4-19-5053 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5053 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuuli

§ 1201

lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Prügivedu.ee OÜ (registrikood: 11973562) Seaduslik esindaja: T T (sünniaeg: xxxx) aadress: Tulika 31/Endla 45a, Tallinn, Harjumaa e-post: info@prygivedu.ee karistusregistri kohaselt kaks kehtivat väärteikaristust

§ 1201

lg 2 järgi Kaitsja vandeadvokaadi abi Deivi Vaht OÜ Kull Advokaadibüroo aadress: Nafta 14-5, Tallinn e-post: deivi.vaht@riversen.ee Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsioon (registrikood: 70003106) Aadress: Roheline 64, Pärnu, 80010, Pärnumaa E-post: valve@kki.ee Kohtuistungi toimumise aeg 03.12.2019, 25.05.2020 27.11.2019, 28.01.2020, 10.03.2020 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Prügivedu.ee OÜ menetlusaluse isiku seaduslik esindaja: T T kaitsja: Deivi Vaht kohtuvälise menetleja esindaja: Väino Linde RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas: ja 1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 16.09.2019 otsus väärteoasjas nr 940018000759, millega Prügivedu.ee OÜ -d karistati

§ 1201

lg 2 järgi alusel rahatrahviga 16 000 eurot osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse määra ja selle täitmise tähtaja osas. 4-19-5053 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata Prügivedu.ee OÜ-le

§ 1201lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 12 000 eurot, mis tuleb Kar

S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 4000 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pank EE891010220034796011 märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldada osaliselt.
5. Jätta rahuldamata menetlusaluse isiku kaitsja taotlus hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. Keskkonnainspektsiooni 16.09.2019 otsusega väärteoasjas nr 940018000759 karistati Prügivedu.ee OÜ-d jäätmeseaduse (edaspidi:

) § 1201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning määrati karistuseks rahatrahv 16 000 eurot selle eest, et Prügivedu.ee OÜ juhatuse liige T T korraldas ajavahemikul 30.05.2018 – 15.08.2018 Prügivedu.ee OÜ-le kuuluvate jäätmete ladestamise xxxx kinnistule vastavasisulist jäätmeluba omamata, millega rikkus

§ 73lg 2 p 1 nõuet.

Jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 tulenevalt on jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba nõutav. xxxx ei ole jäätmeloaga määratud koht jäätmete ladestamiseks. Otsuse kohaselt T T pani teo toime kavatsetult, kuna on aastaid tegutsenud jäätmekäitlusettevõtjana ja teab hästi jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnalubadest tulenevaid nõudeid. Samuti on üldteada, et jäätmeid võib kõrvaldada vaid selleks ettenähtud kohas. Menetluse käigus on selgunud, et Prügivedu.ee OÜ jäätmeid on xxxx kinnistule veetud korduvalt, mis ei saa olla juhuslik autojuhi eksimus. Kuna Prügivedu.ee OÜ jäätmekäitluskohas xxxx olid jäätmed kuhjunud ja Keskkonnainspektsioon nõudis 14.08.2018 T Tiga Keskkonnainspektsioonis toimunud kohtumisel jäätmekoguste vähendamist ja T T oli asetleidnud kohtumisel väljendanud, et ei soovi sõelmeid ilma täiendava töötluseta teisele jäätmekäitlejale üle anda, kuna see maksaks liiga palju, siis on ilmselge, et T T korraldades jäätmete ladestamise xxxx kinnistule, lootes ettevõtte jaoks kokku hoida märkimisväärse summa raha. Jäätmete 191212 üleandmine xxxx prügila hinnakirja alusel maksab 76,20 eurot/tonn. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Prügivedu.ee OÜ-s korraldab ja vastutab majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise 2 4-19-5053 võimalus. Vastavalt KarS §-le 37 on õigusvõimeline juriidiline isik süüvõimeline. Prügivedu.ee OÜ

§ 73

lg 2 p 1 mõistes jäätmeloata jäätmete kõrvaldamine.

§ 73lg 2 p 1 alusel on jäätmeluba vajalik jäätmete kõrvaldamiseks.

Vaidluse alla ei saa olla asjaolu, et Prügivedu.ee OÜ-l on jäätmeluba, mille kohaselt on jäätmete kõrvaldamine lubatud. Väärteoprotokollist ei selgu millise sisuga loa puudumist Prügivedu.ee OÜ-le ette heidetakse. Jäätmeluba antakse ettevõttele, mitte kinnistule ning selles näidatakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ja kogused. Vastavalt Prügivedu.ee OÜ jäätmeloale on lubatud teiste isikute tegevuses tekkinud jäätmete käitlemine, seega ei saa Prügivedu.ee OÜ -le ette heita jäätmete kõrvaldamist ilma jäätmeloata. Käesolevas asjas on tõendatud, et Prügivedu.ee OÜ valduses olid jäätmed, mida autojuht N P 14.08.2018 ja 15.08.2018 omavoliliselt ladustas xxxx kinnistule, kuid selle põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et T T korraldas alates 30.05.2018 kuni 15.08.2018 jäätmete ladustamise xxxx kinnistule ning pani toime

§ 73

lg 2 p 2 rikkumise, mille saab omistada Prügivedu.ee OÜle.

§ 73

lg 2 p 1 koosseisu rikkumisel tuleb ära näidata konkreetselt isikule etteheidetav tegu, mis vastab konkreetse paragrahvi koosseisule. Piisav ei ole pelgalt refereering, et jäätmete ladestamine vastavasisulist jäätmeluba omamata on

§ 73lg 2 p 1 nõude rikkumine.

Väärteoprotokolli kohaselt seisneb Prügivedu.ee OÜ jäätmeloaga vastuolus olev tegevus jäätmete ladestamises xxxx kinnistule, samas aga ei selgu kohtuvälise menetleja otsusest millist

§ 1201

teoalternatiivi on menetlusalune isik rikkunud.

