KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2019 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4505 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungisekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus S.E´ile asenduskaristuse määramiseks Võlgnik S.E, isikukood xxx, elukoht xxx 09.09.2019 Asja arutamise kuupäev RESOLUTSIOON Juhindudes TMS § 201 lg 1,2 ; VTMS § 211 lg 1 ja KarS § 72, kohus MÄÄRAS Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus rahuldada. Asendada S.E-le Ida Prefektuuri 30.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,001194 määratud rahatrahv 100 eurot, s.o. 25 trahviühikut, arestiga 2 (kaks) päeva. Aresti kandmise aja algust arvata S.E alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. KrMS § 414 alusel saadab kohus teatise millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma. Kui S.E ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, kohaldada tema suhtes sundtoomist KrMS § 139 lg 1, lg 2 p 3 alusel. Määruse ärakiri edastada S.E-le , kohtutäitur Andrei Krekile, Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. 1
(3)Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri 30.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,001194 määrati S.E-le NPALS § 15¹ lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 EUR. Täitemenetlus nr 066/2016/1766 on võlgniku S.E suhtes algatatud 14.09.
- Võlgnik pole rahatrahvi tasunud. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud korduvad registripäringud vara ja sissetulekute kohta. Võlgnikul puudub kinnisvara ja väärtuslik vallasvara. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Täitemenetluse seadustiku § 201 lõike 1 alusel palub otsustada rahatrahvi asendamine. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur esitas 27.08.2019 Viru Maakohtule avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt ei tasunud menetlusalune isik S.E rahatrahvi õigeaegselt vabatahtlikult ja kohtutäitur alustas täitemenetluse väärteoasjas 2440,16,
- 20.05.2019 teatas kohtutäitur rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotles kohtuväline menetleja otsustada väärteoasjas nr. 2440,16,001194 rahatrahvi 100 eurot asendamine arestiga. Menetlusalune isik üldkasuliku tööga. S.E taotles kohtuistungil asendada mõistetud karistus Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et Ida Prefektuuri 30.05.2016 otsusega väärteoasjas nr 2440,16,001194 määrati S.E-le NPALS § 15¹ lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 EUR. Trahv on tasumata. Kohtutäitur Andrei Krek 20.05.2019 sissenõudmine ei ole võimalik. teatest Ida Prefektuurile nähtub, et rahatrahvi Vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile 2
(3)Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, vastavalt sama sätte lg 2 arvestatakse rahatrahvi osalise tasumise korral tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. Vastavalt Karistusseadustiku § 72 lg 1, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus rahatrahvi arestiga ja vastavalt sama sätte lg 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile ning lõike 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev. Kohus on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole S.E trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja Täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seega S.E-le Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 30.05.2016 otsusega määratud tasumata rahatrahv 100 eurot e. 25 trahviühikut tuleb asendada KarS § 72 lg 1 ja lg 2 alusel arestiga 2 päeva. Larissa Prokopenko Kohtunik 3
(3)