1-13-3272/71

1 Kriminaalasi nr 1-13-3272 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-3272 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aivar Repsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu AIVAR REPSON, isikukood 37703160286, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 15.05.2013 ja lõpp 13.05.2017 Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON Jätta AIVAR REPSON vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivar Repsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aivar Repson kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-3272 15.05.2013 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 329 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 03.06.2010.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (14.05.2013.a seisuga 3 aastat 7 kuud 28 päeva 2 vangistust) ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 15.05.2013.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab ta karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest, mis on liidetud eelmise karistusega (füüsilist vägivalda kasutades röövis kannatanult isiklikke esemeid). Kuriteod on muutunud kergemaks, kuritegude laad on erinev (isikuvastased kuriteod, joobes juhtimine surma põhjustamisega). Varasemalt on teda karistatud ka röövimise eest, mis oli seotud vägivalla kasutamisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud programmid: Eluviisitreening, Igapäevane valik, Usk ja teadmine ning Taastava õiguse programmi. Ta on olnud hõivatud majandustöödel koristaja ja kaupluse abitöölisena, olnud muul lepingulisel tööl erinevatel perioodidel ning õppinud üldharidussüsteemis 9.-
2. klassis. Alates 29.05.2013 on toimunud vestlused psühholoogiga, 19.03.2014 toimus psühholoogiline nõustamine alkoholi, hirmude ja enesekehtestamise teemadel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vabanedes soovib isik asuda elama elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx. Tegemist on 6-toalise maja poolega. Eluasemes on võimalik paigaldada elektrooniline valve. Elamine kuulub isiku emale. Hetkel on majas üüriline, kes lahkub isiku vabanemisel. Antud elukohta soovib isik elama asuda koos tütre R ja elukaaslase D M. Põhihariduse omandas kinnipeetav xxxx vanglas olles. Ta jätkas õpinguid
3. klassis kaugõppijana, õppides
4. klassis viidi ta üle Tallinna Vanglasse ning õpingud katkesid. Isik on omandanud aianduseriala. Ta on töötanud poes ning teinud puidutöid. Isik on olnud hõivatud nii ametlikel kui ka mitteametlikel töökohtadel. Vabanedes soovib isik asuda õppima õhtukoolis, et omandada keskharidus. Kinnipeetav hindas oma majanduslikku olukorda enne vangistust heaks. Varavastased kuriteod ja röövimise on ta sooritanud alkoholijoobes olles ja teiste mõjutusel. Tal on töökogemus agronoomina. Viimased aastad on ta huvitunud aiandusest. Vangistuses on kinnipeetav olnud tööga hõivatud. Avavanglaosakonnas töötas ta xxxx AS-s masinaoperaatorina. Vabanemisel on olemas kindel töökoht ning seda kinnitav garantiikiri. Majanduslikult on kinnipeetavat toetanud ema, kes ka vabanedes toetaks vastavalt vajadusele. Isikul on täitmata rahalisi nõudeid, mida ta maksab igakuiselt. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustab perekond, kellega on suhted head ja toetavad. Väidetavalt püüab ta panustada laste kasvatamisse nii palju kui võimalik. Tutvusringkonda kuulusid vahepeal kriminaalkorras karistatud isikud. Kinnipeetav tunnistab, et on teiste poolt olnud mõjutatav ning selle tagajärjel sooritanud kuritegusid. Isiku sõnul käesoleval hetkel tal kriminaalkorras karistatud inimesi tutvusringkonnas pole, sest need avaldavad halba mõju. Isik on väga huvitunud oma lapse käekäigust. Ta väärtustab peret ja peresuhteid. Kinnipeetav tunnistab alkoholi kuritarvitamist ning sellest tulenevaid probleeme. Ta on püüdnud lähedaste survel alkoholiprobleemile lahendust leida (ampull, Wismari haigla). Ta on juhtinud alkoholijoobes olles mootorsõidukit ning põhjustanud selle tulemusel avarii (hukkus kaks inimest). Viimase kuriteo (karistusest kõrvale hoidumine) sooritas ta samuti, olles alkoholijoobes. Isiku sõnul ajendavad teda alkoholi tarbima hirmud või paanilised hood, mis tekivad tavaolukordades. Narkootikumidest on isik väidetavalt proovinud kanepit ja kokaiini korra. Ta peab probleemiks alkoholi, sest eelistas alkoholi narkootikumidele. Puudub info 3 narkootikumide sõltuvuse kohta. Isiku väitel mõtleb ta nüüd enne kui midagi teeb. Ta tunneb süüd lähedaste ja kannatanute ees. Isik soovib tööle asuda ja perekonnaga koos olla. Kinnipeetav teadvustab oma tugevusi ja probleemseid külgi ning on häälestatud jätkuvaks tööks iseendaga. Kriminaalhooldusel viibides on isik sooritanud uue kuriteo ning karistus pöörati täitmisele. Üldiselt ta aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid norme ja väärtushinnanguid, kuid alkoholijoobes on käitunud ebaadekvaatselt. Samas tunnistab isik, et võttis varasemaid vangistusi kergekäeliselt, kuid nüüd vangistuses olles hakkas taipama oma tegude tegelikke tagajärgi. Nüüdseks oskab ta näha ja hinnata tegureid, mis on soodustanud uue kuriteo toimepanemist. Ta on motiveeritud oma käitumist muutma, et mitte kahjustada perekonda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 52%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 21%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aivar Repsonile katseaeg kuni karistusaja lõpuni 13.05.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 12 kuud ning elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata 4 kuud. Aivar Repsoni tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on soovitatav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava Aivar Repsoni lähedased on ema L P, poolvend A P, poolõde K P, tütar R M, tütre ema ja endine elukaaslane D M, tütar M R ja tema vanaema T H. L P sõnul elavad D ja R xxxx, M aga välismaal. Karistatu isa on surnud. Kinnipeetav kasvas üles koos kasuisa J P, kellega suhted lapsepõlves olid head, kuid hiljem halvenesid. Vestlusel väljendas ema, et on elanud pideva hirmu all. Ema sõnul on kinnipeetaval teiste lähedastega head suhted. Õega suhtleb karistatu läbi ema. Vanglapäringu toimiku andmetest nähtub, et kinnipeetaval on isa poolt õde L R, kellega on kinnipeetav ühendust võtnud ainult suhtlusportaali Facebook vahendusel. L P sõnul hakkasid Aivar Repsonil probleemid puberteedieas. Sellel ajal hakkasid ka kasuisa J suhted halvenema. Ema sõnul lahkus poeg kodust, kui oli 16-aastane. 