← Eesti

1-12-3788/38

Obsah (6)§ 69§ 263§ 68§ 65§ 73§ 75

Kriminaalasi nr 1-12-3788 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2013. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-3788 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär

§ 69lg 6 alusel pöörata täitmisele A.P-le Tartu Maakohtu 07.05.2012.

a otsusega kriminaalasjas 1-12-3788 karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa, mis on 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Kohustada A. P ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse (Turu 56 Tartu linn) 28.11.2013.a kella 10.00-ks. Vangistuse kandmise alguseks lugeda A. P vanglasse saabumise aeg. Sisse nõuda A.P-lt riigituludesse sundtoomise kulud summas 23 (kakskümmend kolm) eurot 58 senti. Väljamõistetud kulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011, viitenumbrile 2800081890, selgitusega „A.P sundtoomise kulud kriminaalasjas 1-12-3788“. Teise isiku eest tasumisel kirjutada sundtoodu nimi ja isikukood. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 1

(5)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 07.05.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-3788 tunnistati A.P süüdi

§ 263

p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust, millest

§ 68lg 1 alusel on eelvangistuse aeg 11 - 12.12.2011.

a, s.o 2 päeva, loetud karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa on 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus A.P karistust temale Tartu Maakohtu 30.03.2009.

a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 ja

§ 73

lg 4 alusel asendati karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust asendatud 906 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kohus 2 aastat. Kohtuotsusega kohustati A.P üldkasuliku töö tegemisel täitma

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus jõustus 23.05.

  1. a. 21.06.
  2. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles A.P-le kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt hoiab süüdimõistetu kõrvale kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemisest ja ei täida ka kontrollnõudeid – ei ilmu registreerimisele ega taotle luba elukohast lahkumiseks. Erakorralise ettekande põhjal tekkisid süüdimõistetul probleemid üldkasuliku töö sooritamisel ja kontrollnõuete täitmisel juba esimestel kuudel, mil ta ei ilmunud 2 kuud registreerima ega sooritanud üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu ise seletas, et ei viitsinud kohale ilmuda ja oli pohmellis ning helistada ei saanud seetõttu, et kaotas telefoni. Üldkasulikku tööd alustas A.P Tartu linnas asuvas lasteaias 21.08.
  3. a, kuigi ajakava kohaselt pidi ta seda tegema 07.06.
  4. a. Üldkasulikult töölt kõrvalehoidmise ja kontrollnõuete rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, taotledes vangistuse täitmisele pööramist. Tartu Maakohtu 27.02.
  5. a määrusega jäeti vangistus täitmisele pööramata. Süüdimõistetu andis lubaduse oma käitumist parandada – üldkasuliku töö ajakava täita ja kontrollnõudeid järgida. 01.02.
  6. a esitas süüdimõistetu avalduse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Jõgeva talitusse, kuna soovis asuda elama oma emale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxs. Taotluse alusel määrati kriminaalhooldus ümber Jõgeva talitusse ning uueks üldkasuliku töö soorituskohaks sai Tabivere Päevakeskus, juhendajaks Janika Põldma. Ajavahemikul 13.
  7. – 26.02.
  8. a sooritas A.P 56 tundi üldkasulikku tööd, kuid puudus kahel päeval põhjuseta. 15.03.
  9. a asus süüdimõistetu taas üldkasulikult töölt põhjuseta puuduma. Kriminaalhooldaja võttis 18.03.
  10. a ühendust A.P vanaisaga, kelle sõnul sõitis Kert koos kriminaalkorras karistatud Marko Järvaga alevikus ringi ja vanaisa oli auto käest ära võtnud. 21.03.
  11. a kriminaalhooldaja poolt saadetud e-kirjale reageeris A. P 24.03.
  12. a üleoleva vastusega, milles tunnistab, et pigem eelistab 10 kuud vanglas istuda, kui kriminaalhooldajaga „lolli mängida“. Ajavahemikul 03.
  13. – 30.04.
  14. a kulges üldkasulik töö tõrgeteta, tulemuseks 93,5 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise perioodil on süüdimõistetule avalduse alusel ja kokkuleppel juhendajaga antud võimalus välismaale tööle minekuks, et teenida raha pere ülalpidamiseks. A.P töötab puusepana firmas Calendula Construction OÜ. Viimati sai süüdimõistetu nõusoleku tööle minekuks 05.05.
  15. a, pidi jätkama üldkasulikku tööd 03.06.
  16. a ning ilmuma registreerimisele 05.06.
  17. a. Üldkasulikule tööle süüdimõistetu saabus ja võttis ka telefoni teel ühendust kriminaalhooldajaga, kuid registreerima ei ilmunud. Viimati sooritas A.P üldkasulikku tööd 12.06.
  18. a, kuid juhendaja sõnul oli olnud kogu päeva 2

