jaanuari 2012 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav L.N-i kaitsja advokaat Igor Belugin Prokurör ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav L.N lg 2 järgi isikukood: XXX; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja advokaat Igor Belugin RESOLUTSIOON 1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2,4, § 340 lg 2 p-st 3 tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2012 kohtuotsus L.N-i süüdimõistmises ja karistamises
2. L.N tunnistada süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2009, s.o 1 päev karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulub 1(üks) aastat 11(üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes L.N-ile karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2009, s.o 1 päev vangistust, ning mõisteti lõplikult ärakandmisele 2 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel otsustati L.N-ilt võtta kohtuotsuse jõustumisel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. L.N-ile esitati süüdistus
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, selles, et tema 16.07.2009 kella 19.20 paiku, rikkudes liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1, juhtis alkoholijoobes Ida-Virumaal, Vaivara vallas Olgina alevi piirkonnas sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX , liikudes mööda aiandusühistu Kaseke juurest Narva-Tallinna mnt. suunas ei valinud kiirust selliselt, mis arvestab tee, sõiduki seisundit ja teeolusid, ilmastikutingimusi selleks, et suudaks peatada sõidukit eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, millega rikkus LE § 123, eirates LE § 64 ei olnud tähelepanelik teel ja liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, nende 2 ohustamise ja kahju tekitamise vältimise eesmärgil. Vastusõitvast sõidukist möödumisel kitsal sõiduteel ei hoidnud juhitud autot võimalikult paremale, millega rikkus LE § 138. Seoses sellega ei suutnud peatada autot eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, mille tulemusena toimus kokkupõrge mopeediga, mida juhtis G.F. , tekitades temale ja mopeedi reisijale L.F. surmavaid kehavigastusi, mille tagajärjel G. ja L.F. surid haiglas. Süüdistatav tunnistas ennast süüdi osaliselt, selgitades, et oli kõrge rohi, vihma sadas ja ta ei näinud kannatanuid, valgust ei olnud ning ta ei saanud sellises olukorras hakkama. Juhul, kui ta oleks kannatanuid näinud, poleks liiklusõnnetust juhtunud. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, asus seisukohale, et L.N-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud
Kohus leidis, et peale L.N-i ütluste kinnitavad tema süüd ka kannatanute ja tunnistajate ütlused (O.F. ja O.K. ). Kohus luges O.K. ütlused osas, kus ta väidab, et L.N-i auto liikus hästi lähedal liikumissuunas paremale jäävale teepervele ning vasakule poole jäi vastutulevale autole ruumi käänakul möödasõiduks, ekslikeks, sest isegi tema enda sõnade kohaselt sõitis ta, olles end lõdvaks lasknud, kuulas muusikat ja kõrvale eriti ei vaadanud. Tunnistaja O.K. antud ütlused on kohtu hinnangul kummutatud süüdistatava ütlustega, kus ta väidab, et sisenedes paremkurvi sõitis ta umbes sõiduosa keskel, ta ei liikunud parempoolse teeperve lähedal, kuna ei järginud kurvi raadiust, ning teiste kriminaalasja materjalidega: sündmuskoha vaatlusprotokollidega, liiklusõnnetuse aktiga, liiklusvahendite vaatlusprotokollidega ja liiklustehnilise ekspertiisiga. Kohus käsitles lisaks isiku kohtuarstlikku ekspertiisi akti nr 270 (G.F. i surma kohta), SA Narva Haigla õiendeid, isiku kohtuarstlikku ekspertiisi akti nr 269 (L.F. surma kohta) ning indikaatorvahendi kasutamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli. Kohtu hinnangul on tõenditega tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus mopeedi sõiduvööndis, ning juhul, kui L.N-i sõiduauto Volkswagen Passat oleks liikunud oma parempoolses sõiduvööndis, arvestades sõidutee laiust ning sõiduauto ja mopeedi gabariite, oleksid sõiduauto ja mopeed saanud takistuseta üksteisest mööda sõita. Seega on kohtu hinnangul kinnitamist leidnud L.N-i LE § 138 rikkumine, mis peale 01.07.2011 vastab liiklusseaduse (edaspidi LS) § 54 lg-le 2. Kohtu arvates ei arvestanud L.N sõidukiiruse valimisel oma sõidukogemust (X-aastane sõidustaaž suure vaheajaga), teeolusid (järsk kurv) ja ilmastikutingimusi (sadas vihma) ning ei kohandanud sõiduki kiiruse selliseks, et läbida teekurvi parempoolses sõiduvööndis ja mitte tekitades teistele liiklejatele takistusi. Seega on kinnitust leidnud L.N-i poolt LE § 123 rikkumine, mis peale 01.07.2011 vastab LS § 50 lg-le 3. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et L.N rikkus LE § 76 ja § 64, mis peale 01.07.2011 vastavad LS § 69 lg-le 5 ja § 33 lg-le 1. Kohus asus seisukohale, et tõenditega kogumis on tõendatud, et süüdistatav L.N rikkus tahtlikult (kaudse tahtlusega) liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest (kergemeelsusest) kahe inimese surma. Kohus viitas
lg-le 2 ning märkis, et L.N oli teadlik, et liiklusnõuete rikkumine võib põhjustada liiklusõnnetust ja raskeid tagajärgi, kuid tähelepanematuse tõttu lootis seda vältida. Puutuvalt süüdistatava ja tema kaitsja poolt leitusse, et tegu tuleks ümber kvalifitseerida
lg 2 järgi, leidis kohus, hinnates L.N-i poolt toimepandud teo objektiivseid asjaolusid ja tema ütlusi, asus maakohus seisukohale, et süüdistatav rikkus liikluseeskirju tahtlikult, st kaudse tahtlusega. 3 L.N-i ütluste kohaselt sõitis ta sõidutee keskel, sest ei näinud selleks takistusi (L.N-i selgituste kohaselt ei näinud ta vastassuunas tuleneva sõiduki laternaklaasi valgust, mistõttu puuduvad vastutulevad sõidukid) ning kurv oli järsk ja ta ei suutnuks järgida kurvi raadiust. Seega, sõites sõidutee keskel, st osaliselt vastassuunavööndis, rikkus L.N LE § 138 tahtlikult. L.N sõitis tahtlikult välja vastassuunavööndisse, lootes, et seal ei liigu teisi sõidukeid, kuid oli teadlik, et kurv on järsk (mille pärast ta ei saaks teisi sõidukeid märgata) ja sõiduteel liiguvad mitte ainult sõiduautod, vaid ka teised transpordivahendid (sh mopeedid), milliste laternaklaasi valgus ei ole nii tugev. Samuti tuvastas kohus LE § 64 ja § 123 rikkumise, millised pani L.N toime kaudse tahtlusega. Kohus märkis, et L.N omas sõiduauto juhtimiseks ettenähtud vastava kategooria juhiluba ning seega oli ta teadlik LE-ga kehtestatud sätetest. Vaatamata teadmisele, et tal on kohustus LE sätteid järgida, ei võtnud L.N sõiduki kiiruse valimisel arvesse enda sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, ilmastikutingimusi, kuid pidi seda tegema (süüdistatava ütluste kohaselt ta oli teadlik, et kurv on järsk, sadas vihma ning sellistel asjaoludel tema valitud kiirusega ei saa ta oma sõiduvööndis käänaku läbida). L.N-i ütlused viitavad üheselt sellele, et ta pidas LE rikkumist võimalikuks, kuid suhtus oma rikkumisse ükskõikselt. Samuti rikkus kohtu hinnangul L.N LE § 76 kaudse tahtlusega. Kohus viitas LS § 20 lg-le 3, § 20 lg 31 p-le 2 ning § 20 lg-le 4 ning märkis, et L.N tarvitas liiklusõnnetuse eelõhtul kuni 16.07.2009 kella 01.00 alkohoolseid jooke, millest oli hästi teadlik, ning hakates 16.07.2009 sõiduautot juhtima, ei kontrollinud oma seisundit, kuid pidi oletama, et ta ei ole veel kaine. Seega suhtus ta oma rikkumisse ükskõikselt. Karistuse mõistmisel arvestas kohus
lg-st 1 tulenevat ning märkis, et kehtiv kohtupraktika (väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes) rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohus märkis, et L.N pani toime esimese astme kuriteo, millega kaitstavaks õigushüveks on inimeste elu ja tervis. Süü suuruse hindamisel arvestas kohus eelkõige asjaolu, et L.N rikkus tahtlikult mitmeid LE sätteid, juhtis sõiduautot keelatud seisundis (lubatud alkoholi piirmäära ületamisega) ning oma tegudega põhjustas kahe inimese surma. Kohus ei tuvastanud L.N-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid. L.N-i puhtsüdamlik kahetsus, süü omaks võtmine on kohtu hinnangul arvestatav karistust kergendava asjaoluna
Kohus arvestas ka asjaoluga, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul pole ta toime pannud süütegusid. Samuti arvestas kohus süüdistatava terviseseisundit. Kohtu hinnangul puudus alus L.N karistusest vabastada või tema karistust muul viisil oluliselt kergendada. Arvestades eeltoodut ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, leidis kohus, et L.N-ile tuleb mõista karistus