17-aastaselt sai kinnipeetav esimest korda isaks. Pärast kodunt lahkumist ei lubanud kasuisa kinnipeetaval koju tagasi tulla. Ema on öelnud, et ka pärast vabanemist ei ole Aivar saanud/tohtinud emakoju minna. L. Purje sõnul olid karistatul noorena nn nooruseprobleemid. Ema arvab, et peamiseks poja probleemide põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Ema teada olid ka Aivar Repsoni sõbrad alkoholilembesed, koos sooritati ka kuritegusid. Ema teada on poeg praeguseks oma endiste sõpradega suhted katkestanud, olevat isegi nendega tülis. Vangistuses viibides on kinnipeetav sõbrunenud I P ja O, kelle perekonnanime ema öelda ei osanud. Nendega suhtleb karistatu telefonitsi. Kinnipeetav on avavanglas viibimise ajal töötanud xxxx AS-s. Ema iseloomustab poega järgmiselt: suure südamega, hea suhtleja, intelligentne. Kinnipeetav olla alati kõigiga hästi läbi saanud. Vangistuse ajal suhtleb kinnipeetav emaga, õepojaga, tütre R ja D M, tütre M, M vanaema T H. Vangistuses on kinnipeetavat vaatamas käinud ema, tütar R ja endine elukaaslane D M ja tütar M. Ema suhtleb oma sõnul pojaga igapäevaselt - helistavad ja kirjutavad ca 1 kord nädalas. Kinnipeetav Aivar Repson soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohustusega vabaneda aadressile xxxx. Ema andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Ema elab koos abikaasa J veidi eemal. Enne vangistust elas kinnipeetav koos tütre R ja elukaaslase D M. Ema sõnul on kinnipeetav varasemalt töötanud tema juures poes, lepingu alusel teinud puidutöid. Ema sõnul oli neil varasemalt ka roosikasvatus, kus oli ka poeg abiks. Kinnipeetav on tihti töökohti vahetanud, olnud nii ametlike kui mitteametlike töödega hõivatud. Kinnipeetav soovib pärast vangistust asuda tööle xxxx AS-s. Antud firmas on kinnipeetav ka varasemalt töötanud. Ema edastas garantiikirja, millest nähtub, et firma on nõus kinnipeetavale tööd pakkuma. Kinnipeetaval on kohtutäiturite inforegistri TÄITISe andmetel rahalisi kohustusi 7592,77 eurot. Ema sõnul tasub poeg lapsele elatist. Ema sõnul on poeg motiveeritud oma 4 võlgnevusi tasuma. Ema on nõus poega rahaliselt toetama. Ema sissetulekuks on pension ja säästud. Vanglapäringu toimiku andmetest nähtub, et karistatu emal on väljarenditud poeruumid ja krundid, millelt saab igakuiselt tulu. Ema kannab igakuiselt pojale kaks korda raha. Kinnipeetaval on vabanemisfondis 1170 eurot. Kahel korral on kinnipeetav allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseajal sooritas karistatu ühel korral uue kuriteo. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 3-l korral. Aivar Repson kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda.
5. klass jäi tal pooleli, 10 klassi on ta lõpetanud. Viimased kaks aastat on ta psühholoogiga regulaarselt töötanud selle kallal, mismoodi ta on elanud ja miks sellised asjad on juhtunud. Sisemuses ei ole ta kellelegi midagi halba soovinud. Talle tundub olnu kuidagi võõras. Põhiprobleem oligi alkohol. Ta loodab ja ise on kindel, et tänaseks päevaks on ta sellest üle saanud. Ta soovib olla perega koos. Ta on üle 6 aasta vangis olnud ja kerge see ei ole. Võib öelda, et ta oli mõjutatav sõprade poolt. Töötama hakkaks ta esialgu laotöölisena, päevasel ajal ka kütma. Seal oleks opereerimist, kauba peale laadimist, see oleks tõstukijuhi töö. Seal on palju erinevaid töid.
6. aastal karistati teda liiklusavarii eest. Enne seda oli ta
7. aasta augustist vanglas. Peale avarii eest karistamist ei mõistetud talle karistust tingimisi. 18.12.2009 on teda karistatud avarii eest.