§ 1201

on blanketne norm, mis tuleb sisustada viidetega jäätmeseaduse nendele sätetele, mille rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse ning siduda need faktiliste asjaoludega, mis kinnitaksid isiku poolt teo toimepanemist. Juriidilise isiku puhul peab juba väärteoprotokollist nähtuma juriidilise isiku 3 4-19-5053 organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Prügivedu.ee OÜ juhatuse liige T T korraldanud jäätmete ladestamise 30.05.2018 – 15.08.2018 xxxx kinnistul vastavasisulist jäätmeluba omamata. Prügivedu.ee OÜ on seisukohal, et tuvastatud on vahetult tegutsenud füüsilise isiku N Pi tegevus, mitte T Ti kui juhatuse liikme tegevus ning seega tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt alustatud menetlus lõpetada teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kui aga peaks tõendamist leidma Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikme poolt toime pandud õigusvastane tegu, siis ei ole määratud karistus vastavuses süü suurusega. xxxx kinnistul paiknevad koormad ei ole ohtlikud jäätmed ning selgitamata on ka hinnang „suur kogus jäätmeid“. N P vedas xxxx kinnistule üksnes kaks koormat Prügivedu.ee OÜ valduses olevaid jäätmeid, ülejäänud jäätmekoormate kinnistule ladestamine Prügivedu.ee OÜ poolt on tõendamata. Seega palub kaebaja karistuse vähendamist ning rahatrahvi tasumise võimaldamist KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ühe aasta jooksul. 03.12.2019 toimunud istungil jäid kaebaja ja tema esindaja esitatud kaebuse juurde ning leidsid, et Keskkonnainspektsiooni otsus ei põhine õigusnormidel.

§ 1201

järgi ei oleks tohtinud isikut karistada juba seetõttu, et juriidilisele isikule ei saa omistada füüsilise isiku tegu KarS § 14 järgi. Samuti ei saa Prügivedu.ee OÜ-le ette heita

§ 73lg 2 p 1 rikkumist, sest ettevõte omab jäätmeluba.

Kaebaja hinnangul on Keskkonnainspektsioon tõendite hindamise läbi asunud väärteoprotokolli piire ja teokirjeldust laiendama, mistõttu palub ta otsuse tühistamist või alternatiivselt teo ümber kvalifitseerimist

§ 120järgi, mille eest määrata karistus alla 1/3 võimalikust sanktsioonimäärast.

