pärsituna sõltuvusprobleemidest, on aga varasemalt päädinud varavastaste, s.h ka vägivallaga toimepandud varavastaste süütegudega. Kohus arvestab ka riskihindamise tulemust. Vangla, kes ei toeta Andrei Spiridenoki tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 2 aasta jooksul 34% ja vägivaldse puhul 35%, s.t suhteliselt kõrgeks. Andrei Spiridenok on hinnatud kõrgohtlikuks avalikkusele, s.t ohustatud on ühiskond tervikuna. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises, mis võib lõppeda kannatanu surmaga, samuti rahalise kahju tekitamises. Eeltoodu alusel, arvestades ka kuriteo asjaolusid ja süüdimõistetu isikut, leiab kohus, et vaatamata mõningatele positiivsetele momentidele on Andrei Spiridenoki ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu ja ta tuleb jätta vabastamata. Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4