4-19-1006/7

4-19-1006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-1006 (2302,18,014008) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi V.M 19.02.2019.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,18,014008. Kaebuse esitaja V.M , isikukood: XXX; elukohtxxx; Eesti Vabariigi kodakondsus. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp. Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada V.M-i (V.M) kaebus. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 29.01.2019.a otsusele väärteoasjas 2302,18,014008 ning teha uus otsus, millega: 3. Tunnistada V.M LS § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. 4. Kohtuotsuse ärakiri saata V.M-ile (V.M) ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 4-19-1006 VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU 29.01.2019.a koostas Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs otsuse väärteoasjas 2302,18,014008 V.M-i (V.M) suhtes. Otsusega karistati V.M-i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 261 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Menetlusalust isikut karistati LS § 261 lg 1 järgi selle eest, et ta andis mootorsõiduki omanikuna sõiduki Mercedes-Benz (registreerimismärk

1. x)kasutada teisele isikule. Mootorsõiduki omanikuna ei säilitanud tema andmeid kuue kuu jooksul ja liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel ei esitanud temale kuuluvat mootorsõidukit MB (reg. märk
2. x)16.12.2018.a kell 13.00 Mere pst, Tallinna linnas kasutanud isiku andmeid: ees- ja perekonnanime, aadress, isikukood ja juhiloa number. Sellise tegevusega rikkus V.M LS § 72 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud nõudeid. KAEBUSE SISU V.M esitas 19.02.2019.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ta taotleb kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse vähendamist. Menetlusalune isik tunnistab, et ta rikkus seadust ning ta kahetseb oma tegu. V.M soovis väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 22.02.2019.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alus väärteootsuse muutmiseks ja karistuse vähendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puudub. Eeltoodust lähtuvalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 2 1. Objektiivne koosseis 4-19-1006 LS § 261 lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja poolt käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse mittetäitmise ees. Kuivõrd LS § 261 on iseloomult viiteline süüteokoosseis, tuleb kohtul seega tuvastada, kas esineb LS § 72 lõikes 2 või 4 sätestatud kohustuse rikkumine. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 72 lõike 2 punktid 1- 4. Antud sätete kohaselt, kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse vanemväärteomenetleja S. M poolt 19.02.2019.a koostatud väärteoprotokolli AB1264547 järgi ei esitanud menetlusalune isik 09.0.1.2019.a kella 09.27 ajal liiklusjärelevalve teostaja nõudmisel temale kuuluvat mootorsõidukit Mercedes -Benz (registreerimismärgiga
3. x)16.12.2018.a kell 13.00 Tallinnas Mere puiesteel juhtinud isiku andmeid (ees-ja perekonnanimi, isikukood, aadress ja juhiloa number). Väärteoprotokolli koostamisel selgitati menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu, kuid isik keeldus selle allkirjastamisest. Asjaolu, et mootorsõiduki Mercedes-Benz (reg. märgiga
4. x)omanik on V.M , kinnitab ka väärteoasja materjalidele lisatud maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt keeldus V.M ütluste andmisest. Protokolli kohaselt tutvustati menetlusalusele isiku VTMS § 19 tulenevaid õiguseid ja kohustusi. 19.02.2019.a kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik tunnistas oma süüd ning tõdes, et sai enda rikkumisest aru. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et V.M jättis LS § 72 lõike 2 punktides 1-4 sätestatud andmed liiklusjärelevalve teostajale esitamata, rikkudes seega mootorsõiduki omaniku kohustusi. V.M-i poolt toimepandud tegu vastab LS § 261 lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2. Subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 261 lg 1 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et V.M rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Mootorsõiduki omaniku kohustuseks on säilitada ja vajadusel esitada talle kuuluvat sõidukit kasutanud isiku andmeid. Nii kaebuse kui väärteoasja materjalide kohaselt oli kaebaja teadlik asjaolust, et temale kuuluvat mootorsõidukit kasutas teine isik, kuid sellest hoolimata 3 4-19-1006 ei säilitanud ta selle isiku andmeid. Sellise tegevusviisiga jättis menetlusalune isik võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et V.M on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3. Õigusvastasus ja süü V.M-i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Menetlusalune isik oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning V.M on sündinud 1958. aastal. Samuti puuduvad menetlusaluse isiku puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on V.M-i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et V.M on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 261 lg 1 järgi. KARISTUS LS § 261 lg 1 võimaldab menetlejal mootorsõidukijuhi omaniku poolt LS § 72 lõikes 2 sätestatud kohustuste rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Kohtuväline menetleja karistas V.M-i rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s .o 400 eurot. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Süü suurust mõjutava objektiivse asjaoluna saab arvesse võtta ka teo toimepanemise kohta ning laadi. Menetlusaluse süü suuruse hindamisel väärib esmalt tähelepanu asjaolu, et V.M pani väärteo toime teadlikult ja kaudse tahtlusega. Arvesse tuleb võtta ka asjaolusid, et isik tunnistas oma süüd ning süüteoga ei kaasnenud teistele liiklejatele või muudele isikutele kahju. Kõike eeltoodut arvestades hindab kohus menetlusaluse süü keskmiseks. Menetlusalune isik kahetses tegu mis on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3. Karistust raskendavad asjaolud V.M-i teos puuduvad. Kohtuväline menetleja karistas V.M-i LS § 261 lg 1 alusel rahatrahviga maksimaalses määras, s.o 100 trahviühiku ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole määratud karistus aga proportsionaalne isiku süüga ja kohane karistuse eesmärkidega. Eripreventsiooni eesmärk tähendab võimalust suunata süüdimõistetu edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt peab karistus tagama, et isik hoiduks tulevikus süütegude toimepanemisest. Seega peab rahatrahvi kohaldamisel olema piisav mõju inimeste hoiakute muutmiseks. Kohtu hinnangul aitab rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot, kaebajal vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning annab isikule selge signaali tema teo keelatusest ja mõjutab teda tulevikus väärtegude toimepanemisest hoiduma. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus V.M-i kaebuse ning tühistab määratud karistuse osas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtues indusgrupi 29.01.2019.a otsuse väärteoasjas 2302,18,014008. V.M-ile mõista uueks karistuseks LS § 261 lg 1 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kohus juhindus VTMS § 120, § 132 p 2, § 133, § 134, § 135, § 155. ( Violetta Kõvask Kohtunik ) 4