S § 63 lg 1 alusel
lg 1 p 1 ja § 76 lg 1 sätestatud keeldusid ja pani toime § 201 lg 1 ja § 205 ettenähtud väärteod. Videosilla vahendusel toimunud kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. 02.08.2018 juhtis sõidukit kui peeti kinni, kuid vahistati siis kui mootor oli seiskunud ja oli lihtsalt autos. Vahistamine oli Linnahalli juures Circle-K juures. Sõiduk oli ärandatud, sai tema valdusesse, kriminaalasjas nr 1-18-8511 märgitud. 01.08.2018 sõidukit ei juhtinud, juhtis tuttav A . Perekonnanime ei tea, teab tema sõiduki registreerimisnumbrit xxx Ford Mondeo. Palus temal juhtida, tal on vastava sõiduki luba. Tema juhtis, tanklas vahetasid kohad. Mis temal endal või A seljas oli, seda ei mäleta. Tanklas tankis kütust kanistritesse pagasnikusse. Tankla kaupluses ei käinud. Juhtimisõigust ei ole taotlenud ega koolitust läbinud. Noores eas onu õpetas sõitma. Võttis tanklas kuskil 100 liitrit kütust, varavastane kuritegu. Kaasas olnud isiku isikut ei soovinud menetluses nimetada, et probleeme mitte tekitada. Sellel videol on tema ise. Videol kedagi teist näha ei ole. Teine isik oli autos tagaistmel, kui sõitsid tanklasse kohale, läks teine isik taha, tema aga ette. Ära sõites istus taha, teine isik tuli ette. Ei saa kohtuvälise menetlejaga nõustuda. Ei ole näidatud ühtegi tõendit, kus oleks näha üldse juhti, kes juhiks sõidukit, seetõttu ei saa väita, et juhtis S.T. Juhul kui kohus siiski peaks tegema otsuse, siis palub rakendada ühiskondlikult kasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja seisukoht selle kohta, et tal ei ole sissetulekut, siis hetkel töötab majandustöödel ja sissetulek on olemas ning on suuteline rahatrahvi tasuma osadena. Tunnistaja E L selgitas, et töötas Kesklinna politseijaoskonnas patrullpolitseinikuna. 02.08.2018 kohta on meeles see, et kui alustas vahetust, siis alguses mainiti kohe ära, et liikvel on üks sõiduauto, millel on valed reg. numbrid, näidati registratsiooninumbrit, mida hetkel ei mäleta. Läksid siis tanklasse ja märkas tee peal sama kirjeldusega ja sama reg. numbriga sõiduautot, mis oli pargitud, mis ei sõitnud. Otsustas kontrollima minna. Sõidukis oli üks või kaks isikut, juht koheselt tunnistas, et tal juhtimisõigus puudub ja näitas kus on õige reg. numbrid, mis kuuluvad sõidukile, need olid porimati all. Rohkem ei mäleta. Menetlusaluse isikuga teistel põhjustel kokku puutunud ei ole. 01.08.2018 sündmustest ei tule midagi ette. Kinni peetud isikute nimed meeles ei ole, üks oli eestikeelne, teine venekeelne. Mis keelne sõiduki juht oli, ei oska öelda. Kui menetlusalune isik on mütsita, siis tunneb temas ära juhi, nime ei tea. Peale registratsiooninumbrite oli sõidukiga kõik muu korras, ainult regitstratsiooninumbrid olid valed. Kellele sõiduk kuulus, ei oska öelda. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tutvunud S.T väärteoasja materjalidega, kuulanud tema selgitusi 01. augusti juhtunu kohta, asub seisukohale, et S.T süüline käitumine
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises ning samuti
S.T juhtis 01.08.2018 kell 07.54 Ahtri tänaval maja nr 6b juures Olerexi tanklas mootorsõidukit Volkswagen Golfi, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid. Menetlusaluse isiku väide tänasel kohtuistungil, et tema ei juhtinud, vaid roolis oli keegi A , ei vasta tõele. Videosalvestuselt nähtub, et sõiduk sõidab tanklasse, juhi kohalt väljub meesterahvas, see meesterahvas on äratuntavalt sarnane menetlusaluse isikuga. Ühtegi teist isikut sõidukist ei välju. Menetlusaluse isiku väide, et tegelikult juhtis keegi lubadega A , ei vasta tõele, on esitatud eesmärgiga kohut eksitada ja seeläbi vastutusest vabaneda. Videosalvestuselt ei nähtu ühtegi teist isikut. Samuti on kummaline, et menetlusalune isik, olles korduvalt Aga kokku puutunud, ei tea tema täisnime. Menetlusalune isik tuleb sõidukist välja, tangib sõiduki pakiruumis olevatesse kanistritesse kütuse, istub juhi kohale ja sõidab selle sama sõidukiga minema. Need tõendid, eriti videosalvestus kinnitab menetlusaluse isiku poolt toime pandud õigusrikkumist. Karistuse poole pealt. Menetlusalusel isikul kehtivaid liiklusalaseid karistusi ei ole, vaatamata sellele on teda korduvalt väärteokorras karistatud, tal on kaheksa kehtivat väärteokaristust. Varasemalt määratud rahatrahve menetlusalune isik vabatahtlikult tasunud ei ole. See näitab seda, et menetlusalune isik suhtub ükskõikselt ja üleolevalt nii liiklusreeglitesse, -seadusesse, kui ka võimalikku saabuvasse tagajärge ning ka temale pandud kohustusse, karistuse kandmisse. Seega käesoleval juhul rahatrahv karistusliigina on ennast ammendanud, sest isikule eripreventiivset mõju avaldada ei suuda. Ilmselgelt kuivõrd menetlusalune isik viibib ka kinnipidamisasutuses, puudub tal ka sissetulek, mida saaks rakendada rahatrahvi tasumiseks. Karistuse eesmärk on mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma ja selleks karistuse liigiks on arest. Väärteo subjektiivse tunnusena saab lugeda tõendatuks menetlusaluse isiku käitumises tahtluse, karistust kergendavaid asjaolusid tänasel kohtuistungil ilmnenud ei ole ja neid ei nähtu ka väärteotoimikust. Arvestades KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid palub KarS § 63 lg 1 ja
lg 1 järgi karistada arestiga 20 päeva ning määrata karistust kandma koheselt kui tema suhtes on kriminaalasjas tõkend ära langenud. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd eitavad ütlused ja selgitused, vaadanud videosalvestisi, kuulanud ära tunnistaja ütlused ning kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt S.T juhtimisõigus 01.08.2018 puudus. Väärteotoimikus olevast videosalvestisest nähtuvalt sõitis menetlusalune isik sõidukiga Volkswagen registreerimismärgiga x tanklasse, väljus sõidukist juhi kohalt, võttis kütust ja istus tagasi juhi kohale ning sõitis tanklast minema. Menetlusalune isik selgitas, et tegelikkuses juhtis sõidukit tuttav A, kes istus tagaistmele ja kui sõitma hakkasid, siis läks A tagaistmel taas rooli. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt on näha, et tanklasse sõidab Volkswagen Golf, mille katuseluuk on avatud ja hetkeks on näha, et juhi kohal on isik, kellel on pealagi kiilas. Kui sõiduk on peatunud, põlevad mõned sekundid pidurituled ja kui pidurituled kustuvad, väljub juhi kohalt mõne sekundi möödudes menetlusalune isik. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et videosalvestisel tangib tema kütust kanistritesse, olles seejuures isikuks, kes nii väljub juhi kohalt kui ka istub pärast juhi kohale. Seejuures on kaamera suunatud sõiduki tagaosale ja tagaklaas paistab läbi ning on näha tagaistme peatoed, kuid tagaistmel kedagi istumas näha ei ole. Kui pagasiruumis olevatesse kanistritesse tankimise ajaks tagaluuk üles tõstetakse, on samuti näha tagaistmeid ja seal kedagi istumas näha ei ole. Seejuures seisab sõiduk kogu aeg paigal, ega kõigu, mis viitaks sellele, et keegi istub autos olles ümber. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku väited nagu oleks keegi teine isik tagaistmel juhi istmele istunud ja sõidukit juhtima asunud, ei vasta tõele ja on esitatud eesmärgiga vastutusest pääseda. Seega on kohtu arvates videosalvestisega üheselt tuvastatud sõiduki juhtimine just menetlusaluse isiku poolt. Sellest tulenevalt rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, samuti sellest, et tal ei ole seda õigust kunagi olnudki, mida ta kinnitas ka kohtuistungil. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning eesmärgipäraselt, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.
sätestab vastutuse riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest.