(5)vältel rahutu. 18.06.
  1. a teostas kriminaalhooldusametnik soorituskoha külastuse ja järgnevalt kodukülastuse, kuid A.P ei õnnestunud tabada. Hooldusalune on osutunud kättesaamatuks ka tema poolt antud kontakttelefonidelt. Arvestades, et A.P on korduvalt hoidnud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest ja pole kokkulepitud aegadel ilmunud registreerimisele, on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et süüdimõistetul puudub motivatsioon karistuse kandmiseks vabaduses. Suhtlemisel kriminaalhooldajaga on ilmnenud tema üleolev käitumisstiil. Käesoleval ajal on süüdimõistetul sooritamata 422 tundi üldkasulikku tööd ning kriminaalhooldusametnik taotleb selle asendamist vangistusega. Kohus korraldas erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi. 28.08.
  2. a määratud kohtuistungit ei olnud võimalik läbi viia, kuna süüdimõistetu ilmus kohtusse ilmsete joobetunnustega ja kontrollimisel tuvastatigi alkoholijoove 0,7 mg/l. 03.09.
  3. a istungile ilmus A. P hilinemisega seletades, et oli kellaajad segamini ajanud. Ta kinnitas, et saab aru kontrollnõuete rikkumise ja üldkasuliku töö mittesooritamise tagajärgedest. Süüdimõistetu tunnistas, et on kohtuotsusega määratud nõudeid rikkunud ja luba küsimata lahkunud enda elukohast ning viibinud Rootsis. Nõuete rikkumist ja üldkasuliku töö tegemata jätmist süüdimõistetu põhjendada ei osanud. Samas avaldas ta valmidust sooritada kohtuotsusega määratud üldkasulik töö ja jätkata kriminaalhooldust. Kohus lükkas asja arutamise ühe kuu võrra edasi, et anda süüdimõistetule võimalus asuda üldkasulikku tööd sooritama ja kontrollnõudeid täitma. 30.09.
  4. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue ettekande, milles teatas, et A.P ei ole pärast kohtuistungit üldkasulikku tööd sooritama asunud. 09.09.
  5. a oma juhendajaga Tabivere alevikus juhuslikult kohtunud, arvas A.P, et talle võiks tunnid niisama ära kirjutada ja siis koos juhendajaga vangis istuda. 20.09.
  6. a helistas A.P talitusse ja uuris, kas temaga on mingi jama lahti. Ta olevat olnud kodus haige ja saab selle kohta ka tõendi esitada. Samal päeval ostis süüdimõistetut tema kodust patrullpolitseinik Olav Auksma, kuid A.P kodust ei leidnud. 24.09.
  7. a külastas kriminaalhooldaja soorituskohta. A.P kohal ei olnud ja juhendaja sõnul pole ühtki töötundi lisandunud. Kriminaalhooldusametnik leiab, et A.P on korduvalt näidanud, et ignoreerib teadlikult üldkasuliku töö sooritamise nõudeid ja tal puudub stabiilsus ja motivatsioon alternatiivkaristuse täitmiseks. Seega taotleb kriminaalhooldusametnik jätkuvalt A.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. 27.09.
  8. a arvestusega on A.P sooritamata 401 tundi üldkasulikku tööd. Kohus korraldas asja arutamiseks uue kohtuistungi 08.10.
  9. a. A.P toodi istungile kohtumääruse alusel sundkorras, kuna ta määratud ajaks istungile ei ilmunud, kuigi oli selle toimumisest teadlik ega esitanud ka mõjuvat põhjust mitteilmumise kohta. Süüdimõistetu seletas, et peale eelmist kohtuistungit ta üldkasulikku tööd teinud ei ole. Tema sõnul ei olnud üldkasulikust tööst kõrvalehoidmiseks mõjuvat põhjust. Ta olevat joonud kaks nädalat. A.P teatas, et on valmis minema kandma vangistust tegemata 420 tunni üldkasuliku töö asemel. Ta on enne ka vangis olnud, Rootsis alkoholijoobes juhtimise eest. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatu juurde ja taotles A.P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametniku andmetel on süüdimõistetul tegemata 401 tundi üldkasulikku tööd. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus A. P-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 3
(5)

§ 69

lg 6 näeb ette, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest nähtub, et A.P hoiab kõrvale temale kohtuotsusega määratud üldkasulikust tööst ja ei järgi nõuetekohaselt otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Kohtuotsusega asendati A. P-le mõistetud vangistus 1 aasta 2 kuud ja 28 päeva 906 tunni üldkasuliku tööga. Kohus määras, et üldkasulik töö tuleb sooritada kahe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, seega hiljemalt 23.05.

