4-19-3588/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-3588 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2020 määrus H.G-le väärteo eest karistusena määratud üldkasuliku töö arestiga asendamise kohta H.G (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. mai 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakond kaudu 32,40 eurot (sealhulgas käibemaks 5,40 eurot) vandeadvokaat Robert Sprengkile menetlusalusele isikule H.G-le määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad menetlusaluse isiku H.G kanda.
7. H.G tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Viru Maakohtu 16.07.2019 otsusega tunnistati H.G süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda 1 karistati 10 päevase arestiga. Sama otsusega tunnistati H.G süüdi ka NPALS § 15 lg 1 järgi ja teda karistati samuti 10 päeva pikkuse arestiga. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati 20 päeva aresti 20 üldkasuliku töö tunniga, millega tegemise tähtajaks määras kohus 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o 24.07.
10. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 28.11.2019 maakohtule erakorralise ettekande, taotledes H.G-le Viru Maakohtu 16.07.2019 otsusega mõistetud asenduskaristuse täitmisele pööramiseks ja arestiga asendamiseks. Ettekande kohaselt on H.G sooritamata 7 üldkasuliku töö tundi.
11. Maakohtu poolt 27.12.2019, 22.01.2020, 16.03.2020 ja 30.03.2020 korraldatud kohtuistungitele H.G ei ilmunud (26.02.2020 kohtuistungile isik ilmus ja teatas, et soovib istungist kaitsja osavõttu ning sellest tulenevalt lükati kohtuistung edasi), mistõttu kohaldas maakohus viimase suhtes sundtoomist ja isik toimetati 06.05.2020 maakohtus toimunud istungile.
12. Viru Maakohtu 06.05.2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes taotletu ja H.G poolt tegemata 7 üldkasuliku töö tundi asendati 7 päeva pikkuse arestiga.
13. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kriminaalhooldusametnik edastas esimese kutse H.G-le juba 29.07.2019, s.o viis päeva pärast kohtuotsuse jõustumist. Esmakohtumine H.G-ga toimus alles 02.10.2019, mil koostati viimasele koheselt viie tunni sooritamiseks kava. Juba esimesel korral rikkus H.G talle koostatud kava, jättes ettenähtud tunnid tegemata. H.G sooritas vaid ühel korral õigeaegselt kõik ettenähtud töö tunnid. Seega, kui H.G oleks ilmunud õigeaegselt esimese kutse peale kriminaalhooldusametniku juurde, s.o 06.08.2019, oleks ametnik saanud talle tundide sooritamiseks ettenähtud kava sooritada selliselt, et H.G oleks tulnud teha neli tundi tööd päevas. Selleks ettenähtud neljakuuline tähtaeg oli samuti selleks täiesti piisav. H.G enda käitumine võimaldas esimese kava koostamist alles 12.10.
14. Sealjuures oli kriminaalhooldusametnik sunnitud arvestama töö tegemiseks ettenähtud tähtajaga, mis lõppes otsuse kohaselt 24.11.
15. Seega tegi kriminaalhooldusametnik endast kõik oleneva, et H.G jõuaks ettenähtud tunnid õigeaegselt ära teha.
16. H.G suhtus aga antud võimalusse hoolimatult, jättes korduvalt ilmumata ettenähtud kohtumistele. Sealjuures hoiatas kriminaalhooldusametnik H.G ka kirjalikult. Maakohus ei pidanud üldkasuliku töö tundide sooritamise tähtaja pikendamist võimalikuks, kuna H.G puuduvad mõjuvad põhjendused selle kohta, miks ta ei saanud õigeaegselt ettenähtud tunde sooritatud. Oma ükskõikset suhtumist näitas H.G ka kohtumenetluse käigus, jättes korduvalt kohtuistungitele ilmumata, esitades puudumiste kohta tõendi vaid ühel korral. Maakohus ei ole veendunud, et tähtaja pikendamise korral ilmuks H.G ettenähtud tähtaegadel tööd tegema ja ei hakkaks sellest ilma mõjuva põhjuseta kõrvale hoidma. H.G enda kinnitusel sai ta igati aru, mida tähendab aresti asendamine üldkasuliku tööga. Samuti selle tegemiseks ettenähtud tähtajast. Tundide sooritamiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg oli maakohtu hinnangul igati piisav.