lg 1 kohaselt mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Väärteoprotokollist nähtuvalt juhtis S.T 01.08.2018 kell 07:54 Tallinnas Ahtri tn 6b sõidukit Volkswagen Golf, millele olid paigaldatud sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid x. Ka videosalvestuse fotodelt on näha, et sõidukil Volkswagen on numbrimärk x, millise sõidukiga menetlusalune isik tanklasse sõitis, sõiduki pagasiruumis olevatesse mahutitesse kütust tankis ja seejärel sama sõidukiga tanklast ära sõitis. Kuigi menetlusalune isik eitas sõiduki juhtimist, asus kohus juba eelpool otsuses seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt
Seega juhtides sõidukit, millele olid kinnitatud sellele sõidukile mittekuuluvad registreerimismärgid, pani menetlusalune isik toime ka
Süü tõendatusse osas leiab kohus ka seda, et menetlusaluse isiku süüd tõendab kaudselt ka menetlusaluse isiku suhtes tehtud kohtuotsus kriminaalasjas. Harju Maakohtu 01.11.2018 otsusega nr 1-18-8511 on menetlusalune isik muude kuritegude hulgas süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ka selles, et ta 01.08.2018 öösel varastas Sinimäe tee 12/14 maja ette pargitud O K kuulunud sõidukilt Volkswagen Passat Variant mõlemad registreerimismärgid nt x ning sama päeva hommikul, sõites sõidukiga Volkswagen Golf, millele olid paigaldatud registreerimismärgid x, Olerexi tanklasse asukohaga Ahtri 6b, kus tankis sõiduki pakiruumis asunud kanistritesse 120, 01 liitrit diislikütust summas 159,49 eurot ja lahkus tanklast, jättes tangitud kütuse eest tasumata. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud, mistõttu on eelmärgitud asjaolud, s.h nii sõiduki juhtimise fakt kui ka teisele sõidukile kuulunud registreerimismärkide kasutamine sõidukil tuvastatud ka jõustunud kohtuotsusega. Eelmärgitud jõustunud kohtuotsusest nähtuvalt varastas menetlusalune isik x numbrimärgid teiselt sõidukilt ning kasutas neid enda valdusesse võetud sõidukil selleks, et kütust varastada ning kuna tal puudus ka vastava kategooria juhtimisõigus, siis soovis nende numbritega ennast varjata. Seega oli ta teadlik, et tema valduses oleval mootorsõidukil on sellele sõidukile mittekuuluvad riiklikud registreerimismärgid ning seega on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult ning eesmärgipäraselt, seega kavatsetult. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime
sätestatud väärteo, s.o mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise. Karistuse mõistmine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mõlemad väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 1 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
Kuivõrd
lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 8 kehtivat väärteokaristust ning nende eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Arvestades eelmiste määratud rahatrahvide rohkust ja tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Lisaks sellele nähtub karistusandmetest, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning temalt on kannatanute kasuks välja mõistetud tsiviilhagisid tuhandete eurode ulatuses, samuti on temalt välja mõistetud menetluskulud. Sellised asjaolud viitavad üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mida kinnitab ka asjaolu, et ta kannab karistust varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellest saab üheselt järeldada, et menetlusalune isik ei soovi temale määratud rahatrahve tähtaegselt tasuda ning kergemaliigilised karistused rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning isik õigusrikkumiste toimepanemist. Samuti viibib isik käesoleval ajal Tartu Vanglas ja kannab karistust, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav. Menetlusalune isik küll väitis, et ta töötab majandustöödel ja saab ka vanglas sissetulekut, kuid arvestades menetlusalusel isikul lasuvaid rahalisi kohustusi ja nende suurust, leiab kohus, et uue rahalise kohustuse lisamine senistele olemasolevatele ei kanna endas karistuse eesmärki, kuivõrd jäetaks täitmata nagu ka eelmised. Seega on rahatrahv kui karistusliik ennast ammendanud ning tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusalune isik toime pannud 2 erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemist eitanud, mistõttu ei ole tuvastatud ka kergendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isiku käitumine liikluses viitab sellele, et menetlusalune isik suhtub liikluskorda üleolevalt ja hoolimatult. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleks temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemise eest mõista karistusena arest ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega toimepanemisest. mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude Karistuse määra valikul lähtub kohus ka ajalisest faktorist, mis on väärteo toimepanemisest möödunud. Menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on toime pandud enam kui aasta tagasi ning kohtu arvates on seetõttu ka avalik menetlushuvi langenud. Lisaks sellele on tegemist olukorraga, kus menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteod on teod, mis hõlbustasid temale inkrimineeritud varavastaste kuritegude toimepanemist ja millede toimepanemise eest kannab ta käesoleval ajal karistust. Seetõttu, arvestades seda, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest on möödunud aasta ja need teod olid toime pandud varavastaste kuritegude toimepanemise hõlbustamiseks, siis vaatamata üle keskmise süüle peab kohus võimalikuks mõista menetlusalusele isikule aresti ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada arest üldkasuliku tööga, leiab kohus, et tegemist ei ole isikuga, keda esimest korda karistatakse, vaid korduvalt kohtu poolt karistatud isikuga, kes käesoleval ajal kannab vangistuslikku karistust. Seega ei saaks 15 tunnine üldkasulik töö kuidagi enam menetlusalust isikut õiguskuulekusele innustada. Seetõttu jääb esitatud taotlus karistuse asendamiseks tagajärjetuks. Kuivõrd menetlusalune isik kannab vangistust, kuulub arest kandmisele pärast vangistuse kandmiselt vabanemist, seda siis kas pärast tähtaegselt vabanemist või pärast ennetähtaegselt vabanemist. Karistus kuulub täitmisele pööramisele juhul, kui otsuse täitmine ei ole KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt aegunud. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.