alusel Juhindudes
B.Ci suhtes lõpetada kriminaalasjas nr 1-16-10503 (kohtueelses menetluses 14913000039) menetlus tema süüdistuses KarS § 298 lg 1 ja § 4021 lg 1 järgi.
Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja menetluses on kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus B.C ile. Prokurör esitas 18.06.2019.a kohtule taotluse B.C i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks
B.C it on alust süüdistada selles, et ta andis M.Nele altkäemaksu, andes MTÜ-le Eesti Keskerakond kui kolmandale isikule laenu näol vara selle eest, et ta oma ametiseisundit kasutades korraldab kinnistu aadressil xxxx, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu vastu aadressil xxxxx, järgmistel asjaoludel. Ettevõte R.S OÜ (reg. kood xxxxxxxx, juhatuse liige C.P) on kinnistu aadressiga xxxx (registriosa nr xxxxxxxx, pindala 3585 m2) omanik. 15.01.2015 kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal ja kohas kohtusid MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretär I.J ning B.C. Kohtumise käigus leppisid I.J ning B.C kokku, et I.J vahendab Tallinna linnapea M.Nele B.Ci soovi, et M.N, kasutades oma ametiseisundit ning andes talle alluvatele Tallinna linnavalitsuse ning linna ametiasutuste ametnikele vastavasisulised suunised ning osaledes otsustusprotsessis, korraldamaks R.S OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil xxxx, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil xxxx, Tallinn (registriosa nr xxxx, pindala 2697 m2) vastu. Vastutasuna lubas B.C MTÜ-d Eesti Keskerakond varaliselt toetada. 16.01.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, M.Ne töökabinetis kohtumine M.Ne ja MTÜ Eesti Keskerakond finantssekretäri I.J vahel. Kohtumise käigus vahendas I.J M.Nele ettevõtja B.Ci soovi, et M.N Tallinna linnapeana, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara lubamise eest kasutaks oma ametiseisundit, korraldamaks R.S OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil xxxx, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil xxxxx , (registriosa nr xxxxxxxx, pindala 2697 m2) vastu. 19.01.2015 toimus Tallinna linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, M.Ne töökabinetis kohtumine M.Ne, I.J ning B.Ci vahel. Kohtumise käigus esitas M.N B.Cile soovi, et viimane annaks MTÜ-le Eesti Keskerakond vara. MTÜ-le Eesti Keskerakond vara andmine toimuks M OÜ-le (juhatuse liige T.U ) laenu andmisena, mille eest kaetaks MTÜ Eesti Keskerakond valimiskampaania kulud. Vastutasuna nõustus M.N Tallinna linnapeana kasutama oma ametiseisundit, korraldamaks R.S OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil xxxx, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil xxxxx, vastu. M.N, B.C ja I.J olid ühel meelel, et lubatud vara on vastutasuks M.Ne poolt tema ametiseisundi kasutamise eest kirjeldatud eesmärkidel. Vastutasuna selle eest, et M.N nõustus kasutama oma ametiseisundit ülalnimetatud kinnistute vahetamise korraldamiseks, andis B.C MTÜ-le Keskerakond vara, korraldades R.R.E OÜ (reg. kood xxxxx, juhatuse liige O.P, kes on B.Ci poeg) poolt 275 000 euro ülekandmise M OÜ pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Kõnealune rahasumma kanti üle kahes osas: 30.01.2015 summas 200 000 eurot ning 13.02.2015 summas 75 000 eurot. Kõnealust summat kasutas M OÜ T.U esinduses MTÜ Eesti Keskerakond kampaaniaarvete eest tasumiseks. M OÜ T.U esinduses kasutas R.R.E OÜ poolt üle kantud laenusummat MTÜ Eesti Keskerakond reklaamikampaaniatega seotud kulude katteks, sh: 01.02.2015 BMR E OÜ arved nr xxxx, xxxx, xxxx,xxxx summas 9910,66 eurot; K2 arve xxxx summas 11 049,01 eurot; S 2 OÜ arve nr 3 summas 12 000 eurot; M . I OÜ arved nr xxxx ja nr xxxx koos viivisega summas 75 332,98 eurot; 05.02.2015 K2 arve nr xxxx summas 30 000 eurot; T3 AS arve nr xxxx summas 30 000 eurot; 10.02.2015 C.C.E OÜ arve nr xxxx summas 3 077,52 eurot; 13.02.2015 AS M.H arve nr xxxxx summas 2000 eurot; T L AS arve nr xxxxx summas 7 524,66 eurot; S. M OÜ arve summas 8 582,88 eurot; P OÜ arved nr xxxx ja xxxx summas 9321,88 eurot; K AS arve nr xxxx summas 10 000 eurot; Z OÜ arve nr xxxx summas 25 800 eurot. Dividendidena ning sularahas võttis T.U perioodil 30.01.2015 kuni 16.02.2015 välja raha summas 10 700 eurot. 17.02.2015 toimus Tallinna Linnavalitsuses aadressil Vabaduse väljak 7, Tallinn, M.Ne töökabinetis kohtumine M.Ne ning B.Ci vahel. B.C kordas palvet, et M.N korraldaks oma ametiseisundit kasutades R.S OÜ-le kuuluva kinnistu aadressil xxxx, Tallinn, vahetuse Tallinna linnale kuuluva kinnistu aadressil xxxxxx, vastu. M.N, vastutasuna MTÜ-le Eesti Keskerakond vara andmise eest, lubas korraldada kõnealuste kinnistute vahetuse. Eeltooduga pani B.C toime KarS § 298 lg 1 sätestatud kuriteo, so altkäemaksu andmise (KarS § 121 p 2). Samuti on B.Cit alust süüdistada T.U kaasaaitamisel M.Ne esinduses MTÜ-le Eesti Keskerakond suures ulatuses keelatud annetuse tegemises järgnevalt. M.N on alates 26.10.1998 MTÜ Eesti Keskerakond juhatuse liige ning oli erakonna esimees. Eesti Keskerakonna põhikirja (vastu võetud 21.08.2005, muudetud ja täiendatud 27.08.2011 Eesti Keskerakonna XIII kongressil) p 9.7.
alusel lõpetamise võimalikkust, tuleb arvesse võtta, et käesolevas kohtumenetluses on B.C andnud talle etteheidetava teo osas sisukaid ja põhjalikke ütluseid ning on aidanud selliselt kaasa tõendamisasjaolude väljaselgitamisele, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu. Samuti ei pannud B.C kuritegusid toime ametiisikuna, s.o ei kuritarvitanud oma ametipositsiooni ega tegutse ka täna avalikus teenistuses, kuritegudega ei ole tekitatud varalist kahju ning on avaldanud valmisolekut maksta kindel summa riigituludesse. Ühtlasi tuleb B.Cile sobiva mõjutusvahendi valimisel hinnata ka B.Ci rolli talle etteheidetud süüdistuses kajastatud kuritegudes. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole suur. Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Süüdistuse kohaselt oli B.Cile etteheidetud kuritegu ühekordne. B.C on varem kriminaalkorras karistamata isik ning õiguskaitseorganitel puuduvad andmed lisaks süüdistuses märgitule muude võimalike kuritegude toimepanemise kohta nii enne kui pärast süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. B.Ci näol ei ole tegemist ka isikuga, kelle vastu on avalikkusel eriline usaldus. Avalik menetlushuvi puudub ka seetõttu, et isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. B.Ci ütlustest nähtuvalt on ta mõistnud talle etteheidetud tegude tähendust ja nende ebaseaduslikkust. Prokuratuuri hinnangul on B.C sellekohaseid ütluseid andes teinud vajalikud järeldused selleks, et tulevikus tema poolt kuritegude toimepanemine oleks välistatud. Kuigi kriminaalmenetluse lõpetamine oportuniteediga ei too kaasa B.Ci karistamist, tuleb nimetatud alusel menetluse lõpetamist ometi käsitleda B.Ci mõjutamisena tema poolt toimepandud teo eest. Kuivõrd menetluse lõpetamisel
alusel kaasneb B.Cile kohustus tasuda riigituludesse kindel summa, kaasneb menetluse lõpetamisega seetõttu ka tema varalise seisu muutumine. Sellisel viisil B.Ci mõjutamine on riigipoolseks reaktsiooniks sellele, et ta pani toime etteheidetud kuriteod. Piisavalt mõjus riigipoolne reaktsioon kuritegude toimepanemisele suunab prokuratuuri hinnangul B.Cit edasisele seaduskuulekale käitumisele ka teda kriminaalkorras karistamata ning täidab tegelikkuses ka kriminaalmenetluste üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Eeltoodu pinnalt leiab prokuratuur, et menetluse jätkamine ning isiku kohtulik karistamine KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole vajalik, kuivõrd B.Ci süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, mistõttu on võimalik lõpetada tema suhtes kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlustel
5 Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud prokuröri taotlusega, kuulanud ära süüdistatava ja kaitsja, leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele ning kriminaalasi kuulub lõpetamisele
lg 1 alusel.
lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 202–2031 sätestatud alustel.
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus kriminaalmenetluse lõpetamise korral prokuröri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. B.Ci tegevus on kvalifitseeritud KarS § 298 lg 1 ja § 4021 lg 1 järgi, seega teise astme kuriteona. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et B.C on kohtumenetluses antud talle etteheidetava teo osas sisukaid ja põhjalikke ütlusi, aidates kaasa tõendamisasjaolude väljaselgitamisele. On oluline märkida, et B.C ei pannud talle süüksarvatavaid kuritegusid toime ametiisikuna, s.o ei kuritarvitanud oma ametipositsiooni ja ta ei tegutse avalikus teenistuses ka käesoleval ajal. B.Ci süü kuritegude toimepanemisel ei olnud suur lähtuvalt tema teopanusest ja kuritegudega ei ole tekitatud ka kellelegi varalist kahju. Lisaks on B.C nõustunud prokuratuuri poolt menetluse lõpetamisel taotletavate rahaliste kohustuste täitmise tingimustega. Kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub ka avalik menetlushuvi, sest B.Cil puuduvad varasemad kriminaalkaristused ning kohtumenetluses ütluste andmisega ja kuritegude toimepanemises süü omaksvõtuga on B.C kohtu hinnangul teinud vajalikud järeldused talle etteheidetavate tegu ebaseaduslikkusest. B.C ja tema kaitsjad nõustusid kohtuistungil prokuröri poolt esitatud taotlusega. B.C on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega ning kinnitanud, et mõistab, et kohustuste mittetäitmisel uuendatakse tema suhtes kriminaalmenetlus. Arvestades, et B.Cile on esitatud süüdistus teise astme kuriteos, B.Ci süü kuriteo toimepanemises polnud suur ning asjas konkreetselt seoses B.Ci süüdistusega puudub avalik menetlushuvi, leiab kohus, et kriminaalmenetluse võib lõpetada
Kohus peab põhjendatuks määrata, et kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb B.Cil maksta riigituludesse 200 000 eurot.
lg 3 kohaselt ei või kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud, seega on põhjendatud prokuratuuri taotlus määrata tasumise tähtajaks 18.12.2019.a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik/eesistuja Metta Sarri Rahvakohtunik Aadi Potter Rahvakohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.