1. Kohtuväline menetleja ei nõustunud 03.12.2019 toimunud kohtuistungil esitatud kaebusega ning leidis, et tehtud otsus on seaduslik. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID
2. 27.11.2019 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja T K, kes selgitas, et tellis eelmise aasta mai lõpus aadressile xxxx, majapidamises tekkinud jäätmete jaoks Prügivedu.ee-st prügikonteineri. Kuna tegemist oli aastate jooksul kogunenud kompostiga ning polnud täpselt teada mis jäätmed seal veel on, tellis ta kõige kallima veo. Pakkumised võttis mitmest firmast, kuid teistel polnud sel hetkel konteinerit pakkuda. Prügivedu.ee OÜ tõi konteineri ning tunnistaja laadis selle mullalaadset kompostijäädet täis. Lisaks võis seal olla ka klaasikilde, ehitusprahti, natuke metalli, paberit. Konteineri äraviimisega viivitati 3-5 päeva ning tunnistaja helistas seetõttu korduvalt. Konteiner pidi ära viidama esmaspäeval, kuid viidi järgmise nädala neljapäevalreedel. Konteineri toomist ja äraviimist tunnistaja ei näinud, sest see toimus tööajal. Paberid tunnistaja abikaasa meiliaadressiga xxxx ja kirjaümbrik neiupõlvenimega M S võisid konteinerisse sattuda majapidamist koristades. Prügi põletamisel tekkinud tuha viskas ta kompostihunnikusse, mis läks pärast konteinerisse ning need paberid võisid jääda põlemata. Rohkem pole tunnistajal Prügivedu.ee OÜ-ga kokkupuudet olnud, lähiaastatel pole ta ka rohkem sellist konteinerit tellinud,
3. aastal oli see ainuke vedu. Sellest, kuhu prügi viiakse, ei olnud tellimuse vormistamisel juttu, kuid tunnistaja eeldas, et prügifirma viib selle õigesse kohta.
4. 03.12.2019 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja M R, et Prügivedu.ee OÜ erinevate rikkumistega on Keskkonnainspektsioon pidanud tegelema korduvalt.
5. aasta alguses oli ettevõttel juba üks tegevuse peatamine seoses üheaegselt ladustavate koguste ületamisega,
6. aasta augustis tuvastati taaskord, et jäätmete kogused on lõhki ning plaaniti koostada ettekirjutust. 14.08.2018 kutsuti T T vestlusele, et anda ettekirjutus jäätmete vastuvõtu peatamiseks, kuna xxxx territooriumil olid kogused lõhki. See on jäätmekäitluskoht, kus Prügivedu.ee OÜ -le on väljastatud jäätmeluba ning lubatud ladustada üheaegselt 425 m3 . Tol 4 4-19-5053 hetkel oli see kogus umbes 7-8 korda ületatud ehk 2800 või 3000 m
7. Kuna T T lubas paari nädala jooksul asjad korda teha, siis 14.08 talle ettekirjutust ei tehtud, kuigi samal ajal menetleti lisaks ka seda, et xxxx kinnistule oli Prügivedu.ee OÜ poolt ilma loata ladustatud ligi 2000 m3 puidujäätmeid ja hoonevareme vahelisel alal ka sõelumisjääki. 15.08 tuli Keskkonnainspektsiooni telefonile 1313 kaebus V M poolt ning selgus, et Prügivedu.ee OÜ jäätmed on jõudnud xxxx. Selle teate alusel peatas Keskkonnainspektsioon haldusmenetlusega 16.08 jäätmete vastuvõtu xxxx kinnistul, kus muidu tohtis vastavalt ettevõtte jäätmeloale ladustada erinevaid jäätmekvoote, aga põhiliselt ehitus- ja segaprahti ehk 17-koodiga jäätmeid: ehituslik puit, plast, kivid, pinnas. Prügivedu.ee OÜ-l suurendati hiljem ka koguseid ehk 425 m3 asemel lubati ladustada üheaegse kogusena 950 m3, kuid mõned nädalad tagasi peatati taas ettevõtte tegevus koguste ületamise tõttu. Vastuvõtt taastati pärast üheaegselt hoiustatavate koguste loa piiridesse viimist.
8. 03.12.2019 kuulati tunnistajana üle väärteoasja menetleja T T, kes selgitas, et oli valves, kui 15.08.2018 tuli valvetelefonile 1313 teade, et xxxx karjääris on Prügivedu.ee OÜ veoauto jäätmeid maha kallanud ning ta reageeris sellele koos kaasinspektoriga. Sündmuskohal nägi ta valget kaubikut, millega oli Prügivedu.ee OÜ veoautol tee ära tõkestatud, veoauto vahetus läheduses paiknesid maha kallatud jäätmehunnikud ja jäätmehunnikute juurest tulid värsked jäljed autoni. Üks hunnik oli silmnähtavalt teistest värskem. Tunnistaja fikseeris kogu maha pandud jäätmete ala, tuvastas ka varasemalt kohale toodud jäätmete hunnikud, kust leidis dokumendid M K või M S nimele. Dokumendid ei olnud lahtiselt hunniku peal, vaid hunniku sees nii, et nurgast kinni võttes tuli need hunnikust välja tõmmata. Jäätmehunnikud olid sarnased ning sisaldasid endas plasti-, puidu- ja kiletükke, mistõttu võis arvata, et tegu on jäätmekäitlusettevõttest pärinevate jäätmete sorteerimise tulemusel tekkivate jäätmetega. Autojuht N P tõi ülekuulamisele kviitungid kahe jäätmekoorma koristamise kohta ning tunnistas, et tegelikult viis ta ka 14.08 sinna ühe koorma. Need koormad pidi N P ära koristama 16.08, sest 15.08 jäi ta vahele ning 17.08 esitas ülekuulamisel juba xxxx kviitungid. Prügi oli ta ära andnud aga vale koodiga, sest kviitungitel oli kajastatud 1704 kood ehk pinnasekivid, aga tegelikult oli tegu 191212 jäätmetega, mis on oluliselt kallimad: kui pinnasekivid maksavad umbes 5 eurot/tonn, siis 191212 sõelmed maksavad 76 eurot/tonn. Karjääris olevate jäätmete näol oligi tegu ehitus-, lammutus- ja segaprahi purustatud sõelumisfraktsiooniga, mis sisaldas endas peenikesi tükke: plasti, puitu, kilet ja klaasi, see vastab koodile 191212 ehk jäätmete mehaanilise töötlemise tulemusel tekkivad segajäätmed. xxxx kinnistule ladustatud jäätmed ei pruukinud olla läbinud purustit, kuid pidid olema läbinud sõela. Kui segajäätmetest tahetakse eraldada fraktsioon, siis selleks on erinevate suurustega sõelasilmad, millest suurem asi läbi ei lähe, aga väiksem läheb. Leitud dokumendid on pidanud selle sõela läbima. Kuivõrd visuaalselt oli näha, et jäätmed sisaldavad peent fraktsiooni, siis olid need järelikult läbinud töötluse ja vastasid 191212 koodile ehk jäätmekäitlusettevõtte jäätmete mehaanilise töötlemise tulemusel tekkivatele jäätmetele. Tunnistaja sõnul märkis ta väärteoprotokolli teo toimepanemise ajaks 30.05-15.08.2018, sest varem ladustatud hunnikust leitud dokumentide omanik kinnitas, et andis need dokumendid Prügivedu.ee OÜ-le üle koos muu ehitus- ja haljastusjäätmetega 30.05 või 31.05.
