MS § 238 lg.2 alusel, KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4k katseaeg: 1a 6k.; Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 27.08.2008.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus:2k. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 6k.; Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 10.06.2009.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 4k.; Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 13.11.2009.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 1k 10p, karistuse kandis Tallinna vanglas, vabanes 21.12.2009.a. pärast karistuse kandmist; L.R oli kinni peetud 15.09.2010.a; alates 16.09.2010.a Kaitsjad kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld; kinni peetud 15.10.2010.a, vahistamine kohaldatud 16.10.2010.a D.A isikukood XXX; VF kodanik; elukoht XXX; viibib Vanglas; põhiharidusega; emakeel: vene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem karistatud 1 korral: Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja otsusega 04.03.2010.a KarS § 200 lg.2 p.4, 7, 8; § 199 lg.2 p.4; § 215 lg.2 p.1,2-25 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 3a ja 6k tingimisi katseaega: 3a.; D.A oli kinni peetud 15.09.2010.a-16.09.2010.a; vahistamine kohaldatud alates 17.09.2010.a H.R isikukood XXX; kodakondsuseta; elukoht XXX; algharidusega; emakeel: vene keel; ei tööta; kriminaalkorras varem karistatud, viimati: Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 28.09.2009.
MS § 238 lg.2 alusel; KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 8k katseaeg: 2a.; H.R oli kinni peetud 16-17.09.2010.a.; advokaadid Juho Aule,Milvi Söörd ja Katri Koitver RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.R KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2 järgi ja karistada teda 3(kolm) kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada L.R KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi ja karistada teda 3(kolm) aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg.1 lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseeks L.R lugeda 3(kolm) aastat vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süütegude eest L.R liitkaristuseks 2(kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda L.R karistusest kantuks eelvangistus 2 päeva,s.o. 15-16.09.2010 ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 1(üks) aasta 11(üksteist) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Ülaltoodud liitkaristuse kandmise alguseks lugeda 15.10.2010a. Välja mõista L.R-ilt 695.05 eurot sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „L.R ,1-10-16863 sundraha/ Kohustada tasuma L.R-i kriminaalmenetluse kulud,s.o.239.69 eurot õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „L.R,1-10-16863, kriminaalmenetluse kulud. Tõkend-vahistamine L.R-i suhtes otsuse jõustumisel tühistada. Süüdi tunnistada D.A KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistada teda 3(kolm) aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest D.A’il karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada antud karistust 09.11.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 2 aastat ja 2 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks D.A’il lugeda 4(neli) aastat ja 2(kaks) kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks D.A’il lugeda 09.11.2010a. Välja mõista D.A’ilt 695.05 eurot sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „D.A ,1-10-16863 sundraha/ Kohustada tasuma D.A’it kriminaalmenetluse kulud,s.o.191.75 eurot õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „D.A ,1-10-16863, kriminaalmenetluse kulud. Süüdi tunnistada H.R KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi ja karistada teda 3(kolm) aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest H.R karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada antud karistust 04.01.2011a. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, so. 7 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks H.R lugeda 2(kaks) aastat 7(seitse) kuud 26 päeva vangistust.Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda antud karistusest kantuks eelvangistus 2(kaks) päeva,s.o. kinnipidamine kahtlustatavana 16-17.09.2010a ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda H.R 2(kaks) aastat 7(seitse) kuud 24(kakskümmend neli) päeva vangistust Liitkaristuse kandmise alguseks H.R lugeda 01.01.2011a. Välja mõista H.R-ilt 695.05 eurot sundraha riigituludesse. /Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „H.R ,1-10-16863 sundraha/ Kohustada tasuma H.R-i kriminaalmenetluse kulud,s.o.198.14 eurot õigusabitasu riigituludesse. /kriminaalmenetuse kulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti pangas või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank,märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049777 ning selgituse „H.R, 1-10-16863, kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista L.R-ilt, D.A’lt ja H.R-ilt solidaarselt 25.56 eurot SV/eluk.XXX/ kasuks. Kui rahalised nõuded ei ole õigeaegselt tasutud,suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendid-CD plaadid jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.1,2 alusel edasi kaevata süüdistatav lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg.3 p.1,2 alusel edasi kaevata süüdistatav lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu,teatades seitsme päeva jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult või faksi teel alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse L.R-i KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning korduvalt karistatud, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja H.R-iga , eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, SVjuurde ja ähvardades noaga, mille D.A asetas kannatanule vasakule roiete juurde, nõudis ta, et kannatanu annaks ära raha ja mobiiltelefoni. Olles ehmunud võimaliku edasise füüsilise arveteõiendamise tõttu, andis kannatanu ära 400 krooni sularaha. L.R võttis raha ja koos D.A ´iga põgenesid sündmuskohalt. Raha mida L.R võttis kannatanult ta andis H.R-ile ja kolmekesi nad läksid Minski poole ja pärast L.R-i koju, kus nad kõik ööbisid. Oma tegevusega L.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o. KarS § 200 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, L.R-i süüdistatakse KarS § 199 lg.2 p.9- § 25 lg.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, 15.10.2010.a. kella 13:35 paiku Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, võttis 4 pakki „President“ kohvi maksumusega 57,90 krooni tükk, kogumaksumusega 231,60 krooni, möödus kaubaga kassast, jättes selle eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub Seega L.R , varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D.A ´i KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, katseajal jooksul, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja H.R-iga , eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, SV juurde ja ähvardades noaga, mille ta asetas kannatanule vasakule roiete juurde, nõudis ta, et kannatanu annaks ära raha ja mobiiltelefoni. Olles ehmunud võimaliku edasise füüsilise arveteõiendamise tõttu, andis kannatanu ära 400 krooni sularaha. Kui L.R ja D.A olid saanud kannatanult raha, põgenesid nad sündmuskohalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule moraalne ja varaline kahju summas 400 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani D.A toime KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna võttis vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimine, grupi poolt, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse H.R-i KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, kes on varem toime pannud varguse, katseajal jooksul, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja L.R-iga , eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kohtus SV´ga intiimteenuste osutamise ettekäändel. Nähes L.R-i ja D.A´i jättis ta kliendi, viis neid eemale, et klient ei kuuleks ja tegi neile ettepaneku teda