8. aastal sündis tal tütar ja ta sai kuni kohtuni vabaks. 2 päeva enne, kui
9. aastal vanglasse tuli, pani ta toime röövimise. Nad jõid enne ja peale röövimist läks ta ise karistust kandma. Röövimise pani ta toime xxxx. Jaanuari algul käis ta xxxx
10. klassis. Koolikaaslasega, kes oli ka avavanglas, otsustasid nad minna kohvikusse. Nad tähistasid uut aastat ja võtsid kohvi kõrvale alkoholi, kella 5-ks olid nad maani täis. Nad otsustasid, et joovad paar päeva ja siis lähevad vanglasse tagasi. Siis oli juba alkoholist tingituna ükskõik. Teda tõrjuti teiste vangide poolt peale tagasitulekut. See pani teda mõtlema, mõistma teatud asju. Vanade sõpradega ta enam ei suhtle ja ei kavatse suhtlema hakata. Ta saab aru, et alkoholiga ta tegemist teha ei tohi. Ta on nõus ka alkoholivastast ravi läbima, kui kohus seda vajalikuks peab. Kriminaalhoolduse nõuete rikkumine oli viimati kuskil 15 aastat tagasi. Ta arvab, et
11. aastal oli viimane tingimisi karistus. Ta on vajadusel nõus pikemat aega olema elektroonilise valve all, kui kohus seda vajalikuks peab. Ta saab järgmisel aastal 40-aastaseks ja viimane aeg on hakata seaduskuulekalt elama. Pere on teda kõik need aastad toetanud ja on kõik talle aastate jooksul andestanud. Oma laste kasvamist ei ole ta sisuliselt näinudki, on suhelnud ainult telefoni teel. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Aivar Repsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 06.01.2016 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et A. Repsoni ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole õigustatud. A. Repson on kriminaalkorras kümnel korral karistatud isik. Kolmas reaalne vangistus. Vangistuses viibimise ajal (ajavahemikus 12.01.2013 kuni 14.01.2013) pani ta toime KarS § 329 järgi ettenähtud karistuse täitmise vastase kuriteo. Uue kuriteo toimepanemine vangistuses viitab sellele, et A. Repson ei ole valmis ka range järelevalve tingimustes reeglitest kinni pidama ning seetõttu ei ole põhjust arvata, et isik suudaks vabaduses õiguskuulekalt käituda. Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2010 kohtuotsusest mh tuleneb, et „A. Repson oli tunnistatud süüdi Pärnu Maakohtu
12. detsembri
13. a otsusega KarS § 422 lg 2 ja § 424 järgi ja karistatud 5 aasta 6 kuu vangistusega. Vaatamata sellele pani ta juba
14. jaanuari
15. a öösel alkoholijoobes toime uue kuriteo, s.o röövimise“. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Isiku ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel peab arvestama KarS § 76 lg 4 sätestatut, s.o kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 5 neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega omavad tähtsust kõik loetelus sisalduvad punktid ja nende liigitamine tähtsateks ning vähemtähtsateks ei oleks asjakohane. Küll ei ole aga välistatud, et sõltuvalt konkreetse ennetähtaegse vabastamise asjaoludest võivad mõningad asjaolud toodud loendis siiski teistest kaaluandvamateks osutuda. Prokurör arvab, et toimepandud vägivaldse varavastase kuriteo (röövimise) ja I astme raske liikluskuriteo tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Tulenevalt toimepandud kuritegude ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (ega kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuses). Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on A. Repson ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 52% ja 21%. Seega on tegemist arvestatava riskiprotsendiga. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud eelnimetatud kohtuotsusega KarS § 329 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub prokuratuuril alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks ilmselt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Kriminaalhooldusega seotud piirangud ei ole piisavad vahendid nimetatud kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Kuna A. Repson kannab liitkaristust mh röövimise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et võõra vallasvara vägivaldne äravõtmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud, katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümneks kuuks, kujuneks A. Repsoni katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, s.o üle ühe aasta ja kahe kuu, millist ei saa lugeda otstarbekaks, lähtudes ärakandmata karistusaja pikkusest (karistusaja lõpp on 13.05.2017), mis on üsna pikk aeg. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui mh vägivaldse varasvastase kuriteo ning kahe kannatanu surma põhjustamisega liikluskuriteo toimepannud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur Aivar Repsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kui eelmisel aastal oli vangistusest enne tähtaega vabastamise arutamine, olid uute kuritegude toimepanemise riskid madalamad kui praegu. Kaitsja arvas, et neist protsentidest ei maksa kohtul lähtuda. Vanglas ei ole Aivar Repson ühtegi kuritegu toime pannud, mis peaks seda protsenti tõstma. Kõik kurjategijad on vabanedes ohtlikud, kui vabanevad ilma järelevalveta. Aivar Repson ei oma niipea võimalust autorooli istuda, kui rääkida tema ohtlikkusest liiklejatele. Kui rääkida alkoholist, siis selle kallal on Aivar 6 Repson palju tööd teinud. Ta on läbinud kõik programmid, mis võimalik, ta on tööd teinud psühholoogiga, ta on enda jaoks prioriteedid paika pannud. Kohus saab vabastamisel panna talle alkoholi keelu ja vastava sotsiaalprogrammi läbimise kohustuse. Aivar Repson on võtnud kohustuseks oma kogemusi ka noortele jagada, et nemad seda teed ei läheks. Prokuröri arvamuses on, et 1 aasta ja 2 kuud on üsna pikk aeg. Kaitsjale tundub, et prokurör on saanud käsu teha negatiivne arvamus, et mitte nõusolekut anda Aivar Repsoni vabastamiseks. Isikud on vabanenud ka 3-4 aastat varem ja pole kriminaalhooldusega probleeme tekkinud. Mis puudutab kuritegu, mis Aivar Repson on vangistuse ajal toime pannud, siis sellest on 3 aastat möödas. Iga karistus peab olema sellise pikkusega, mis peab lõppema õigel ajal. Kuna Aivar Repsonil ei ole enam vangistuses midagi omandada, siis see on maha visatud aeg. Vabaduses oleks ta järelevalve all. Ta saab järgmisel aastal 40 -aastaseks. Ta on oma järeldused teinud. Harva kohtab kinnipeetavat, kes endaga nii palju tööd oleks teinud. Ta on vangistuses olnud järjest üle 6 aasta. Selle vastu kaitsja ei vaidle, et ta on rasked kuriteod toime pannud. Kui seadusandja on ette näinud võimaluse tingimisi enne tähtaega vabanemiseks, siis kuritegude raskus ei tohiks olla mittevabastamise põhjuseks. Kriminaalhoolduse nõudeid ta rikkus aastaid tagasi. Kaitsja palus Aivar Repson vabastada elektroonilise valve alla, sest tema vangistuses edasi olemine ei ole põhjendatud. Lisakohustusi võib talle juurde panna. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aivar Repson ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 10-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Aivar Repson kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 15.05.2013 otsuse kohaselt nii KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest (hoidus kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetavana kõrvale karistuse kandmise jätkamisest), mis on toime pandud ajal, mil ta viibis Harku ja Murru Vangla avavanglas, seega oli kinnipeetav ja kandis Harju Maakohtu 03.06.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, s.o röövimise eest mõistetud karistust, millele liideti varasema, s.o Pärnu Maakohtu 18.12.2009 otsusega KarS § 422 lg 2 ja § 424 järgi mõistetud karistus. Aivar Repson on röövimise toime pannud 09.01.2010 öösel, seega vähem kui kuu aega peale Pärnu Maakohtu 18.12.2009 otsust. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab kohtu hinnangul sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, jätkates uute kuritegude toimepanemist ja tehes seda ka vangistuses viibides. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et kui isik ei suuda ka vanglas, range järelevalve tingimustes, ettenähtud korda järgida, siis seab see kahtluse alla ka tema võime vabaduses alluda kriminaalhoolduse nõuetele. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Väärib märkimist, et ka viimane, s.o KarS § 329 järgi kvalifitseeritav kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on Viru Vangla hinnangul 52%, millise näol on tegemist arvestatava riskiga. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus selles, et isiku käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate kohustuste määramine oleksid piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et Aivar Repsoni puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. 7 Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta läbinud hulgaliselt sotsiaalprogramme, õppinud üldharidussüsteemis ja olnud pidevalt tööga hõivatud. Vabanedes on isikul olemas kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Samuti on kinnipeetaval olemas lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
16. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu
17. märtsi
18. a määrus muutmata ja Aivar Repsoni kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi määruskaebus rahuldamata. 04.03.2016 kohtumäärus 1-13-3272 jõustus 03.05.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.