9. Jäätmekoormat, kust dokumendid leiti, N P aga ära ei koristanud, sest ei tunnistanud seda enda veetuks. Menetluse käigus selgus muuhulgas ka, et xxxx kinnistu kuulub ja kuulus tänaseks likvideeritud ettevõttele, xxxx OÜ-le, kelle ainsaks juhatuse liikmeks kuni
10. aastani oli T Ti vend E T.
11. 28.01.2020 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle N P, kes selgitas, et töötas Prügivedu.ee OÜ-s umbes kaks-kolm aastat kuni juunini 2019 ning tema töö seisnes kliendile tühja konteineri viimises ja selle täitumisel konteineri sorteerimiseks tagasi ettevõtte territooriumile toomises. Tööülesandeid sai ta tavaliselt dispetšerilt, kuid esines ka olukordi, kus ülemus T T helistas ja ütles, et on kiire. 15.08.2018 õhtul võttis ta Prügivedu jäätmejaamast mullaseguse koorma peale ja ladustas selle Prügivedule kuuluva tööautoga karjääri territooriumile. Hiljem, kui Keskkonnainspektsioon ta kinni pidas, siis kuulis, et see ei olnudki 5 4-19-5053 puhas muld. Kokku vedas ta karjääri kaks koormat, üks oli 15.08 ja teine päev varem. Koormad olid pärit aadressil xxxx ning ta pidi need tegelikult viima xxxx. Koormad otsustas xxxx karjääri maha panna, sest aeg oli hiline, ainus kasu oli isiklik aeg. Ajavõit xxxx ladustamise ja xxxx prügi viimise vahel on ligikaudselt tund-poolteist, vahemaa umbes 10 km. Tunnistaja on juba varem märganud, et xxxx kinnistule sõidavad teiste firmade autod prügiga ning ka 15.08 oli seal eelnevaid koormaid. Vahele jäi ta seetõttu, et 15.08 tuli kõrvalt firmast elektrijaamast mikrobuss, kes takistas tal teed ning kutsus Keskkonnainspektsiooni. Koostati protokoll ja kästi prügi ära koristada, mille tunnistaja hiljem xxxx viis. Kahe hunniku likvideerimiseks andis ülemus talle auto koos traktori ja autojuhiga, kuid prügi pidi koristama oma raha eest, sest xxxx viimiseks talle korraldust ei antud. Samuti ei ole T T talle kunagi andnud korraldust Prügivedu.ee OÜ-le kuuluva prügi ladestamiseks väljaspool ametlikku jäätmekäitluskohta ning 14.08 ja 15.08 olid ainsad korrad, kui ta ladestas prügi xxxx kinnistule. xxxx prügilas käis sageli, seal kaaluti auto enne ja pärast koorma maha kallamist, küsiti milline prügi on ning pärast maksmist anti kviitung, mille viis Prügivedu kontorisse. 14.08 ei viinud ta ühtegi kviitungit kontorisse ja keegi ei küsinud ka, sest ülemus ei teadnud, et ta üldse need koormad kuskile viis.
12. 10.03.2020 kuulati tunnistaja V M, kes tegi 15.08.2018 parajasti kõrval kinnistul killustikutööd, kui märkas, et üks auto kallutab midagi maha. Tunnistajale teadaolevalt ei ole kinnistu küll T Ti nimel, aga 2009-2010 kaevandas ta seal killustikku. Pärast auto kinnipidamist teavitas tunnistaja Keskkonnaametit, sest maha kallatud koorem haises toidujääkide järgi. Ta on ka varem näinud sinna jäätmete kallamist, kahtlustab, et selle taga on T T. Samuti selgitas tunnistaja, et kahel korral on ta kutsunud kohale ka Keskkonnainspektsiooni. Eelmine kord tuldi kiiresti, aga 15.08.2018 läks poolteist tundi aega. Keskkonnainspektsioon lasi koormad ära koristada, sest tuvastas haisu. Tunnistaja ei tea mis autodega seal veel on käidud, aga viimati ja eelmisel korral umbes pool aastat või aasta tagasi nägi ta samuti T enda firmat, Prügivedu oli autokasti peale kirjutatud. 15.08.2018 tunnistaja autojuhiga eriti ei rääkinud, aga seda autojuhti ja kollast autot on ta kaks korda näinud 15.08, sest pärast esimese koorma maha kallutamist tuldi teisega.
13. 10.03.2020 toimunud istungil luges kohus avaldatuks tunnistaja R K’i ütlused, mis ta andis menetlusaluse isikuna 28.09.2018, kuivõrd isik on surnud 09.03.2020 ning selle kohta on xxxx väljastanud kohtule ka surmatunnistuse koopia. 28.09.2018 toimunud ülekuulamisel andis R K ütlusi, et on
14. aasta juuli lõpust olnud Prügivedu.ee OÜ-s kokkuleppel nõunik, kes aitab jaama korralikult tööle saada, kuid ei tööta seal. xxxx kinnistule jäätmete saabudes sõelutakse erinevad jäätmed nagu kile, papp, metall ja kivi mehaanilise sõelaga välja ning sorteeritud materjalid lähevad erinevatesse kohtadesse: metall xxxx, kivi xxxx, papp Eesti Keskkonnateenustesse ja rdf xxxx. Viimati ladustati väljasorteeritud puidujäätmed xxxx kinnistu taha otsa, sõelumisjäägid on sorteerimisjaamas sees ja neid pole välja viidud alates Keskkonnainspektsiooni poolt ettevõtte tegevuse seiskamisest. Sõelumisjääke oli vähe katkise sõela tõttu. Autojuhtidega tunnistaja kokku ei puutu ja kellelegi korraldusi ei anna, sest ettevõttes toimib süsteem, kus autojuhid ise teavad mis nad tegema peavad: näiteks kui sorteerimisjaamas on saanud täis kivikonteiner, siis autojuht teab ise kuhu see viia. Jäätmeid viib jaamast ära ainult N, teised teevad linnatöid ehk võtavad kliendi juurest konteineri ja toovad jaama tagasi. 14.08 ja 15.08 kohta on ta kuulnud, et N vedas jäätmed kuhugi, kuhu ei tohtinud, kuid hiljem viis need siiski xxxx. xxxx karjäärist ei tea ta midagi ja ei ole ka andnud korraldust sinna jäätmeid vedada. Kui sinna midagi maha pandi, siis oli see N enda initsiatiiv. Tunnistaja ise on Nl palunud ühel korral kivikonteineri ära viia.