  1. a. Käesoleva aja seisuga on A.P tegemata 4 01 tundi üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu on korduvalt üldkasuliku töö tegemiselt puudunud, omamata selleks mõjuvat põhjust. Lisaks on A.P rikkunud temale kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. A. P ei ole korduvalt ilmunud kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, omamata selleks mõjuvat põhjust. Ka ei ole ta olnud kriminaalhooldusametnikule kättesaadav enda elukohas, samuti lahkus selleks eelnevalt nõusolekut saamata välisriiki. K riminaalhooldusametnik on juba käesoleva aasta alguses esitanud kohtule A.P kohta erakorralise ettekande üldkasulikult töölt kõrvalehoidmise ja kontrollnõuete rikkumise kohta. Tartu Maakohus jättis 27.02.
  2. a määrusega vangistus täitmisele pööramata andes süüdimõistetule võimaluse ennast parandada. A.P lubas teha üldkasulikku tööd ja täita kontrollnõudeid. Kohtule esitatust nähtub, et A.P käitumine ei ole pärast kohtulahendi tegemist muutunud. Ta on põhjuseta kõrvale hoidnud üldkasuliku töö tegemisest ja ei ole täitnud kontrollnõudeid. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, mis võiks õigustada A.P sellist käitumist. Süüdimõistetu ise rikkumisi mõistlikult põhjendada ei osanud. Tema kohtuistungil antud seletuste, samuti kriminaalhooldusametniku ettekandes toodud asjaolude põhjal võib järeldada, et rikkumised on olnud tahtlikud, tal puudub motivatsioon ja tahe asenduskaristuse täitmiseks. A.P suhtumine käitumiskontrolliga kaasnevate kohustuste täitmisse ning üldkasuliku töö sooritamisse on ükskõikne ja üleolev. Lisaks nähtub erakorralisest ettekandest ja süüdimõistetu enda seletustest, et tal on probleeme alkoholi liigtarbimisega, mitmel korral on ta põhjendanud registreerimisele mitteilmumist alkoholi tarvitamisega. Viimasel kohtuistungil teatas süüdimõistetu, et ei asunud üldkasulikku tööd sooritama, kuna jõi kaks kuud. Olukorras, kus süüdimõistetu ei täida esmaseid kontrollnõudeid, s.o ei ole elukohas kriminaalhooldajale kättesaadav, lahkub elukohast pikemaks ajaks kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta ning tal puudub vähimgi valmidus teha üldkasulikku tööd, ei ole asenduskaristuse jätkuv kohaldamine võimalik ega kanna karistuse eesmärki. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A.P-le karistuseks mõistetud vangistuse kandmata osa tuleb pöörata täitmisele.

§ 69lg 6 2.

lause sätestab, et aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Tartu Maakohtu 07.05.2012. a kohtuotsusega mõisteti A.P-le lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati 906 tunni üldkasuliku tööga. A.P on sooritanud määratud 906 -st tunnist 505 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 401 tundi. Seega on käesolevalt temal kandmata vangistus 6 kuud 20 päeva (906-505=401 tundi; 401 tundi:2=200,5 päeva, s.o 6 kuud 20 päeva), mis tuleb pöörata täitmisele. 4

(5)A.P ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, seega tuleb KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 kohaselt määrab kohus, mis ajaks ja millisesse vanglasse süüdimõistetu peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse isikule sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lõikele
  1. Käesolevas asjas kohaldati süüdimõistetu toimetamiseks kohtuistungile sundtoomist, mille kulude kohta esitas Lõuna prefektuur kulude õiendi. KrMS § 176 lg 1 p 2 järgi on sundtoomise kulud erikulu. KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on erikulud kriminaalmenetluse kulud ja KrMS § 173 lg 3 tulenevalt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. KrMS § 176 lg 2 sätestab, et erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 22.07.
  2. a määruse nr 258 „Kriminaalmenetluse erikulude suurus ja arvestamise kord“ § 2 näeb ette, et erikulud hüvitatakse menetleja määruse või kohtuotsusega KrMS § 189 ja § 190 punkti 2 kohaselt huvitatud isiku või asutuse taotluse ning kulusid tõendavate dokumentide alusel. A.P oli teada kohtuistungi toimumise aeg, kuid ta kohale ei ilmunud ega teavitanud kohut ka seaduslikust takistusest, mistõttu kohus kohaldas sundtoomist. Kohtu määrus täideti politsei poolt 08.10.2013.a ja toimetati A.P Tabivere alevikust Jõgeva kohtumajja, mille kohta. Ühtlasi esitas Lõuna Prefektuur taotluse süüdimõistetult sundtoomise kulude kokku summas 23,58 eurot sissenõudmiseks. Kuna A.P ei täitnud kohtu korraldust kohtuistungile ilmumiseks nõuetekohasel viisil, ta tuli kohtusse toimetada ja sellega kaasnesid kulud, siis tulenevalt KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 2, 3 ja § 176 lg 1 p 2 tuleb sundtoomise kulud süüdimõistetult sisse nõuda. Kohus lähtub määruse tegemise l KrMS § 428 ja § 432 . Kohtunik: 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.