Kohtu hinnangul tuleb L.N-i suhtes kohaldada
lg 1 sätteid ning mõista L.N-ile lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Maakohus märkis, et arvesse tuleb võtta sedagi, et LE (LS) on kehtestatud selleks, et oleks tagatud kõigi liiklejate turvalisus. L.N-i poolt LE eiramine on toonud kaasa raskeid tagajärgi. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma ja õiguskorra kaitsmise huvidega. 4 Apellatsioonis esitatud taotluste sisu L.N-i kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista L.N süüdi
Arvestades L.N-i tervislikku seisundit kohaldada
sätteid ning jätta kohtuotsus tingimisi täitmisele pööramata ja määrata L.N-ile katseajaks 3 aastat. Kaitsja arvamuse kohaselt on ümber lükkamata süüdistatava seisukoht, et mopeedil ei olnud sisse lülitatud esimesed lähituled, mis on LE § 178 rikkumine. Sisselülitamata lähitulede tõttu ei saanud süüdistatav vastusõitvat mopeedi õigeaegselt märgata. Järgnevalt käsitleb kaitsja süüdistuses märgitud väidetavalt L.N-i poolt toimepandud rikkumisi. LE § 76 p 1 kohta märgib kaitsja, et süüdistus vaid konstateerib süüdistatava seisundit ning ei konkretiseeri, milliseid asja materjalidega tuvastatud faktilisi asjaolusid süüdistatavale süüks pannakse. Kaitsja viitab LS-ist tulenevale joobeseisundi mõistele ning leiab, et süüdistuse tekstist ja vaidlustatavast kohtuotsusest ei ole selge, milles väljendus süüdistatava joobeseisund ja kuidas see mõjutas liiklusõnnetuse põhjust ja tagajärgi. LE § 123 rikkumise osas on kaitsja arvamusel, et süüdistus ei ole konkreetne ega arusaadav. Süüdistuses ei märgita, millise kiirusega süüdistatava sõiduk liikus ja millise kiirusega süüdistatav pidi liikuma, et hoiduda kokkupõrkest läheneva mopeediga. Kaitsja peab LE § 123 tõlgendamise seisukohalt vajalikuks viidata Riigikohtu otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-106-10, mille kohaselt on isik sõidukiiruse valikul hoolsuskohustust rikkunud siis, kui ta pole takistusele reageerimiseks vajaminevat aega või selle pikkust mõjutavaid asjaolusid õigesti hinnanud ning on seetõttu takistusele otsa sõitnud. Seevastu ei saa sobimatut sõidukiiruse valikut ette heita juhul, kui takistusele reageerimise aeg lüheneb ettenägematute ja juhist sõltumatute asjaolude tõttu, milleks võib muuhulgas olla näiteks kaasliikleja ootamatu käitumine. Kaitsja arvates ei arvesta süüdistus vastu sõitnud mopeedi kiirust ja üldse ei välista võimalust, et mopeed oleks kokku põrganud isegi süüdistatava seisva sõidukiga. Seega ei ole avarii algpõhjus mitte süüdistatava kuritegelikes tegudes, vaid sõidutee kitsuses ja vastassuuna halvas nähtavuses, mille juures vastusõitvad liiklejad ei saanud üksteist näha kuni ohtliku lähenemiseni ja tulemusena vältimatu kokkupõrkeni. Süüdistus ei konkretiseeri liiklusõnnetuse algpõhjust, vaid loetleb süüdistatava võimalikke LE rikkumisi ja üldse ei arvesta mopeedi sõidukiirust ning fakti, et sellel ei põlenud lähituli. Kui oletada, et mopeed liikus 100 km/h, siis antud situatsioonis võis just mopeedijuht jätta mingit võimalust hoiduda kokkupõrkest. Ootamatusest ning seoses vajaliku juhtimisvilumuse puudumisega ei saanud süüdistatav juhtimisega hakkama ja ei suutnud ära hoida kokkupõrget. Sellisel juhul on süüdistatava süü vaid selles, et ta liikus vastassuunareal ja oli takistuseks vastassuunas liikuvale transpordile. Kõik muud süüdistuses toodud asjaolud ja LE rikkumiste tunnused ei ole otseseks liiklusõnnetuse põhjuseks. Seetõttu ei ole kaitsja arvates küllaldasi aluseid kvalifitseerimaks süüdistatava tegusid
lg 2 järgi ning süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida
LE § 64 rikkumise kohta leiab kaitsja samuti, et süüdistuse tekst ei ole konkreetne, kuna ei märgi, millisel momendil ja millistel asjaoludel süüdistatav võis ning oli kohustatud nägema lähenevat mopeedi. 5 LE § 138 kohta viitab kaitsja maakohtu poolt tuvastatule, et LE § 138 rikkumine peale 01.07.2011 vastab LS § 54 lg-le 2. Kaitsja märgib, et kriminaalasja maakohtus arutamise ajaks oli seadusandja tunnistanud LE kehtetuks (alates 01.07.2011) ning kohtuotsuse kuulutamise ajaks kehtis LS. Seejuures ei ole süüdistuses toodud LS rikkumist ja kohus, tehes süüdimõistva kohtuotsuse, paneb iseseisvalt süüdistatavale süüks LS rikkumise. Kaitsja arvates on maakohtu selline seisukoht kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, rikub süüdistatava kaitseõigust ja on vastuolus Riigikohtu seisukohaga (lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-106-10). Riigikohus on rõhutanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, määrates ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistuse piiridest väljumine ja süüdistatava teole oluliselt erineva õigusliku hinnangu andmine on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Kaitsja viitab
lg-le 2, mille kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, tagasiulatuv jõud. Maakohtu otsusest ei ole selge, kuidas LS, mis kehtib alates 01.07.2011, mõjutab süüdistatava olukorda ja kas ei kergenda süüdistatava olukorda. Kirjalikud seisukohad L.N on esitanud kirjaliku seisukoha, milles ta osundab halvale nähtavusele sündmuskohal (kõrge rohi, põõsad, puud, vihm) ning märgib, et antud teelõigul Olgina piirkonnas oli 2009 aasta suvel veel kaks liiklusõnnetust. Samuti osundab L.N sellele, et tal on isikliku sõiduauto juhi staaž X aastat, lisaks seoses tööga turvafirmas on tal autojuhi staaž X aastat, varem mingeid liiklusõnnetusi tal ei ole esinenud. Lisaks viitab süüdistatav oma halvale tervislikule seisundile, millest tingituna on ta kuni käesoleva ajani töötu. Prokurör on esitanud samuti oma seisukoha esitatud apellatsiooni suhtes. Kuigi prokuröri seisukoht on esitatud pärast ringkonnakohtu 06.03.2012 määruses toodud kirjalike seisukohtade esitamise tähtaega, võtab ringkonnakohus selle siiski arvesse, kuna kirjaliku seisukoha esitamise tähtaja rikkumine oli tingitud prokuröri töövõimetusest. Vastuses apellatsioonile palub prokurör jätta maakohtu otsus muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata, kuna L.N-ile etteheidetavad rikkumised on tõendatud ning maakohtu poolt asjakohaselt põhistatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et L.N-i kaitsja apellatsioon on põhjendatud L.N-i poolt toimepandud süüteo kvalifikatsiooni osas. Seega ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu otsuse L.N-i süüdimõistmises ja karistamises
1. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu L.N-i kirjaliku seisukoha juurde lisatud täiendavate tõendite suhtes, milleks on L.N-i tervisliku seisundit kajastavad dokumendid. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks L.N-i poolt täiendavalt esitatud tõendeid otsuse tegemisel arvestada. Antud kriminaalasja lahendati maakohtus kiirmenetluses lühimenetluse sätete alusel. Seega, tulenevalt lühimenetlust reguleerivatest sätetest (
§-d 233-238), lahendatakse 6 kriminaalasi sellise menetlusliigi puhul kriminaaltoimiku materjalide põhjal ning täiendavaid tõendeid esitada ei ole võimalik, mistõttu ringkonnakohus käesoleva otsuse tegemisel nendele tugineda ei saa.
lg 2 järgi talle etteheidetavate tegude puhul viidatud liikluseeskirja vastavatele sätetele (2 kd, tl 1-3). Seega puudus igasugune seadusest tulenev nõue osundada süüdistuses sellise seaduse sätetele, mis antud hetkel ei kehtinud. Maakohus arutas käesolevat kriminaalasja avalikul kohtuistungil 25.11.2011, s.t liiklusseaduse kehtivuse ajal. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et süüdistuskõnes on prokurör käsitlenud ka asjaolu, et alates 01.07.2011 oli liikluseeskiri kehtetu ning kehtis liiklusseadus. Sellest tulenevalt tõi prokurör välja liiklusseaduse vastavad sätted, mille kohaselt on L.N-ile liikluseeskirja alusel süüksarvatud rikkumised karistatavad ka liiklusseaduse alusel (kohtuistungi protokolli lk 5, 2 kd, tl 46). Samuti on maakohus oma otsuses
lg 2 teokoosseisu tuvastamisel osundanud nendele liiklusseaduse sätetele, mille kohaselt on L.N-ile süüksarvatud rikkumised talle etteheidetavad ka käesoleval ajal. 2.2 Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole süüdistatava kaitseõigust rikkunud sellega, et käsitles kohtuotsuses L.N-ile etteheidetavate rikkumiste jätkuvat karistatavust osundades ka LS vastavatele sätetele.
lg 1, 2 kohaselt on isiku süüditunnistamine ja karistamine võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandud tegu on olnud jätkuvalt karistatav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdistuses peavad kajastuma kõik seaduse muudatused teo kvalifikatsioonis alates teo toimepanemisest kuni kohtuliku arutamise lõpuni. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada vastuväiteid nii sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu oli kuriteona karistatav toimepanemise ajal, kui ka sellele, et süüdistuses kirjeldatud tegu on jätkuvalt karistatavav igal ajahetkel arvates teo toimepanemisest kuni kohtuotsuse tegemiseni. Nagu juba eelpool märgitud, ei olnud käesolevas kriminaalasjas L.N-i süüdistuses võimalik veel viidata mittekehtivale (LS) seadusele. Kohtuliku arutamise ajal oli aga jõustunud LS. Seega käsitlesid nii prokurör maakohtus peetud kõnes kui ka kohus oma otsuses L.N-ile etteheidetavate liiklussätete rikkumisi kehtiva seaduse alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna süüdistatavale oli tagatud tõhus võimalus esitada vastuväiteid ka kehtiva LS alusel juba maakohtu menetluse ajal, on kaitsja etteheited kaitseõiguse rikkumisest alusetud ning vastuolus seni kehtiva kohtupraktikaga. Apellandi osundus Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-106-10 toodud seisukohtadele ei ole eeltoodud põhjendustest lähtuvalt asjakohane ning käesoleva kaasuse puhul mittekohaldatav, kuna nimetatud lahendi puhul oli kohtutele etteheidetud süüdistuse piiridest väljumist. Käesoleval juhul aga esitatud süüdistuse piiridest väljutud ei ole. 7 3. Kaitsja on apellatsioonis välja toonud L.N-ile etteheidetud LE rikkumised ning puutuvalt LE § 76 p 1 rikkumisse leiab apellant, et süüdistuse tekstist ja kohtuotsusest ei selgu, milles väljendus süüdistatava joobeseisund ja kuidas see mõjutas liiklusõnnetuse põhjust ja tagajärgi. 3.1 Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud LE sätte kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilises funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 20 lg 31 p 2 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 mg alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 mg alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. 3.2 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.2009 kell 20.57 L.N mõõdeti tõendusliku alkomeetriga alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus X,XX mg/l kohta (1 kd, tl, 48). LS § 20 lg 31 kohaselt on sellise alkoholisisalduse korral võimalik lugeda juht alkoholijoobes olevaks üksnes lisatingimusel, et väliselt on tajutavad juhi tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Ringkonnakohus märgib, et lugedes tuvastatuks L.N alkoholisisalduse väljahingatavas õhus X,XX mg/l kohta, samuti osundades eelnimetatud LS sättele (kohtuotsuse lk 10-11) ning viidates süüdistatava enda ütlustele liiklusõnnetuse eelõhtul alkoholi tarvitamise kohta, ei ole maakohus LS § 20 lg 31 p-2 sätestatule sisulist tähelepanu pööranud. Nimelt ei nähtu maakohtu otsusest selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teha järelduse, nagu oleksid L.N-i kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olnud 16.07.2009 mootorsõidukit juhtides sedavõrd tugevasti häiritud või muutunud, et L.N poleks ilmselgelt olnud võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Nimetatut ei ole võimalik järeldada ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli pinnalt, kuna selles ei ole L.N esineda võinud kehaliste või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häireid või muutusi kirjeldatud (1 kd, tl 47). 3.3 Eeltoodust tulenevalt tähendab L.N-i kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides toimunud võimalike muutuste mittetuvastatus seda, et L.N-i poolt toimepandu ei vasta LS § 20 lg 31 p-des 1,2 sätestatud joobeseisundi tunnustele ning LE § 76 p-s 1 sätestatu rikkumine tuleb L.N-i süüdistusest välja jätta. 3.4 Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida maakohtu tähelepanu sellele, et juhul, kui tuvastatakse isiku käitumises näiteks LE § 76 rikkumine (juht ei tohi olla alkoholijoobes), ei saa isiku süüdimõistmine piirduda vaid nimetatud rikkumise tuvastamisega,