15. 25.05.2020 toimunud kohtuistungil kuulati üle menetlusaluse isiku esindajana T T, kes andis järgmisi ütlusi. Firma äriidee oli see, et koguda klientidelt tasu eest sorteerimata segajäätmeid. Seejärel sorteeriti need segajäätmed oma sorteerimisjaamas xxxx jäätmejaamas ja saadud fraktsioonid viidi juba erineva tasu erinevatesse kohtadesse (näiteks xxxx). Tema konkreetsed ülesanded Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikmena olid firma üldine juhtimine ja 6 4-19-5053 keskkonnanõuete tagamine. Tema sai N Pi poolt kahe koorma toimetamisest xxxx kinnistule teada 2018 augustis järgmisel hommikul kui see toimus ning andis seepeale P korralduse need kaks koormat jäätmeid sealt ära koristada. Jäätmete koristamiseks sai xxxx firma auto ja traktori, tingimusel, et kütuse ja jäätmete utiliseerimise eest tasub ta ise. Varasemate jäätmekoormate kohta (2018 mais) xxxx kinnistul tal igasugune info puudub, nende firmast need ei pärine. xxxx kinnistu on kunagi üle 10 aasta tagasi olnud seotud läbi ühe temale kuuluva ettevõttega, seal tegeleti kaevandamisega. Autojuhtidele annab töökorraldusi dispetšer, kes võtab vastu tellimusi ja annab need edasi autojuhtidele. Samuti olid kehtestatud sisekorraeeskirjad, mis nägid ette teatud jäätmete teatud jäätmekäitluspunktidesse viimise. Kõik jäätmete väljaveod toimusid läbi sorteerimisjaama, seal autojuht ise nägi, milline konteiner millise jäätmega on täis ja siis ta võis selle ära viia. Autojuhile oli väljastatud ka firma maksekaart, millega ta sai koheselt jäätmejaamas selle eest ära tasuda ja maksekviitungi tõi siis Prügivedu.ee OÜ jaamajuhataja kätte. Kui kohapeal ei olnud vaja kohe maksta, siis tõi autojuht peale jäätmete äraviimist saatelehe ja arve saadeti hiljem tasumiseks otse Prügivedu.ee-le. Kokku töötas sel ajal firmas ca 6-7 autot ja autojuhti, kellest ainult xxxx tegeles koormate veoga sorteerimisjaamast kogumispunkti, teised autojuhid tegelesid jäätmete veoga klientide juurest sorteerimisjaama. P töösuhe lõppes seetõttu, et tal võeti juhiload ära, samuti oli tal probleeme ka muidu töölkäimisega. R K tegeles sorteerimisjaama töö korraldamisega, sh jäätmete sisseja väljaveo organiseerimisega. Ta ei välista, et 14.08.2018 toimus Keskkonnainspektsioonis kohtumine sealsete ametnikega, täpset kuupäeva ei mäleta, aga ta eitab, et arutuse all võis olla Prügivedu.ee OÜ tegevuse peatamine xxxx kinnistul, selleks puudusid igasugused alused.
16. Lisaks uuriti kohtuistungitel järgmisi dokumentaalseid tõendeid. 11.
17. Tunnistaja T K’i poolt Keskkonnainspektsioonile edastatud e-kirjast nähtub Prügivedu.ee OÜ tellimus nr xxxx ning teenuse arve nr xxxx, mille kohaselt oli T K’i poolt tellitud aadressile xxxx 10m3 suurune ustega konteiner majapidamisjäätmete ladustamiseks perioodiks 25.05.2018-28.05.2018 kogumaksumusega 329 eurot. Maksekorralduse nr xxxx kohaselt on T K 24.05.2018 Prügivedu.ee OÜ-le kandnud 329 eurot. 11.
18. 22.08.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et 15.08.2018 xxxx kinnistu (katastriüksuse tunnus xxxx) lääneosas (punktis koordinaatidega M.L ja E xxxx, GPS-i täpsus +/- 4 m) asusid kaks tumedamat pruuni värvi jäätmehunnikut, mis sisaldasid endas suures osas pinnast, aga ka väiksemaid ja suuremaid puidu, kile, plastiku, penoplasti, klaasi, kummi ja kive tükke (fotod nr 1, 2 ja 6). Jäätmehunnikute juures oli tunda sõnnikule iseloomulikku lõhna. Kokku tuvastati samas kohas hinnanguliselt 12 autokoormatäit erinevate koostise ja suurusega jäätmehunnikut. Nimetatud jäätmetega kaetud alal (punktis koordinaatidega M.L ja E xxxx, GPS-i täpsus +/- 4 m) tuvastatud paberid: H U 05.03.2009 e-kiri (kirja päises nimi M K, foto nr 7) ja M Sile adresseeritud kirja ümbrik (foto nr 8), mis asusid osaliselt jäätmete sees. Lisaks tuvastati, et xxxx kinnistul asus risti kinnistu lääneosas asuval teel kollast värvi kallurauto xxxx (reg.nr xxxx), mille kabiiniosal kirjed „Prügivedu.ee, xxxx ja sellest mõni meeter eemal põiki üle tee valget värvi xxxx kaubik (reg.nr xxxx), mis blokeeris kinnistule sisse- ja väljasõitu (fotod nr 10-12). Kallurauto asus nimetatud koordinaatidel asuvate jäätmehunnikute vahetus läheduses (foto nr 11), visuaalselt tuvastati, et tumedat värvi jäätmehunnikute juurest viisid sõiduki jäljed kollast värvi kalluri ratasteni. 11.
19. Maanteeameti väljavõte sõiduki reg.nr xxxx kohta tõendab, et kollast värvi sõiduk xxxx omanikuks on Prügivedu.ee OÜ (registrikoodiga 11973562). 11.
20. 17.08.2018 toimunud menetlusaluse isiku N P’i ülekuulamisele on lisatud N P’i poolt esitatud xxxx AS arve-kviitung nr xxxx, arve-kviitung nr xxxx ning jäätme pealevõtmise asukoha skeemid, mis tõendavad, et N P viis reg.nr xxxx kandva sõidukiga 16.08.2018 kaks koormat kivi ja pinnast (jäätmekoodiga xxxx) xxxx, s.t kõrvaldas xxxx maha kallutatud jäätmed. 7 4-19-5053 11.
21. Äriregistri väljavõttelt Prügivedu.ee OÜ (registrikood 11973562) kohta nähtub, et K T on juhatuse liikmeks olnud 16.05.2012 – 03.09.2018 ning T T alates 30.11.
22. 11.
23. Keskkonnalubade infosüsteemi väljavõte xxxx kohta tõendab, et nimetatud kinnistul puudub jäätmeluba. 11.
24. xxxx AS vastuvõetavate jäätmete nimistu koos hindadega tõendab, et muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud) jäätmekoodiga 191212 maksavad koos käibemaksuga 76,20 eurot/tonn. KOHTU SEISUKOHT
25. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
26. Vaidlus puudub selles, et xxxx kinnistule nii 14.08.2018 kui ka 15.08.2018 autojuht N Pi poolt kui ka varem samasse kohta ebaseaduslikult maha kallatud koormate näol oli tegemist jäätmetega

