lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, 2 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.T
Süüdi tunnistada S.T
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 6 kuud vangistust, ei pöörata osaliselt täitmisele. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust, mille kandmise aluseks lugeda 04.10.2015.a. Ülejäänud karistust, 1 aastat vangistust, ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p-dele 1, 2, 7 ja 8 kohustada S.T’t käitumiskontrolli ajal: - heastama kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.12.2016.a.; - mitte tarvitama alkoholi; - mitte suhtlema XXX, XXXja XXX; - osalema sotsiaalprogrammis.
karistusaja hulka ja koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 04.10.2015.a. Määrata S.T katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 29.03.2016.a. S.T ’ suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista S.T’lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 350,63 eurot; - kaitsjatasu summas 240 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu
Samuti tema 03.10.2015 kella 00.00 paiku lõhkus kuvaldaga XXXasuva korteri ukse luku ja sisenes valdaja XXX tahte vastaselt tema valduses olevasse korterisse küsides, kus on XXXteada, et tema ees seisab XXX, püüdis S.T teda rusikatega näkku lüüa, ja seejärel haaras kahe käega XXX kõrist kinni ja kägistas, millega tekitas XXXele füüsilist valu ja punetuse kaelal. Samuti tema 03.10.2015 kella 01.06 paiku tungis valdaja tahte vastaselt XXXasuvasse korterisse ja lahkus alles siis, kui XXX hakkas politseisse helistama. Samuti tema 03.10.2015 kella 02.20 paiku tungis valdaja tahte vastaselt XXXasuvasse korterisse, ajal kui XXX tegi ukse lahti, hüppas tema korterisse ja hakkas jälle nõudma XXXt. Kui XXX võttis mobiiltelefoni, et helistada politseisse, jooksis S.T korterist minema. Samuti tema 04.10.2015 kella 21.00 paiku läks korteri elanike tahte vastaselt XXXasuvasse korterisse. Pärast seda, kui korteri elanik XXXnõudis, et S.T lahkuks korterist, lõi S.T endaga kaasasolnud jalutuskarguga XXXle vastu vasakut käevart, mille tulemusena tundis XXXfüüsilist valu. Seejärel S.T lõi XXXühe korra rusikaga vastu vasakut põske, millega samuti tekitas XXXle füüsilist valu. 3 Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega S.T pani toime valdaja tahte vastaselt omavolilise eluruumi sisse tungimise vägivallaga, s.o
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanutele tekitati füüsilist, varalist ja mittevaralist kahju. Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 129 eurot. S.T ’, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S.T ’ karistuseks
lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust,
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat karistust ning mõista S.T-le liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud.
lg 1, 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 6 kuud vangistust; ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 1 aasta vangistust tuleb jätta
lg 3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga kohaldamata, kui S.T ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning 6-kuulise vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 04.10.2015.a. Lisaks tuleb
lg 2 p 1, 2, 7 ja 8 alusel kohustada S.T’t katseajal: - heastada kuriteoga tekitatud kahju hiljemalt 31.12.2016. - mitte tarvitama alkoholi; - mitte suhtlema XXX, XXXja XXX; - osalema sotsiaalprogrammides. Kokkuleppe kohaselt tuleb S.T ’lt välja mõista ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulu summas 350,63 eurot, kaitsjatasu summas 240 eurot ning sundraha summas 645 eurot. Samuti tuleb kokkuleppes tehtud ettepaneku kohaselt jätta KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud ositi tasumisele 12 kuu jooksul igakuiste maksetena 102,63 eurot kuus, viimane makse 102,97 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkuleppe tingimustega nõus, ta on nõus alluma elektroonilisele valvele ja talle on selgitatud ka menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. 4 Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava S.T’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et S.T tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 3, § 266 lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad S.T ’lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 240 eurot ja ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud summas 350,63 eurot, mis kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 645 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppest ja kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu XXX summas 129 eurot. Kohtuistungil süüdistatav S.T nõustus tsiviilhagi hüvitama ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi omaks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu XXXtsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kriminaalasjas asitõendiks olev küünarkark tuleb tagastada selle omanikule, S.T’le. Kriminaalasja toimikus asuvad 2 CD-plaati salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3. Merle Parts kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.