teokoosseisu seisukohalt on oluline tuvastada ka isiku rikkumise ning saabunud tagajärje vaheline põhjuslik seos. 4. LE § 64 osas kaitsja märgib, et arusaamatuks jääb, millistel asjaoludel süüdistatav võis ja oli kohustatud vastusõitvat mopeedi nägema. Kaitsja osundab veel ka asjaolule, et mopeedil ei põlenud lähituled, mis on aga LE § 178 rikkumine. Seega ei saanud nimetatud asjaolu tõttu L.N õigeaegselt märgata vastusõitvat mopeedi. L.N oma kirjalikus seisukohas 8 märgib veel ka seda, et vastutulevat mopeedi takistas tal nägemast kurvis kõrge rohi, samuti vihmasadu. 4.1 Ringkonnakohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas teostati Mopeed Freedos XXXXX XXX vaatlus, millest nähtuvalt oli mopeedi esiosa tugevasti kahjustatud ning sõiduki valgustussüsteeme kontrollida ei olnud võimalik (1 kd, tl 113-118). Seega ei ole võimalik kinnitada ega ka ümber lükata süüdistatava väidet mopeedi tulede mittepõlemise kohta. Samas märgib ringkonnakohus, et materiaalse delikti toimepanemise eest saab vastutada üksnes isik, kelle teo tõttu tagajärg saabus, mistõttu mitme osapoolega liiklusõnnetuse puhul tuleb välja selgitada, kas ja kes liiklusnõudeid rikkus ning kelle tegu tagajärje põhjustas. Seega, isegi kui eeldada, et süüdistatavale vastusõitva mopeedi lähituled ei põlenud, ei lükka nimetatud asjaolu ümber maakohtu õiget seisukohta sellest, et liiklusõnnetuse põhjustas L.N . Siinkohal tuleb pöörduda olulise tõendiallika poole, milleks on liiklustehnilise ekspertiisi akt nr LL-152-10/2138 ( 1 kd, tl 122-124). Eksperdiarvamusest tuleneb üheselt mõistetavalt, et reaalse ohu liiklemisele tekitas sõiduauto VW Passat Variant kaldumine vastassuunavööndisse ning mopeedijuhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks. Seega ei olnud isegi juhul, kui mopeedijuht rikkus LE §-s 178 sätestatut, mopeedijuhi käitumine põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega. L.N-i väite kohaselt mopeedi nägemist takistas tal kurvis teeäärne kõrge rohi ja vihmasadu. Ringkonnakohus ei pea nimetatud väidet põhjendatuks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelitest nähtuv ei anna alust järeldada, et teeäärse rohu kõrgus või siis sadanud vihm oleks takistanud L.N kurvi sisenemisel jääma oma sõiduvööndisse (1 kd, tl 13-37, 42-45). Lisaks tuleb märkida, et L.N-i enda ütluste kohaselt oli vihmasadu keskmine ning klaasipuhastajad töötasid keskmise kiirusega (1 kd, tl 91-97). Sama on rääkinud ka tunnistaja O.K. ( 1kd, tl 1-6). 4.2 Maakohus luges tõendatuks, et L.N rikkus LE §-s 64 sätestatut, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. Esmalt tuleb märkida, et maakohtu otsuses ei ole toodud ühtegi põhjendust sellele, kuidas oli nimetatud LE rikkumine seotud saabunud tagajärjega. Ringkonnakohus leiab, et LE §-s 64 sätestatu ei ole käesoleval juhul L.N-ile etteheidetav, kuna ei ole tuvastatud põhjuslik seos nimetatud võimaliku rikkumise ja saabunud tagajärje vahel, mistõttu nimetatud rikkumine tuleb L.N-i süüdistuses välja jätta. 4.3 Veel on L.N-ile ette heidetud LE §-de 123 ja 138 rikkumist. 4.3.1 LE § 123 kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Nimetatud sättes kirjeldatu vastab käesoleval ajal kehtivale LS § 50 lg 3 p-des 1, 2 sätestatule. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud LE rikkumine on toimunu asjaoludest lähtuvalt L.N-ile etteheidetav. Käesoleval juhul on tuvastatud, et 16.07.2009 õhtul sadas vihma ning sündmuskoha vaatlusprotokollist ning lisatud fototabelitest nähtuvalt oli antud teelõigul tegemist järsu kurviga. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu järeldusega, et V. 9 L.N ei kohandanud sõidukiirust vastavalt ilmastikutingimustele (vihmasadu) ning teeoludele (järsk kurv). Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus kaitsja etteheitega süüdistusele, et selles ei ole ära toodud, millise kiirusega sõiduauto liikus ja millisega ta pidi liikuma. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et L.N oleks sõitnud lubatust suurema kiirusega. Kuna isik lubatud sõidukiirust ei ületanud, ei ole võimalik ka süüdistuses välja tuua konkreetset piirkiirust, millega pidi isik sõitma. L.N-i enda ütluste kohaselt vähendas ta enne kurvi kiirust, mis enne oli XX km tunnis, kuni XX-XX km-ni tunnis. Ka liiklusekspertiisis toodud eksperdiarvamuses on lähtutud asjaolust, et sõiduauto VW Passati liikumiskiirus teelt väljasõidu hetkel võis olla suurusjärgus XX km tunnis. Seega, nimetatud liikumiskiirusest on ka võimalik lähtuda. Samas, lähtudes konkreetsetest teeoludest, sõidukogemustest ning ilmastikutingimustest, oli L.N-i poolt valitud sõidukiirus ilmselgelt mittevastav, kuna sobiva liikumiskiiruse puhul ei oleks toimunud kurvi sisenemisel L.N-i sõiduki kaldumist vastassuunavööndisse, mis tõigi kaasa kokkupõrke seal liikunud mopeediga. Sõidukogemustega seonduvalt on L.N-i kirjalikes seisukohtades märgitust võimalik järeldada, et sõidukogemuste puudumist ei oleks õige talle ette heita, kuna käesoleval ajal on tal isikliku sõiduauto juhi staaž X aastat ning X aastat sõitis ta töösõidukiga. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks osundada, et süüdistatava kaitsja on apellatsioonis L.N vajaliku sõidukogemuse puudumist jaatanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud L.N vajaliku sõidukogemuse puudumise. Siinkohal on sobilik viidata L.N-i enda eeluurimisel antud ütlustele, mille kohaselt on tal juhiluba XXXX-ndast aastast. Sõitis X aastat ning seejärel tuli pikk vahe kuni aprillini XXXX, mil ostis endale auto (1 kd, tl 91-97). L.N-i kirjalikes seisukohtades toodud väidet Xaastasest sõidukogemusest seoses tööga, ei pea ringkonnakohus arvestatavaks, kuna nimetatud asjaoludest ei ole L.N ei eeluurimisel ega ka maakohtus rääkinud ning ükski muu tõend seda ka ei kinnita. Seega on võimalik tõsikindlalt väita, et L.N-i sõidukogemused olid käesoleva sündmuse asjaolusid arvestades ilmselgelt ebapiisavad. 