röövida, ütles, et tal on palju raha ja mobiiltelefon. L.R ja D.A sai aru, et H.R tegi neile ettepaneku panna toime röövida. H.R kinnitas, et klient ei lähe politseisse. Nad nõustusid. H.R ütles, et kui ta läheb kliendiga sünnitusmaja nurga taha ja läheb alla keldrisse, et L.R ja D.A siis tuleksi sinna umbes 5-10 minuti pärast. Kui H.R läks kannatanuga omaette ukse juurde, mis viib sünnitusmaja keldriruumi, asukohaga Sõle tn. 23, astusid D.A ja L.R SV juurde ning, ähvardades noaga, mille D.A asetas kannatanule vasakule küljele roiete kohale, nõudsid temalt raha ja mobiiltelefoni äraandmist. Kartes füüsilist vägivalla tarvitamist, loovutas kannatanu sularaha summas 400 krooni. Saanud kannatanult raha, kadusid H.R , L.R ja D.A sündmuskohalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule moraalne ja varaline kahju summas 400 krooni. Oma tegevusega H.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o. KarS § 200 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Toimunud kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud L.R tunnistas end täielikult süüdi, enda täiendavat ülekuulamist ei taotlenud. Kahetseb tehtut. L.R-i kaitsja Katri Koitver asus kohtus seisukohale, et L.R-ile esitatud süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud, tõendamist leidnud ja kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad. L.R on olnud pikalt töötu ja kui kohus peab võimalikuks arvestada isiku majanduslikku seisundit ja tema tulevast ühiskonda sulandumist, siis sundraha määrata madalamas määras. Toimunud kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud D.A tunnistas end täielikult süüdi, enda täiendavat ülekuulamist ei taotlenud. D.A´i kaitsja Milvi Söörd asus kohtus seisukohale, et D.A´ile esitatud süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud, tõendamist leidnud ja kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad. Tsiviilhagi osas vaidlusi ei ole. D.A ´ile määratud sundraha on suur, kuna tegemist on esimese astme kuriteoga. Kuna sissetulek puudus tal juba enne tema vahistamist siis KrMS 180 lg 3 alusel vähendada kohtukulusid, sest sellise suure summa sissenõudmine raskendaks tema resotsialiseerumist. Toimunud kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud H.R tunnistas end täielikult süüdi, enda täiendavat ülekuulamist ei taotlenud. H.R-i kaitsja Juho-Enn Aule asus kohtus seisukohale, et H.R-ile esitatud süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud, tõendamist leidnud ja kriminaalasjas kogutud tõendid on lubatavad. Tsiviilhagi on olemas ja vaidlusi selles osas ei ole ning see kuulub väljamõistmisele solidaarselt. Tegemist on noore inimesega, kellel ei ole varem korralikku töökohta olnud ja seega puuduvad rahalised vahendid. Leiab, et H.R-i süüdimõistmisel rahalisi vahendeid ei teki ja kindlasti ka mitte pärast vabanemist. Palub kaaluda kohtukulude vähendamist. Prokurör asus seisukohale, et süü on tuvastatud ja õigesti kvalifitseeritud. Ei ole vaidlust kuriteo toimepanemise asjaolude üle. D.A on juba varem röövimise eest karistatud. Talle mõisteti karistus, kuid karistuse kandmise katseajal, pani ta toime uue kuriteo. H.R on selle kuriteo toimepannud katseajal. Eelmine karistus oli tal süstemaatilise varguse eest ja karistuseks määrati 8 kuud vangistust. See aga ei olnud talle piisav karistus, kuna katseajal pani ta uuesti toime ohtliku kuriteo. L.R on kohtu all kahes kuriteos, milleks on röövimine ja varguse katse. Ta on varem korduvalt karistatud. Süüdistatava L.R-i süüd lisaks süü omaksvõtule KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2, järgi, KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi, D.A ´i süüd lisaks süü omaksvõtule KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi, H.R-i süüd lisaks süü omaksvõtule KarS § 200 lg.2 p.7,8 kinnitavad tõendid: Kannatanu SV ütlused (I kd. tl.2-7, 66-69), millest selgub, et 10.09.2010.a kella 00:30 paiku jalutas aadressil Sõle 27, Tallinn Säästumarketi juurest mööda, kus kohtas prostituuti nimega Arina, kellega