4-19-1472/9

4-19-1472 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-1472 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22.04.
2. a määrus M.L suhtes asenduskaristuse kohaldamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.L (ik: XXX, viibib Tallinna Vanglas), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 22.04.
3. a määrus väärteoasjas nr 4-19-1472 M.L asenduskaristuse kohaldamise kohta muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 13.03.2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur Pärnu Maakohtule avalduse M.L-ile väärteoasjas määratud rahatrahvi summas 240 eurot asendamiseks arestiga, kuivõrd vastavalt otsusele rahatrahvi süüdlane tähtajaks ei tasunud, mistõttu alustati tema suhtes täitemenetlus, mille raames osutus rahatrahvi täitmine võimatuks. Maakohtu määrus
5. Pärnu Maakohtu 22.04.
6. a määrusega asendati M.L-ile Lääne prefektuuri 01.07.2016 otsusega väärteoasjas nr 2670,16,002768 mõistetud rahatrahv 240 eurot, so 60 trahviühikut arestiga 6 ööpäeva, mis omakorda asendati 6 tunni üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks määrati 2 kuud alates kriminaalasjas nr 1-18-8264 mõistetud vangistuse ärakandmiselt vabanemisest (praegu eeldatav vabanemise aeg on 29.06.
7. a). Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoole seletuse, leidis, et sissenõudja avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus märkis, et arvestades asjaolu, et süüdlase poolt on rahatrahv nimetatud väärteoasjas tasumata ning süüdlasel puuduvad reaalsed vahendid rahatrahvi tasumiseks ka käesoleval hetkel, siis on põhjendatud süüdlase nõusolekul karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohus asendas karistuse KarS § 72 ja 69 alustel üldkasuliku tööga. 1 Maakohus märkis, et süüdlasel on tasumata rahatrahv 240 eurot, so 60 trahviühikut, Kars § 72 lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Seega 60 trahviühiku asendamisel teeb see arvestades KarS § 72 lg 2 järgi kokku 6 ööpäeva aresti. KarS § 69 lg 1 kohaselt ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus asendas aresti 6 tunni ÜKT-ga. KarS § 69 lg 3 alusel on ÜKT tegemise tähtajaks 2 kuud alates kriminaalasjas nr 118-8264 mõistetud vangistuse ärakandmiselt vabanemisest 29.06.
8. Kohus selgitas ka KarS §-s 69 sätestatud üldkasuliku tööga seonduvaid asjaolusid. Määruskaebus
9. Vaidlustatava maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.L, kes märgib esitatud kaebuses, et ta kaebab määruse edasi, sest ta ei ole süüdi ning ei ole süütegu toime pannud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, vaadanud läbi elektroonilised toimikumaterjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd maakohus on põhjendatult kohaldanud M.L-i suhtes asenduskaristust, sest kõnealusel juhul esinevad asenduskaristuse kohaldamise alused ja asenduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Seejuures on maakohus välja toonud ja põhjendanud, millel põhineb arvamus, et antud juhul esinevad asenduskaristuse kohaldamise alused. Kusjuures maakohtus isik asenduskaristuse kohaldamisele vastu ei vaielnud, möönis, et rahatrahvid on tasumata ja rahalised vahendid selleks puuduvad, mistõttu möönis ka, et asenduskaristuse kohaldamise alused esinevad. M.L palus vaid võimaldada asendada arest ÜKT-ga. Maakohus seda ka võimalikuks pidas, asendades asenduskaristusena kohaldatud aresti ÜKT-ga, mis kuulub täitmisele pärast kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmist. Esitatud määruskaebuses ei esita M.L mitte mingeid sisulisi vastuväiteid maakohtu määruses tuvastatud asjaoludele ja menetlusotsustusele, kuid väidab nüüd, et tegelikult ei ole ta üldse süüdi ja ei ole süütegu toime pannud. Selliste kaebuse väidetega seoses tuleb aga märkida, et M.L-i poolt süüteo toimepanemise tõendatuse hindamine ja selle eest karistuse mõistmine on toimunud Lääne prefektuuri 01.07.
11. a väärteootsuse alusel (väärteoasjas nr 2670,16,002768), selline otsus on ammugi jõustunud, mistõttu seda asuti juba 07.09.
12. a kohtutäituri poolt täitma. Seega asenduskaristuse kohaldamise küsimuse lahendamisel ei saa arutluse all olla enam isiku süüküsimus, kuivõrd selles osas on küsimus lahenduse leidnud juba ammugi jõustunud lahendi näol. Seetõttu puudub käesolevas menetlusetapis kohtul pädevus anda enam hinnangut isiku süüküsimusele. Vaidlusaluseks küsimuseks on vaid asenduskaristuse kohaldamise seaduslikkus ja põhjendatus, mistõttu käesoleval juhul saab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga anda hinnangu üksnes asenduskaristuse kohaldamisega seoses. Selles osas on aga maakohtu määrus igati seaduslik ja põhjendatud ning M.L ei ole ringkonnakohtule esitatud kaebuses esitanud ka mitte ühtegi põhjendust selle kohta, et ta maakohtu poolt tuvastatuga ei nõustu ning samuti puuduvad kaebuses igasugused sisulised vastuväited maakohtu määrusele, mille pinnalt oleks võimalik jõuda järeldusele, et maakohtul puudus alus asenduskaristuse kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et võlgnikul on TMS § 201 lg 1 kohaselt kohustus täita tähtaegselt väärteoasjas määratud rahatrahvi. M.L talle määratud kohustust ei täitnud, otsuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja tal puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet, samuti ei tuvastanud maakohus asenduskaristuse kohaldamist välistavaid asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus M.L-i suhtes asenduskaristuse kohaldamise kohta on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud argumentidel.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-dest 193, 194, 196, 198 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Pärnu Maakohtu 22.04.
14. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 2