4.3.2 LE § 138 kohaselt vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal teelõigul hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale. (alates 01.07.2011 kehtiva LS kohaselt vastab sellele LS § 54 lg-s 2 sätestatu). Apellatsioonis kaitsja nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et liiklusõnnetus toimus kannatanute G.F. i ja L.F. mopeedi sõiduvööndis ning juhul, kui L.N-i poolt juhitud sõiduauto VW Passat oleks liikunud oma parempoolses sõiduvööndis, arvestades sõidutee laiust ja sõiduauto gabariite, oleksid sõiduauto ja mopeed saanud takistusteta teineteisest mööduda. Seega on kinnitust leidnud, et L.N-i poolt LE § 138 rikkumine. Apellant märgib siinjuures, et ootamatusest ning vajaliku juhtimiskogemuse puudumise tõttu ei saanud süüdistatav juhtimisega hakkama ning ei suutnud kokkupõrget vältida, mistõttu on LE § 138 rikkumine L.N-i poolt otseseks liiklusõnnetuse põhjuseks ning sellise rikkumise esinemise korral on L.N toime pannud
lg-2 sätestatud teo, s.o sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest. 5. Kuna kaitsja L.N-i poolt LE §-s 138 sätestatud nõude rikkumist sisuliselt ei vaidlusta, ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjalikult peatuda nimetatud rikkumise tuvastatusel. Samas aga võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas L.N rikkus LE §-des 123 ja 138 10 sätestatud nõudeid tahtlikult või ettevaatamatusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et L.N on rikkunud eelviidatud liiklusnõudeid ettevaatamatusest, s.t kergemeelsusest. 5.1
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumust, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kriminaalasjas on tuvastatud, et liiklusõnnetus toimus 16.07.2009 kella 19.30 paiku IdaVirumaal Vaivara vallas aiandusühistu Kaseke poolt Tallinn-Narva mnt poole suunduval sõiduteel. L.N juhtis sõiduautot VW Passat Variant reg. nr XXX XXX . Seejuures ei arvestanud ta oma sõidukogemusi, teeolusid ja ilmastikutingimusi, jättes neile vastavalt kohandamata sõidukiiruse ning sõitis vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku vastassuunavööndis liikuva mopeediga. Mopeedi juht ja kaasreisija surid saadud vigastuste tagajärjel haiglas. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fototabelite kohaselt oli sõiduvööndi laiuseks 6,45 meetrit. Tuvastatud on, et L.N ei suutnud adekvaatselt hinnata kurviraadiust, mistõttu ebasobiva sõidukiiruse tõttu ta kaldus vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge mopeediga. Lähtudes sõidutee laiusest ning mõlema liiklusvahendi gabariitidest, on võimalik asuda seisukohale, et L.N vajaliku tähelepanelikkusega käitumise korral oleksid sõiduauto ja mopeed saanud takistusteta teineteisest mööduda ning seega saabunud tagajärge vältida. Märkida tuleb ka asjaolu, et käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et mopeedi juht oleks ise rikkunud LE nõudeid (liikunud lubatust suurema kiirusega või kaldunud vastassuunavööndisse). Seega, eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et L.N on rikkunud mootorsõiduki juhina hoolsuskohustusi, mis tulenevad eelkäsitletud LE sätete (§-d 123,138) rikkumisest ning sellest tulenevalt süüdistatava tähelepanematu ja kohusetundetu käitumine tõi kaasa kokkupõrke mopeediga, mille tulemusena said kannatanud surmavaid vigastusi ning surid haiglas. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et kergemeelsuse puhul isik peab võimalikuks tagajärje saabumist, kuid loodab seda vältida. Seega isik nägi ette ehk pidas võimalikuks oma teos süüteokoosseisule vastava asjaolu teostumist aga lootis seda vältida. Ringkonnakohus on seisukohal, et kogutud tõendite pinnalt on võimalik järeldada, et L.N teadis, et sisenedes järsku kurvi teeoludele ja oma sõidukogemustele mittevastava kiirusega, kaldudes vastassuunavööndisse, rikub sellega vastavaid LE sätteid, mis võib kaasa tuua kokkupõrke vastassuunavööndis liikuva sõiduvahendiga, kuid kujunenud olukorras kergemeelselt lootis seda vältida. 6. Eeltoodust tulenevalt tuleb L.N-i poolt toimepandud tegu kvalifitseerida
Taotledes L.N-i süüdimõistmist kergemas kuriteos, s.o
lg 2 järgi, on kaitsja karistuse osas taotlenud L.N-ile kergema karistuse mõistmist, ning lähtudes tema terviseseisundist, jätta mõistetud karistus
Ringkonnakohus leiab, et kaitsja poolt taotletud viisil L.N-ile karistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Karistuse mõistmisel arvestab ringkonnakohus
§-s 56 sätestatud asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda L.N-i poolt avaldatud kahetsus
Varem ei ole teda kriminaalkorras karistatud, kuriteo toimepanemisest möödunud aja jooksul ei ole ta õigusrikkumisi toime pannud.