§ 2mõistes.

Seda tõendab nii sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 6) kui tunnistajate T ja Pi kohtus antud ütlused.

§ 2lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud.

Vaidlus puudub ka selles, et N P oli 15.08.2018 seisuga Prügivedu.ee OÜ töötaja ja teostas töid Prügivedu.ee OÜ-le kuuluva veokiga. Samuti ei ole vaidlust selles, et xxxx kinnistule ei olnud lubatud jäätmeid ladestada (tl 33).

1. Vaidlus on selles, kas 14.08.2018 ja 15.08.2018 xxxx kinnistule viidud koormate näol oli tegemist autojuht N Pi isetegevusega või T Ti poolt Prügivedu.ee OÜ huvides antud korraldusega. Samuti on vaidlus selles, kas xxxx kinnistule varasemalt (väärteoprotokolli järgi alates 30.05.2018 kuni 14.08.2018) ladestatud jäätmehunnikud (12 hunnikut) olid samuti N Pi või mõne muu Prügivedu.ee OÜ autojuhi poolt sinna T Ti korraldusel Prügivedu.ee OÜ huvides viidud või on nende puhul tegemist hoopis tuvastamata kolmandate isikute poolt viidud jäätmetega, millel puudub Prügivedu.ee OÜ-ga igasugune seos.
2. Kohtuväline menetleja on nii kohtueelses menetluses kui kohtumenetluses olnud jätkuvalt seisukohal, et xxxx kinnistul tuvastatud varasemad 12 jäätmehunnikut on samuti Prügivedu.ee OÜ poolt ja huvides sinna viidud. Seda tõendab ühest varasemast hunnikust leitud ümbrik ja e-maili väljatrükk M S/ K nimele, mis seovad neid otseselt Prügivedu.ee OÜ-ga (vt tunnistaja T Ki ütlusi, p 4). Tõendatud on ka see, et need kaks dokumenti ei saanud sattuda xxxx kinnistule enne 30.05.
3. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt asetsesid nimetatud ümbrik ja e-kirja väljatrükk osaliselt jäätmete sees (tl 9). T T avaldas kohtuistungil arvamust, et need dokumendid võisid sinna jäätmehunnikusse sattuda näiteks tuulega. Kohus ei pea seda eluliselt usutavaks, et kaks samast allikast (perekond K) pärinevat erinevat pabereset (ümbrik ja e-kirja väljatrükk) võiksid tuulega koos lennata ükskõik kui pika vahemaa ja sattuda seejärel täpselt samasse kohta, mattudes seejärel veel osaliselt sama hunniku sisse. Pigem nõustub kohus sellega, et see varasem jäätmehunnik koos kõnealuste dokumentidega oli sinna samuti kas N Pi või mõne muu Prügivedu.ee OÜ-ga seotud autojuhi poolt ebaseaduslikult viidud ja ladestatud.
4. N P i kohtus antud selgituste kohaselt olid 14.08 ja 15.08 koormad pärit xxxx asunud territooriumilt Prügivedu jäätmejaamast ning tema teada oli koormaks muld. Samas 15.08.2018 sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 6) kohaselt tuvastati sündmuskoha (xxxx) vaatlusel, et kõik mahapandud jäätmekoormad (sh 14.08 ja 15.08 koormad) sisaldavad lisaks pinnasele ka suures koguses plastiku, puidu, kile, klaasi jm tükke. Vastavalt

§ 2

lg 5 alusel kehtestatud määrusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ omistatakse 8 4-19-5053 jäätmekäitlusettevõttes jäätmete mehhaanilise töötlemise tulemusena tekkivatele segajäätmetele, mis võib sisaldada lisaks pinnasele ja kividele ka plasti, puitu, kile, klaasi jm tükke jäätmekood

1. Kuna xxxx sündmuskohal leitud ka varasemad koormad olid sarnase sisu ja koostisega, siis on selge, et tegemist on pärit ühest ja samast allikast pärinevate jäätmete mehhaanilise töötlemise tulemusena tekkinud jäätmetega. See omakorda välistab võimaluse, et xxxx kinnistule võis neid jäätmeid vedada ükskõik kes. Tegemist on spetsiifilise segajäätmete töötlemise protsessi tulemusel tekkinud jäätmetega, mis on iseloomulik ainult selles valdkonnas tegutsevatele isikutele, kelleks Prügivedu.ee OÜ kahtlemata on.
2. Kohus ei pea N Pi ütlusi usaldusväärseteks selles osas, et tema seos piirdub ainult kahe koorma (14.08 ja 15.08) viimisega xxxx kinnistule. Oma sõnul võttis ta 15.08.2018 õhtupoolikult vastu otsuse, et aja kokkuhoiu ja samuti kütuse säästmise eesmärgil viib ta algselt xxxx prügilasse mõeldud jäätmekoorma hoopis xxxx kinnistule. Samas juba järgmisel päeval tunnistas ta keskkonnainspektoritele üles veel ühe koorma, st 14.08.2018 viidud koorma maha kallamise samale kinnistule. Ainuüksi sellest juba järeldub teatud regulaarne ja väljakujunenud käitumismuster, mis läheb vastuollu 15.08 episoodi kohta antud selgitusega, et tegemist oli juhusliku episoodiga, mis seostus aja ja kütusesäästmise vajadusega. N Pi poolt ka 14.08 koorma ülestunnistamise põhjuseks võis kohtu hinnangul selle „värske“ jälg- vaatlusprotokolli kohaselt olid kaks koormat tumedamat pruuni värvi (tl 8) ehk värskelt maha kallatud koorma tunnustega. Koostoimes xxxx ühest vanemast jäätmehunnikust (hunniku seest) leitud M Kiga seotud dokumentidega on kohtu hinnangul aga tõendatud osaliselt ka varasemate jäätmehunnikute seos Prügivedu.ee OÜ-ga, mis olid Volta 1d jäätmejaamas läbinud mehhaanilise trummelsõela töötluse ja seetõttu omasid jäätmekoodi
3. See, kas ja kuidas M S/K seotud ümbrik ja e-maili väljatrükk läbisid mehhaanilise trummelsõela, ei ole antud juhul oluline. See võis toimuda xxxx territooriumil, kus jäätmeid sorteeriti.
4. xxxx AS hinnakirja (tl 44) kohaselt maksid jäätmed koodiga 191212 76,20 eurot tonn, mis erinevalt näiteks pinnasejäätmetest (5,40 eur/tonn) oli kordades kallim. Sellest tulenes kohtu hinnangul ka Prügivedu.ee OÜ võimalik motiiv tema jaoks kulukaid jäätmeid ladestada ametlike prügilate väliselt, kuna ainuüksi ühe autokoorma pealt võis rahaline võit olla juba märkimisväärne. Tunnistaja M R ütlustega on tõendatud, et 14.08.2018 kohtus T T Keskkonnainspektsiooni ametnikega põhjusel, et jäätmemahud olid Volta 1d jäätmejaamas kordades ületatud ning T T lubas olukorra kiiremas korras viia vastavusse väljastatud jäätmeloaga. Seega on vähemalt 14.08.2018 ja 15.08.2018 N Pi poolt xxxx kinnistule viidud koormate näol otsene seos Prügivedu.ee OÜ jäätmeloaga tekkinud probleemidega, mis võis päädida firma tegevuse üldise peatumisega. Samuti leiab kohus, et T Ti isiklik varasem seos xxxx kinnistuga (seal killustiku kaevandamine) ning tunnistaja V M ütlused selle kohta, et ca pool aastat tagasi nägi ta ka Prügivedu.ee OÜ kirjetega autot xxxx kinnistul, tõendavad kõik kogumis seda, et ka varasemad ca 12 koormat on just Prügivedu.ee OÜ poolt sinna organiseeritult ladestatud. Nendel argumentidel ei pea kohus tõenäoliseks ka seda, et tegemist oli N Pi või mõne muu Prügivedu.ee OÜ-ga seotud autojuhi isetegevusega, vaid nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist oli just T Ti poolt korraldatud tegevusega ja seda Prügivedu.ee OÜ huvides.
5. Vaidlus puudub ka selles, et jäätmete valdaja ja omanik oli Prügivedu.ee OÜ. Firma ärimudeliks oligi teistelt isikutelt jäätmete kokkuost, seejärel jäätmete töötlemine nende sõelumise ja sorteerimise näol ning seejärel erinevatesse maapealsetesse prügilatesse tasu eest ladestamine.