läksid Ädala 1A üle tee oleva Sõle tänava 23 sünnitusmaja nurga taha. Arina ei olnud sel õhtul üksinda vaid koos mingisuguste noormeestega. Arina on 160 cm pikk, pikkade tumedate juustega, seljas oli tume jope, musta värvi miniseelik, käes hoidis ta heledat värvi käekotti, jalas olid valget värvi sokid ja heledat tossud. Kui läksid Sõle asuva sünnitusmaja poole, käitus Arina imelikult: ta jooksis mitu korda noormeeste juurde ja siis tuli tagasi. Jõudes kohale kannatanu maksis Arinale 200 krooni. Jõudis ainult jope ära võtta, Arina jõudis peaaegu kõik riided seljast ära võtta, kui nurga tagant ilmusid kaks noormeest vanuses 20-25 aastat. Need olid samad noormehed, kes olid koos Arinaga Minski juures olnud ja kelle juurde ta oli pärast korduvalt jooksnud. №ormehed ütlesid, et SVei puuduks nende tüdrukut. №ormees on 170 cm pikk, kõhna kehaehitusega, seljas oli hele jope, tumedat püksid ja tossud. Ta võttis välja kokkupandava noa ja surus noatera kannatanule vasakul küljel olevate roiete alla. Mõlemad noormehed ütlesid, et annaks neile enda raha ja telefoni muidu nad löövad kannatanu maha. Kokkupandav nuga oli koos käepidemega umbes 30 cm pikk. Kannatanul hakkas hirm oma elu pärast, ta võttis oma vasakust rinnataskust välja 400 krooni (3x100-kroonist kupüüri, 1x50kroonise kupüüri, 1x25 kroonise kupüüri ja väikesi kupüüre: 5 ja 2-krooniseid) ja andis neile. Kui noormees haaras raha käest jooksid nad koos Arinaga minema. Teine noormees püüdis mobiiltelefoni ära võtta. Ta nõudis ainult sõnaliselt, mingit vägivalda ta ei kasutanud. Kannatanu telefoni ei andnud. Telefoni nägid noormehed varem, kuna Arina palus seda korduvalt justkui valgustamiseks, see oli sel ajal, kui läksid Statoili poole ja Arina jooksis edasi-tagasi. Teine noormees oli 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, seljas oli tume jope kapuutsiga, jalas tumedad püksid, tossud. Kahtlustatava L.R-i ütlused (I kd. tl.16-21), millest selgub, et tunnistab täies ulatuses oma süüd. D.A ´iga tutvus ühise tuttava Arina kaudu, kes töötab prostituudina Kolde puiestee bussipeatuse juures. 10.09.2010.a läksid kolmekesi endise kaupluse Minsk juurde. Arinale helistas tema alaline klient ja leppis kohtumise kokku. Pärast jutuajamist temaga tegi Arina ettepaneku võtta kliendilt ära raha ja mobiiltelefon. Arina ütles, et kliendilt on juba mitu korda raha ära võetud ja ta ei ole kunagi politseisse teatanud. Pidid Anatoliga Arinale ja tema kliendile järele minema. D.A pidi etendama Arina sõpra ja nõudma tema kliendilt moraalse kahju hüvitamiseks raha ja mobiiltelefoni. Arina kinnitas, et klient ei lähe politseisse ja kõik toimub rahulikult. Kui Arina kohtus oma kliendiga ja läks Sõle tänaval asuva sünnitusmaja nurga taha keldrisse, läksid Anatoliga mõne aja pärast samuti sinna. Näinud, millega Arina ja klient tegelevad, mängis Anatoli, et Arina on tema tütarlaps ja et ta on solvanud. Läksid mehe juurde, raputasid teda paar korda mitte tugevasti. Millal Anatoli noa kotist välja võttis, seda ei näinud, samuti ei näinud, et ta oleks meest noaga ähvardanud. Aga mees siiski ehmus ja andis raha. Kus nuga praegu on ei oska öelda. Kahtlustatava D.A ütlused (I kd. tl.22-27), millest selgub, et tunnistab täies ulatuses oma süüd. L.R-iga tutvus H.R-i kaudu kes töötab endise kaupluse Minsk juures prostituudina. 10.09.2010.a öösel kohtasid L.R-iga H.R-i , kes läks koos tundmatu mehega Sõle tänaval asuva sünnitusmaja poole. Arina tegi D.A ´ile ja L.R-ile ettepaneku klienti röövida. Arina ütles, et kliendil on palju raha ja mobiiltelefon. Arina kinnitas, et see mees ei lähe politseisse, ütles, et kui ta läheb kliendiga sünnitusmaja nurga taha alla keldrisse, et siis tuleksid Denis ja Anatoly sinna umbes 510 minuti pärast. Denis ja Anatoly läksid keldrisse umbes 20 minuti pärast. Siis, kui sisenesid keldrisse tabasid Arina ja tema klienti seksiga tegelemiselt. Mees püüdis pükse jalga panna, Anatoly karjus talle: „Mida sa minu tütarlapsega teed“. Hoidis meest särgi kraest kinni, aga nuga talle juurde ei