lg 2 sanktsioon näeb karistusliigina ette vaid vangistuse ühest kuni viie aastani. Tegemist on teise astme süüteoga, mille kaitstavaks õigushüveks on paljude inimeste elu ja tervis. Ringkonnakohus hindab L.N-i poolt toimepandud teosüü suureks, kuna tema kohusetundetu ja tähelepanematu käitumise tõttu hukkus kaks inimest. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab ringkonnakohus võimalikuks mõista L.N-ile karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.
Kaitsja nimetab karistusest vabastamist õigustavaks asjaoluks L.N-i terviseseisundit. Ringkonnakohus märgib, et kriminaaltoimiku materjalide pinnalt ei ole võimalik järeldada, et L.N-i terviseseisund oleks takistuseks mõistetava karistuse kandmisel. Märkida tuleb sedagi, et VangS § 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. Sellest järeldub, et kuigi vangla on karistuse täideviimise asutus, on seal tagatud ka vajalik tervishoid, mistõttu vajadusel on ka L.N karistuse kandmise kohas arstiabi tagatud. 7. Maakohus on L.N-i süüdimõistmisel ja karistamisel
lg 2 järgi kohaldanud ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist üheks aastaks. Apellatsioonis ei ole kaitsja käsitlenud lisakaristuse kohaldamise küsimust, kuid kuna ringkonnakohus mõistab L.N-i süüdi kergemas kuriteos ja mõistab kergema karistuse, tuleb peatuda ka sellise piirangu kohaldamise vajalikkusel. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et L.N-i poolt toimepandud süütegu kvalifitseerub kergema süüteokoosseisu järgi, on jätkuvalt otstarbekohane võtta temalt sõiduki juhtimisõigus maakohtu poolt määratud tähtajaks. Nimetatud piirangu kohaldamine on ringkonnakohtu arvates eesmärgipärane, s.o ühiskonnas turvalisuse tagamine, seda vaatamata asjaolule, et L.N ei ole varem analoogsete õigusrikkumiste (liiklusalaste) eest karistatud. L.N-i tähelepanematu ja võimalikesse tagajärgedesse kohusetundetu suhtumine tõi endaga kaasa kahe inimese hukkumise, mistõttu on vajalik tema edasisest aktiivsest liiklusest ajutiselt kõrvaldada. Samuti on
lg 1 p-s 1 sätestatu kohaldamine käesoleval juhul kantud ka eripreventiivsest eesmärgist, kuna nimetatud piirangu kohaldamine annab signaali sellest, et juhtimisõiguse olemasolu eeldab selle omanikult vastutus-ja kohusetundlikku käitumist ja kaasliiklejatega arvestamist. 8. Eeltoodud põhjustel ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu otsuse L.N-i süüdimõistmise ja karistamises
lg 2 järgi, kvalifitseerib toimepandud kuriteo
Sellega seonduvalt tuleb maakohtu otsus tühistada ka sundraha suuruse osas. 9. Kaitsja on koos apellatsiooniga esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks taotledes kantud kulude hüvitamist summas 211, 20 eurot (sh käibemaks 35,20 eurot). Arvestades kaitsja poolt teostatud töö mahtu ning õiguslike argumentide osalist asjakohasust, peab ringkonnakohus kaitsja poolt märgitud kulude suurust põhjendatuks ning need tuleb kaitsjale hüvitada. Kuna kaitsja apellatsiooni alusel ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jäävad kaitsja poolt kantud kulud riigi kanda. 12 Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 13 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.