§ 28

lg 1 alusel on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele.

§ 13

kohaselt on jäätmekäitlus muuhulgas jäätmete kõrvaldamine.

§ 17

lg 1 sätestab, et jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatakse jäätmete kõrvaldamistoimingute nimistu Vabariigi Valitsuse määrusega. 9 4-19-5053 Vabariigi Valitsuse 08.12.2011. a vastu võetud määruse nr 148 „Jäätmete taaskasutamis - ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ § 4 p 1 kohaselt on jäätmete üheks (D1) kõrvaldamistoiminguks jäätmete maapealne ladestamine (näiteks prügilatesse).

§ 73lg 2 p 1 kohaselt on jäätmete kõrvaldamiseks vaja jäätmeluba.

Prügivedu.ee OÜ-le on väljastatud 09.12.2014 jäätmeluba xxxx (kohtutoimik tl 12) kehtivusega 08.12.2019. Jäätmeloa kohaselt on Prügivedu.ee OÜ põhitegevusalaks tavajäätmete kogumine ning jäätmekäitluskoht on Volta 1d. See tähendab omakorda seda, et Prügivedu.ee OÜ väljastatud jäätmeluba kehtib ainult Volta 1d territooriumil (loas eraldi nimetatud kui jäätmekäitluskoht) ning jäätmete käitlemine, sh jäätmete kõrvaldamine mujale kui selleks ettenähtud prügilatesse ei ole lubatud. Sellega on kohtu hinnangul ümber lükatud ka kaitsja väide selle kohta, et kuna Prügivedu.ee OÜ omas jäätmekäitlusluba, siis on vastutus

§ 1201

lg 2 järgi välistatud ning kõne alla saaks tulla ainult teoreetiliselt vastutus

§ 120lg 1 (jäätmete ladestamine väljaspool jäätmekäitluskohta) järgi.

20. Juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (RK otsus nr 418-6507/42, p-d 26-28.). Seega tuleb KarS § 14 lg 1 kohaselt kontrollida, kas T Ti käitumine vastab

§ 1201lg 1 tunnustele.

Väärteoprotokolli kohaselt pani Prügivedu.ee OÜ-le omistatava teo toime just juhatuse liige T T, kes korraldas ajavahemikul 30.05.2018-15.08.2018 Prügivedu.ee OÜ-le kuuluvate jäätmete ladestamise xxxx kinnistule vastavasisulist jäätmeluba omamata, millega rikkus jäätmeseaduse § 73 lg 2 p 1 nõuet.

§ 73lg 2 p 1 tulenevalt on jäätmete kõrvaldamiseks jäätmeluba nõutav.

xxxx ei ole jäätmeloaga määratud koht jäätmete ladestamiseks. Väärteoprotokollis on seega kirjeldatud Prügivedu.ee OÜ tegevust läbi juhatuse liikme T Ti tegevuse, kes firmasiseselt vastutas juhatuse liikmena just üldjuhtimise ja keskkonnakaitse küsimustes. N Pi ütlustega on tõendatud, et tema ülemus oli T T, kes võis talle ka otse anda korraldusi. Samuti on tõendatud see, et T T vastutusvaldkond juhatuse liikmena oli mh jäätmeloaga seotud küsimused, sh vastutas ta selles fikseeritud tingimuste täitmise üle. Vaidlus puudub ka selles, et Prügivedu.ee OÜ oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval hetkel äriregistrisse kantud, seega on tegemist õigus - ja süüvõimelise isikuga.

1. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega, et T T pani Prügivedu.ee OÜ juhatuse liikmena selle teo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna on aastaid tegutsenud jäätmekäitlusettevõtjana ja teab hästi nii jäätmeseadusest kui Prügivedu.ee OÜ-le väljastatud keskkonnalubadest tulenevaid nõudeid. Samuti on üldteada asjaolu see, et jäätmeid võib kõrvaldada ainult selleks ettenähtud kohas. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KARISTUS
2. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 23.