17. Mis puudutab aga H.G selgitusi selle kohta, et viimasel on osaline töövõimetus, siis ei anna eeltoodu alust erakorralise ettekande rahuldamata jätmiseks. H.G selgitas istungil, et ei saanud tunde teha ehitustöö tõttu Soomes. Maakohtu hinnangul ei saa töö ehitusel olla kuidagi kergem, kui üldkasulik töö. Lisaks sai H.G juba aresti mõistmisel keelduda üldkasulikust tööst, kui ta oli teadlik, et tema osaline töövõimetus ei võimalda tal sellest tulenevalt tunde ettenähtud ajal ära teha. MÄÄRUSKAEBUS
18. H.G oli valmis järelejäänud seitse tundi üldkasuliku tööd ära tegema ja soovis ettenähtud tähtaja pikendamist. H.G oli keeruline määratud tähtajal ettenähtud tunnid ära teha, kuna ta töötas samal ajal Soomes, kust ei saanud igakordselt ettenähtud tähtajal Eestisse tulla. Samuti ei saanud ta puhkepäevadel tunde teha, kuna saabus Soomest reede õhtuti ja pidi selleks pikalt sõitma. Seetõttu ei saanud ta puhkepäevadel üle nelja tunni tööd päevas teha, kuna väsis pideva ja ilma puhkuseta töö tõttu.
19. KarS § 69 lg 6 võimaldab üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Maakohus keeldus põhjendamatult antud võimaluse kasutamisest. Töö tegemiseks määratud nelja kuulist tähtaega oleks saanud pikendada kuni kaheksa kuuni, kuid H.G vajas pikendust ainult 1-2 kuud. Arvestades tema poolt oktoobris-novembris 2019 sooritatud tundide arvu, oleks ta pikendatud tähtaja jooksul saanud puuduolevad 7 tundi tööd ära teha. Sel perioodil tehtud tundidega tõestas H.G, et on suuteline tööd tegema.
20. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et tähtaja pikendamise korral hakkaks H.G taaskord töö tegemisest kõrvale hoidma. H.G on suuteline tööd tegema, kui tundide arv päevas ei ületa nelja tundi. Suurema töökoormuse korral ta väsiks ja töötamisega tekiks raskuseid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigustatult asendanud H.G poolt tegemata 7 üldkasuliku töö tundi arestiga.
22. Mis puudutab kaebuses toodud võimalust pikendada KarS § 69 lg 6 alusel üldkasuliku töö tegemiseks ettenähtud tähtaega, siis siinkohal selgitab ringkonnakohus, et tähtaja pikendamine ei ole enam võimalik. H.G oleks saanud tundide sooritamiseks ettenähtud tähtaja pikendamist taotleda Viru Maakohtu 16.07.2019 otsusega määratud üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtaja kestel, s.o kuni 24.11.
24. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et H.G enese käitumise tõttu on viimane olukorras, kus ta on sunnitud järelejäänud töötunnid ära kandma arestipäevadena. Maakohus on õigustatult välja toonud, et esmakohtumine H.G-ga lepiti kokku juba 1,5 nädalat pärast kohtuotsuse jõustumist, kuid H.G 06.08.2019 kohtumisele ei ilmunud. Seejärel jättis H.G tervelt neljal korral kokku lepitud kohtumistele kriminaalhooldusametnikuga ilmumata, misjärel esmakohtumine isikuga toimus alles 02.10.
25. Alles oktoobris 2019 oli võimalik H.G-ga kokku leppida esimene ajakava üldkasuliku töö tundide tegemiseks. Eeltoodu näitab ilmekalt, et H.G ei kasutanud ära temale kohtu poolt määratud igati piisavat nelja kuulist tähtaega tundide sooritamiseks. Ainuüksi matemaatiliselt võttes oli H.G 20 tunni sooritamiseks aega 4 kuud ja isik oleks seega pidanud ühes kuus tegema 5 tundi tööd. Seda juhul kui ta oleks õigeaegselt ilmunud ametniku vastuvõtule ja töö tegemiseks vajalikud ajakavad temale sobival viisil kokku leppinud. Ühtlasi nähtub ettekandest, et tegelikkuses tuli kriminaalhooldusametnik ka H.G-le vastu ja viimasel võimaldati üldkasuliku tööd teha ka nädalavahetusel.
26. Mis puudutab väidet H.G osalise töövõimetuse kohta, siis ka eeltoodu on ringkonnakohtu hinnangul ainetu. H.G oleks pidanud toodule juba siis tähelepanu pööramata, kui temale määratud arest asendati üldkasuliku tööga, mida saab teha vaid isiku enda nõusolekul. Samuti on õige ka maakohtu poolt toodu, et vaevalt H.G töö ehitusel on üldkasulikust tööst sedavõrd raskem, et viimasel on selle sooritamine äärmiselt raskendatud.
27. Kokkuvõtvalt, arvestades H.G äärmiselt ükskõikset suhtumist temale määratud kohustuste täitmisesse (mida kinnitab ka isiku poolt korduvalt maakohtu istungitele ilmumata jätmine), asendas maakohus põhjendatult H.G tegemata üldkasuliku töö tunnid arestipäevadega.
28. Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit, mille eest taotleb tasu summas 32,40 eurot (sealhulgas käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 32,40 eurot H.G kanda.
29. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.05.2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Lõhmus kohtunik