← Eesti

1-09-13536/108

Obsah (4)§ 384§ 423§ 424§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember2012, Tartu (eelmenetlus) Kriminaalasja number 1-09-13536 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maak

§-st 390 ja § 328 lg 1 p-st 2 tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määrus ja saata I.P menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise asi tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks.

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu 26.11.2009 otsusega tunnistati I.P süüdi KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Sama otsusega mõisteti I.P-lt riigituludesse välja sundraha 10 875 krooni ja menetluskulud 18 875,80 krooni. 14.04.2010 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu 26.11.2009 otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas I.P süüditunnistamises KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi ning tegi kuriteo kvalifikatsiooni osas uue otsuse, millega tunnistas I.P süüdi KarS § 118 p 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Otsus jõustus Riigikohtu 17.06.2010 määrusega. I.P esitas 01.11.2012 taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus oli seisukohal, et I.P taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu määruse kohaselt on kohus I.P samasisulisi taotlusi juba mitmel korral läbi vaadanud ning oma 03.06.2011 ja 24.01.2012 määrustega nr 1-09-13536 ja 17.09.2012 määrusega nr 1-12-8369 I.P taotlused rahuldamata jätnud. Maakohtu hinnangul on nimetatud määrustes ammendavalt põhjendatud seda, millistel kaalutlustel jäeti I.P-lt kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude sissenõudmise peatamine rahuldamata. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu I.P esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega pikendada menetluskulude tasumise tähtaega 1 aasta võrra. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna maakohtul puudus õigus jätta I.P taotlus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata.

§ 423

kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 424

kohaselt võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

  1. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud sättest tulenevalt on võimalik kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete tasumise tähtaega pikendada kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumise osade kaupa mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Nimetatud säte ei kehtesta aga ringkonnakohtu hinnangul piirangut esitada sama taotlust maakohtule korduvalt ega näe maakohtule ette võimalust korduvalt esitatud taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudub õigus jätta menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus läbi vaatamata. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.05.2012 lahendi nr 3-1-1-48-12 p-le 15.1 ei ole analoogselt võimalik karistuse täitmisele pööramise edasilükkamise taotlust jätta läbi vaatamata põhjusel, et see kattub oma sisult sama isiku poolt samas asjas varem esitatud taotlusega, mille kohus on jätnud rahuldamata. Nimetatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et sama isiku korduvate samasisuliste taotluste korral tuleb kohtul järgnevad taotlused sarnaselt esimesele taotlusele rahuldamata (mitte läbi vaatamata) jätta, kusjuures määruse põhistustes võib kohus piirduda viitega varasema samasisulise taotluse kohta tehtud määruse põhistustele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul maakohtul võimalik korduvaid taotlusi menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks jätta küll rahuldamata, kuid taotluse läbi vaatamata jätmise õigust maakohtul ei ole. Lisaks on varasema määruse põhjendustele viitamine võimalik vaid juhul, kui tegemist on sisult samasuguse taotlusega ja viidatava määruse põhjendustes on menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisest keeldumist piisavalt põhjendatud, mistõttu tuleb asja lahendaval kohtul taotluses ja varasemalt tehtud määruses esitatud asjaolusid sisuliselt hinnata. Kuna maakohus ei ole I.P taotlust sisuliselt lahendanud ja on selle jätnud läbi vaatama, tuleb I.P menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlus saata

§ 339lg 2 ja § 328 lg 1 p 2 järgi tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks.

4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus I.P menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta tuleb tühistada ning I.P menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise asi tuleb saata tagasi maakohtule sisuliseks lahendamiseks. Kohtunik Tiit Lõhmus 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.