pannud. Käes oli alla lastud väike nuga. Denis karjus samuti sel ajal mehele midagi. Arina seisis kogu selle aja kõrval. Ta püüdis sekkuda, kuid Anatoly tõukas ta keldrist välja. Siis kui ronis keldrisse nägi, et Denisi käes oli raha. Tulid keldrist välja ja läksid Arina järele. Denis andis kogu raha Arinale. Anatoly pani noa tuulejaki taskusse, tasku oli rebitud ja nuga kukkus nähtavasti välja, kui jooksid patrullauto eest. Teel Minski juures sundis Arina minema mehe juurde ja temalt mobiiltelefoni ära võtma. Deniss läks mehele järele. Kui Deniss tagasi tuli, siis ütles, et telefoni mehel polnud. Kahtlustatava H.R-i ütlused (I kd. tl.44-49), millest selgub, et L.R-iga tuttavad umbes 6 kuud, D.A´iga tuttavad umbes 3 aastat, elasid koos. Pärast seda, kui läksid lahku D.A´iga, on ta koguaeg olnud armukade. Kui Sõle tänaval asuvast Säästumarketist tuli Sergei, kellega leppisid kokku intiimteenuste osas, nägid teda Denis ja Anatoly. Kui Sergeiga laskusid trepist alla keldriukse juurde, maksis ta Arinale 200 krooni, olid mõlemad pooleldi lahtiriietatud, kui äkki tulid hoone nurga tagant välja Denis ja Anatoly. Astus Anatoly juurde, et nad Sergeid ei puuduks, sel momendil Anatoly juures miski plõksatas, heli järgi otsustades sarnanes see noa avamisele, kuid nuga ennast ei näinud. Denisil kindlasti ei olnud nuga käes. Arina läks minema. Denis ja Anatoly jõudsid järele Nisu peatuse juures. Kui palju nad Sergeilt raha endale võtsid ei tea. Anatoly üritas anda raha (umbes 200 krooni), kuid Arina ei võtnud, tal oli ainult need 200 krooni, mille maksis Sergei. Läks koju. Kuhu läksid Denis ja Anatoly ei tea. Tol korral nägi Sergeil mobiiltelefoni, see oli puutetundlik telefon. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll (I kd. tl.28-30), millest nähtub, et 16.09.2010.a kell 09:20 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinna teenistuse üleminspektor kriminaalmenetleja N. Lebedeva viis läbi ütluste ja olustiku seostamise. Ütluste ja olustiku seostamise protokoll. (I kd. tl.31-33), millest nähtub, et 16.09.2010.a kell 09:50 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinna teenistuse üleminspektor kriminaalmenetleja N. Lebedeva viis läbi ütluste ja olustiku seostamise. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (I kd. tl.54-59), millest nähtub, et 17.09.2010.a kell 17:10 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinna teenistuse üleminspektor kriminaalmenetleja N. Lebedeva viis läbi äratundmiseks esitamise kannatanu SV´le. Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (I kd. tl.60-65), millest nähtub, et 17.09.2010.a kell 17:00 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinna teenistuse üleminspektor kriminaalmenetleja N. Lebedeva viis läbi äratundmiseks esitamise kannatanu SV´le. Vastastamisprotokoll (I kd. tl.70-73), millest nähtub, et 20.09.2010.a kell 15:15 Põhja Prefektuuri Kriminaalbüroo IVKT Kesklinna teenistuse üleminspektor kriminaalmenetleja N. Lebedeva viis läbi vastastamise L.R-i ja H.R-ist vahel seoses vastuoludega nende ütlustes. 16.09.2010.a kohtumäärus D.A suhtes (Kd.1 tl.37-38). Salvestused: 1 CD- R videosalvestusega markeeringuga Krim. Asi 10230115882 L.R-i ja D.A ütluste seostamise protokollide lisa 16.09.2010.a. (lisatud kriminaalasja juurde). 15.10.2010.a varguse episood Rimi Eesti Food AS avaldus nr 15.10.10 (II kd. tl. 2), millest nähtub, et 15.10.2010.a kell 13:35 peeti RIMI EESTI FOOD AS kaupluses aadressiga Telliskivi 61, Tallinn kinni isik, kes võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 4 (neli) pakki „President“ kohvi maksumusega 57,90 (viiskümmend seitse krooni üheksakümmend senti), kogumaksumusega 231,60 (kakssada kolmkümmend üks krooni kuuskümmend senti) möödus kaubaga kassast, jättes selle eest tahtlikult tasumata. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Isikuks osutus L.R, keda peeti kahtlustatavana kinni 15.10.2010.a kell 13:35. Tunnistaja AJütlused (II kd. tl. 3 ja tõlge vene keelest tl. 4), millest selgub, et 15.10.2010.a oli töökohal ja pani tähele, et noormees sinises jopes, sinises mütsis musta kotiga võttis kaupluseriiulist 4 (neli) pakki kohvi ning pani endale kotti. Läbivaatuse käigus noormehel avastati 4 (neli) pakki President kohvi maksumusega 57,90 (viiskümmend seitse krooni üheksakümmend senti), kogumaksumusega 231,60 (kakssada kolmkümmend üks krooni kuuskümmend senti). Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Ettekanne (II kd.tl. 5), millest selgub, et 15.10.2010.a Tallinnas olles patrullis ülemkonstaabel I. S ´iga said kell 14:01 RIST´ilt väljakutse Telliskivi 61, kus turvamees pidas kinni varga. Kohale jõudes oli turvamees A. J kinni pidanus mehe L.R, kes oli varastanud 4 (neli) pakki 500g President kohvi kokku summas 231,60 (kakssada kolmkümmend üks krooni kuuskümmend senti). Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (II kd. tl. 7-9). Kahtlustatava ütlused (II kd. tl. 10-11), millest selgub, et 15.10.2010.a kellaaega ei mäleta, läks Tallinnas Telliskivi tänaval asuvasse kauplusesse Säästumarket, et midagi varastada, ei teadnud mida täpselt. Kaupluses võttis neli pakki kohvi President, maksumust ei vaadanud, pani need omale õlakotti. Siis võttis jäätise ja limonaadi. Kassas maksis jäätise ja limonaadi eest, kohvi pakkide eest ei maksnud. Turvatöötaja pidas kinni. Vabatahtlikult andis välja neli pakki kohvi. Pärast seda turvatöötaja viis turvaruumi kuni politsei tulekuni. Tehtut kahetseb puhtsüdamlikult. Ei tööta, elab XXX koos ema ja noorema vennaga. Tegeleb töövõimetuse vormistamisega seoses HIV´iga. Üleandmise-vastuvõtmise akt (IIkd. tl. 12). Asitõendi vaatlusprotokoll ja fototabel (II kd. tl 13-16), millest nähtub, et 21.10.2010.a kell 10:00 Kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistus vaneminspektor I.Vassilko viis läbi vaatluse. Vaadeldav objekt: 15.10.2010.a Tallinnas Telliskivi 61 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas „Säästumarket“ kaupluses olevast turvakaamerast videosalvestus 1-l CD plaadil. Vahistamistaotlus ja kohtumäärus (II kd.tl.19-22). Asitõendite ja salvestiste loetelu ning nende asukoht: 15.10.2010.a. Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses olevatest turvakaameratest videosalvestus 1-l CD plaadil asub kriminaaltoimikus (tl 17). Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava L.R-i kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud tema süü selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ning korduvalt karistatud, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja H.R-iga, eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, SVjuurde ja ähvardades noaga, mille D.A asetas kannatanule vasakule roiete juurde, nõudis ta, et kannatanu annaks ära raha ja mobiiltelefoni. Olles ehmunud võimaliku edasise füüsilise arveteõiendamise tõttu, andis kannatanu ära 400 krooni sularaha. L.R võttis raha ja koos D.A ´iga põgenesid sündmuskohalt. Raha mida L.R võttis kannatanult ta andis H.R-ile ja kolmekesi nad läksid Minski poole ja pärast L.R-i koju, kus nad kõik ööbisid. Oma tegevusega L.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o. KarS § 200 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti, L.R olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi, uuesti, 15.10.2010.a. kella 13:35 paiku Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvas kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eemärgil, võttis 4 pakki „President“ kohvi maksumusega 57,90 krooni tükk, kogumaksumusega 231,60 krooni, möödus kaubaga kassast, jättes selle eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinni peetud turvateenistuse poolt. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele, kahju puudub. Seega L.R, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava D.A ´i kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud tema süü selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, katseajal jooksul, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja H.R-iga, eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, SVjuurde ja ähvardades noaga, mille ta asetas kannatanule vasakule roiete juurde, nõudis ta, et kannatanu annaks ära raha ja mobiiltelefoni. Olles ehmunud võimaliku edasise füüsilise arveteõiendamise tõttu, andis kannatanu ära 400 krooni sularaha. Kui L.R ja D.A olid saanud kannatanult raha, põgenesid nad sündmuskohalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule moraalne ja varaline kahju summas 400 krooni. Oma tahtliku tegevusega pani D.A toime KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna võttis vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimine, grupi poolt, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ja süüdistatava H.R-i kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega tõendamist leidnud tema süü selles, et tema, kes on varem toime pannud varguse, katseajal jooksul, uuesti, 10.09.2010 kella 00:30 ajal, olles Tallinnas Sõle 23 asuva sünnitusmaja juures, grupis, vastavalt eelnevale kokkuleppele D.A ´i ja L.R-iga , eesmärgiga saada võõras vallasasi selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kohtus SV´ga intiimteenuste osutamise ettekäändel. Nähes L.R-i ja D.A´i jättis ta kliendi, viis neid eemale, et klient ei kuuleks ja tegi neile ettepaneku teda röövida, ütles, et tal on palju raha ja mobiiltelefon. L.R ja D.A sai aru, et H.R tegi neile ettepaneku panna toime röövida. H.R kinnitas, et klient ei lähe politseisse. Nad nõustusid. H.R ütles, et kui ta läheb kliendiga sünnitusmaja nurga taha ja läheb alla keldrisse, et L.R ja D.A siis tuleksi sinna umbes 5-10 minuti pärast. Kui H.R läks kannatanuga omaette ukse juurde, mis viib sünnitusmaja keldriruumi, asukohaga Sõle tn. 23, astusid D.A ja L.R SVjuurde ning, ähvardades noaga, mille D.A asetas kannatanule vasakule küljele roiete kohale, nõudsid temalt raha ja mobiiltelefoni äraandmist. Kartes füüsilist vägivalla tarvitamist, loovutas kannatanu sularaha summas 400 krooni. Saanud kannatanult raha, kadusid H.R , L.R ja D.A sündmuskohalt, põhjustades oma tegevusega kannatanule moraalne ja varaline kahju summas 400 krooni. Oma tegevusega H.R pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ning grupi poolt s.o. KarS § 200 lg.2 p.7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määrata valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. L.R kriminaalkorras varem karistatud: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21.03.2007.
MS § 238 lg.2 alusel, KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 4 k katseaeg: 1a 6k. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, 27.08.2008.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus:2k. Lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 6k. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 10.06.2009.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 4k. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 13.11.2009.
MS § 238 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 1k 10p, karistuse kandis Tallinna vanglas, vabanes 21.12.2009.a. pärast karistuse kandmist. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd, lisaks seda, et teda on varem mitmel korral kohtu poolt karistatud. Eelnevad karistused ei ole talle mõju avaldanud. Lähtudes L.R-i süü ulatusest – pani esimese astme kuriteona röövimise toime kavatsetult isikute grupis, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, kannatanule ei põhjustatud röövimisega suurt materiaalset kahju, ei põhjustatud kannatanu tervisele raskeid tagajärgi, samuti pani varguse katse RIMI EESTI FOOD AS kaupluses aadressiga Telliskivi 61, Tallinn olles isikuks, keda on varem karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest ja ülaltoodud L.R-i iseloomustavatest andmetest, pidas kohus põhjendatuks karistada L.R-i KarS § 199 lg.2 p.9-§ 25 lg.2 järgi 3 (kolm) kuulise vangistusega KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi 3 (kolm) aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg.1 lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks L.R lugeda 3 (kolm) aastat vangistust. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süütegude eest L.R liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda L.R karistusest kantuks eelvangistus 2 päeva, s.o. 1516.09.2010 ja ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. D.A kriminaalkorras varem karistatud 1 korral: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 04.03.2010.a KarS § 200 lg.2 p.4, 7, 8; § 199 lg.2 p.4; § 215 lg.2 p.1,2-25 lg.2 alusel mõisteti vangistus: 3a ja 6k tingimisi katseaega: 3a. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enese süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõelise tahte avaldus. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd, lisaks seda, et teda on varem kohtu poolt karistatud. Kuritegu oli toime pandud katseajal. Kuriteo toimepanemine katseajal iseloomustab veenvalt D.A´it kui õiguskorda üleolevalt suhtuvat isikut, samuti kui isikut, kellele varasemad karistused ei ole avaldanud vähimatki mõju. Lähtudes D.A´i süü ulatusest – pani esimese astme kuriteona röövimise toime isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise; kavatsetult isikute grupis, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, kannatanule ei põhjustatud röövimisega suurt materiaalset kahju, ei põhjustatud kannatanu tervisele raskeid tagajärgi ja ülaltoodud D.A´i iseloomustavatest andmetest, pidas kohus põhjendatuks karistada D.A´i KarS § 200 lg.2 p.4,7,8 järgi ja karistada teda 3 (kolm) aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada antud karistust 09.11.2010.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so. 2 aastat ja 2 kuud vangistust võrra ning liitkaristuseks lugeda 4 (neli) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks D.A’il lugeda 09.11.2010.a. H.R kriminaalkorras varem karistatud, viimati: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, 28.09.2009.
MS § 238 lg.2 alusel; KarS § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 8k katseaeg: 2a. Karistuse mõistmisel kohus arvestab isiku süüd, lisaks seda, et teda on varem kohtu poolt karistatud. Kuritegu oli toime pandud katseajal. Kuriteo toimepanemine katseajal iseloomustab veenvalt H.R-i kui õiguskorda üleolevalt suhtuvat isikut, samuti kui isikut, kellele varasemad karistused ei ole avaldanud vähimatki mõju. Lähtudes H.R-i süü ulatusest – pani esimese astme kuriteona röövimise toime kavatsetult isikute grupis, relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades, kannatanule ei põhjustatud röövimisega suurt materiaalset kahju, ei põhjustatud kannatanu tervisele raskeid tagajärgi ja ülaltoodud H.R-i iseloomustavatest andmetest, pidas kohus põhjendatuks karistada H.R-i KarS § 200 lg.2 p.7,8 järgi 3 (kolm) aastase vangistusega. Kohaldades KrMS § 238 lg.2 sätteid vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda antud süüteo eest H.R karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg.2 suurendada antud karistust 04.01.2011a. Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa, so. 7 kuud ja 26 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks H.R lugeda 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 26 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg.1 lugeda antud karistusest kantuks eelvangistus 2 (kaks) päeva, s.o. kinnipidamine kahtlustatavana 16-17.09.2010a ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks lugeda H.R 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks H.R lugeda 01.01.2011.a. Põhjendatud on kannatanu SV nõue süüdlaste vastu summas 25.56 euro ning see kuulub rahuldamisele. VÕS § 1043 alusel – teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Õigusvastaselt tekitanud kahju tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Samuti leiab kohus,et kohtukulud kuuluvad süüdistatavatelt välja mõistmisele täies ulatuses,kuna tegemist on töövõimeliste isikutega,kellel asudes peale karistuse ärakandmist tööle,on võimalik kohtukulud hüvitada. Kohus juhindub KrMS §-de 311,313,315,238,VÕS 1043 sätetest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.