§ 1201

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Käesolevalt on kohtuväline menetleja Prügivedu.ee OÜ-le 10 4-19-5053 määranud karistuseks

§ 1201

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 16 000 eurot ehk sanktsiooni keskmises määras. 24. Jäätmekäitlejate vastu on üldiselt usaldus, sest neile on väljastatud tegutsemiseks vastav luba ja seega isikud, kes tasu eest jäätmekäitlejale oma jäätmed ära annavad eeldavad, et jäätmeid käideldakse vastavalt seadusele. Kuigi

§ 1201

lg 1 ja 2 ei näe koosseisulise tunnusena ette suurt kogust, siis on ilmne, et ca 14 autokoorma jäätmete näol (iga koorem ca 11 tonni- tl 4-5) on tegemist suure kogusega. Kui võtta aluseks, et prügila hinnakirja (tl 32) kohaselt maksavad jäätmete mehhaanilise töötlemise jäägid (koodiga 191212) 76,20 eur/tonn, siis maksab xxxx kinnistule ladestatud 14 autokoorma jäätmete prügilasse ladestamine kokku ca 11 735 eurot (76,20x11x14). Prügivedu.ee OÜ süü suurust mõjutab esiteks asjaolu, et kõnealune väärtegu on toime pandud kavatsetusega, sest jäätmete ladestamine selleks mitte ettenähtud asukohta on keelatud, see on üldteada asjaolu. Antud juhul on aga tegemist koguni jäätmekäitlejaga, kes peab vastava valdkonna reeglitega veel eriti hästi kursis olema. Kuivõrd kavatsetus on tahtluse kõige raskem vorm, siis on oluline ka selle arvestamine süü suuruse hindamisel. Samas peab kohus oluliseks arvestada ka seda, et vähemalt 2 autokoormat (14.08 ja 15.08.2018 episoodid) on N Pi poolt likvideeritud, seega osaliselt on tekitatud kahju ka heastatud. Kuna ülejäänud 12 koorma vedu ei ole N P ega Prügivedu.ee OÜ tunnistanud, siis need koormad on siiani likvideerimata. Kahe jäätmekoorma likvideerimist saab käsitleda süü suurust kergendavana, kuid üksnes vähesel määral. Muid süüd suurendavaid või kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus Prügivedu.ee OÜ süü suuruse keskmises määras või natuke alla selle olevaks. Prügivedu.ee OÜ karistamine on põhjendatud üldpreventiivsest seisukohast, sest jäätmete ebaseaduslik ladestamine on kahtlemata probleem kogu ühiskonna jaoks. Ebaseaduslikult ladestatud prügi on ohtlik nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Vaatamata sellele, et xxxx kinnistule ladestatud jäätmete näol ei olnud tegemist ohtlike jäätmetega, on siiski selge, et igasugused jäätmed suvalises ja selleks mitte ettenähtud asukohas on lubamatu ning seotud võimaliku keskkonnareostuse riskiga. K aristamine on põhjendatud ka eripreventiivsest seisukohast, mille üheks eesmärgiks on mõjutada isikut tulevikus sarnastest rikkumisetest hoiduma. Prügivedu.ee OÜ-l on kaks kehtivat karistust (teod toime pandud 01.02.2018 ja 06.08.2018)

§ 1201

lg 2 eest rahatrahvidega 2500-3500 eurot, seega on ilmne, et mõistetud karistus peab teda eripreventiivselt mõjutama. Samas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 16 000 eurot on liiga range, see ei võta arvesse osaliselt heastatud ja likvideeritud kahju ning samuti seda, et tegemist oli kõrvalisse kohta (karjääri) ladestatud mitteohtlike jäätmetega. Kohus leiab, et nendel asjaoludel tuleb kohtuvälise menetleja otsus määratud karistuse määra osas osaliselt tühistada ja määrata rahatrahviks 12 000 eurot. Kohus peab võimalikuks isikule mõistetud rahatrahvi tasumise ajatamist nii, et karistuseks määratud rahatrahv 12 000 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 4000 eurot. 25. Kaitsja esitas istungil taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt moodustuvad kaebuse esitaja menetluskulud kaitsjale õigusabi eest makstavas tasus, tunnihinnaga 120 eurot/tund, millele arve esitamisel lisandub käibemaks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal väärteoasja materjalide ja väärteotoimikuga tutvumisele, samuti kaebuse koostamisele ja kohtuistungite ettevalmistamisele ja nendel osalemisele kokku 18,7 tundi, millele lisandub 25.05.2020 kohtuistung. Enne 25.05.2020 istungit oli õigusabikulu 18,7 tundi, koos käibemaksuga 2692,80 eurot. Kohus peab seda põhjendatuks ja mõistliku suurusega tasuks. Koos menetluskulude nimekirjaga on kohtule esitatud ka arve 01.10.2019 nr 52D summas 2400 eurot (koos käibemaksuga) ning sama summa tasumist tõendav maksekorraldus. KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Riigikohtu praktika kohaselt on menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks taotluse ja kuludokumentide esitamine enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Teisisõnu tuleb kohtule esitada tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest, vastasel juhul ei saa neid toiminguid puudutavas osas makstavat tasu käsitada menetluskuluna ja puudub alus nende osas tekkinud kulusid hüvitada (vt RKKK otsus 11 4-19-5053 väärteoasjas nr 3-1-1-77-16, p 18.5). Praeguses asjas ei ole kohtule esitatud taotlusele lisatud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus valitud kaitsjale õigusabitoimingute eest maksta suuremas summas kui seda on 2400 eurot, mistõttu puudub alus riigilt seda ületavas osas hüvitise väljamõistmiseks. Kuna kohus ei mõista menetlusalust isikut täielikult või osaliselt õigeks, vaid ainult muudab mõistetud karistuse määra (kergemaks) ning selle tasumise korda, siis tulenevalt KrMS § 181 puudub alus ka menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning seega jäävad need menetlusaluse isiku enda kanda. Martin Tuulik kohtunik 12