Kriminaalasi nr 1-12-7760 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 15.augustil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Sirle M
§ 424järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus L.R-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema 05.augustil 2012.a kuni kella 11.10 juhtis Tartu maakonnas Tartu vallas Tartu-Vahi tee 1.kilomeetril mootorsõidukit motorollerit Due First r/m 171D, olles alkoholijoobes. Meditsiiniasutuses tuvastati tal veres alkoholisisaldus 2,10+/-0,07 mg/g, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Sellega pani L.R toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus L.R-ile rahalist karistust 100 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 3,41 eurot, s.o 341 eurot.
§ 66
lg 1 alusel määrata, et mõistetav rahaline karistus tuleb L.R tasuda ositi 12 kuu jooksul, iga kuu 28,4 euro suuruses summas.
§ 74
lg 6 alusel määrata, et L.R-ile Tartu Maakohtu 20.aprilli 2012.a otsusega mõistetud vangistus 1 kuu ja 28 päeva jäetakse täitmisele pööramata ning mõistetav rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.R tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub L.R-ilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et L.R suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. L.R puhul on tegemist 90% ulatuses töövõimetuspensionäriga, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 220 eurot. Ta elab koos pensionärist emaga. Seega on alust arvata, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada L.R
§ 424järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ükssada
(100)päevamäära, s.o kolmsada nelikümmend üks
(341)eurot riigituludesse.
§ 66alusel määrata, et L.R on õigus tasuda rahaline karistus ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates ühe
(1)aasta jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt kakskümmend kaheksa
(28)eurot 40 senti.
§ 74lg 6 alusel määrata, et L.R-ile Tartu Maakohtu 20.aprilli 2012.a otsusega mõistetud ühe
(1)kuu kahekümne kaheksa
(28)päeva pikkune vangistus jäetakse täitmisele pööramata ning mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KrMS § 180 alusel välja mõista L.R-ilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada viiskümmend
(150)eurot, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise tasu seitse
(7)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et L.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Rahaline karistus tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Kohtu poolt määratud rahalise karistuse ositi tasumise tähtaegade mittejärgimisel pööratakse kohtuotsus kogu tasumata rahalise karistuse osas kohtutäituri kaudu sundtäitmisele, millega kaasnevad täitmiskulud. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest rahaline karistus või kohtukulud tasuti. Väljamõistetud menetluskulude vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik