4-19-4563/5

4-19-4563 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. septembril
2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4563 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kaebuse sisu R G’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019 otsusele väärteoasjas nr 2316,19,005811 LS § 227 lg 2 järgi R G (isikukood: xxxx) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxxx e-post: xxxx tel: xxxx töökoht: xxxx karistatus: karistusregistri kohaselt kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi 1 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli aadress: Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 e-post: maano.saarevali@sirk.ee tel: 50 747 30 Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060 Epost: pohja@politsei.ee Menetluse liik Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p-st 1 kohtunik määras: RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata R G’i esindaja esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
4. Jätta R G’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.
5. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,005811 läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. 4-19-4563
6. Tagastada esitatud kaebus menetlusalusele isikule R G’ile peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ning edastada kohtumäärus pooltele. Edasikaebamise kord VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 26.07.2019 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka väärteoasjas nr 2316,19,005811 üldmenetluse otsuse, millega karistas R G’i liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Väärteootsuse kohaselt karistati R G’i selle eest, et ta 04.07.
7. a kell 09:38 xxxx tänaval xxxx linnaosas xxxx juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 75+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul suurimat lubatud sõidukiirust (40 km/h) mitte vähem kui 32 km/h. 28.08.2019 saabus Harju Maakohtule menetlusaluse isiku R G’i kaitsja vandeadvokaat Maano Saareväli poolt esitatud kaebus koos kaebetähtaja ennistamise taotluse ja lisadega Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,
8. Kaebuses taotletakse Politsei- ja Piirivalveameti 26.07.2019 otsuse tühistamist osaliselt, s.t määratud karistusliigi osas ning palutakse teha selles osas uus otsus, millega karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja ei ole otsuses arvesse võtnud asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt samalaadilise liiklusalase väärteo eest määratud rahatrahv oli määratud 03.07.2018, mis peegeldab pigem isiku üldist seaduskuulekat eluviisi, mitte pidevalt eiravat liiklemisviisi. Samuti leitakse kaebuses, et juhtimisõiguse äravõtmist tuleb rakendada üksnes siis, kui esineb reaalne vajadus isiku liiklusest eemaldamiseks. Menetlusaluse isiku suhtes sellist vajadust ei ole. Pelgalt aastataguse rikkumise toimepanemise fakt ei ole piisav, et prognoosida uute liiklusalaste süütegude toimepanemist järgmise aasta jooksul. Lisaks mõjub juhtimisõiguse äravõtmine menetlusalusele isikule ebaproportsionaalselt rängalt, sest ta juhib ainuisikuliselt xxxx Vabariigis registreeritud ettevõtet ning selle tegevjuhina peab ta käima erinevatel objektidel, kuhu jõudmiseks on tal tarvis kasutada isiklikku sõidukit. Kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendas kaebaja järgmiselt. Menetlusalune isik ei saanud kaebust tähtaegselt esitada põhjusel, et menetlusaluse isiku elukaaslane oli viimaseid päevi lapseootel ja nende perre sündis 17.08.2019 laps. Kaebuse esitaja koos lapse emaga kirjutati haiglast välja 20.08.2019 ning kaebuse esitamise viimane tähtpäev oli 21.08.
9. Lapse sünnile eelnenud ja sellele järgnenud päevad olid menetlusalusele isikule emotsionaalselt ja korralduslikult äärmiselt tihedad, kuivõrd laps sündis planeeritud ajast hiljem. Kuigi elukaaslase rasedus, lapse sünd ja sellega seotud isa kohustused ei ole iseenesest seaduses kirjeldatud menetlustähtaja ennistamist tingivate põhjustena, on selline põhjus analoogia korras tuletatav sarnasest olukorrast. Näiteks on lähedase isiku raske haigus käsitatav asjaoluna, mis vabandab menetlustoimingule väljakutsutu mitteilmumist. Raseduse ja sünnituse puhul ei ole 2 4-19-4563 tegemist küll haigusega selle sõna otseses mõttes, kuid raseda abivajadust võib võrrelda raskelt haige inimese abivajadusega. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul VTMS § 114 lg-st 4, mille kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi poolt 26.07.2019 koostatud otsuses väärteoasjas nr 2316,19,005811 on märgitud, et kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21.08.
10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud seisukohale, et „ “ (RK nr 3-1-1-84-13, p 8.1; RK nr 3-1-1-99-10, p 16). R G’i suhtes 04.07.2019 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 05.08.2019 (KVM tl 3). Väärteoprotokolli keeldus R G allkirjastamast (KVM tl 3). 26.07.2019 tehtud väärteootsuse kohaselt oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 21.08.
11. Menetlusalune isik oli seega kaebetähtajast teadlik. R G’i esindaja esitas kaebuse Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale 28.08.2019 (tl 2), s.t nädal aega pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist. VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja aga esitanud kaebusega muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kuivõrd väärteomenetluses ei ole eriregulatsiooni kaebetähtaja ennistamiseks sätestatud, siis tuleb VTMS § 2 kohaselt kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on menetlusalune isik R G kaebuse hilinenud esitamist põhjendatud asjaoluga, et ta elukaaslasel sündis 17.08.2019 laps ning nad kirjutati haiglast välja 20.08.
12. Kaebuses on asutud seisukohale, et raseda abivajadust võib võrrelda raskelt haige inimese abivajadusega, mistõttu on täidetud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks peab kohus vajalikuks rõhutada seda, et esitatud kaebusest ning selle lisadest selgub, et menetlusaluse isiku perre sündis laps 17.08.2019, kuid 4-19-4563 kaebuse esitamise tähtaeg väärteootsuse peale oli 21.08.
13. Lapse sünd ei saanud menetlusalusele isikule olla selline üllatus, mis oleks takistanud tal kaebuse tähtaegset esitamist 3 ning seda eelkõige olukorras, kus kaebusele lisatud sünnituskaardilt (lisa 3) on võimalik tuvastada, et laps sündis eeldatavast sünnitusajast hoopis 9 päeva hiljem. Menetlusalune isik teadis, et kohtuvälise menetleja poolt tehtav otsus kõnealuses väärteoasjas on kättesaadav hiljemalt 05.08.2019, kohtuvälise menetleja lahend, mille tegemise tegelik kuupäev oli 26.07.2019, edastati isikule e-postile 26.07.2019 kell 12:20 (KVM tl 9-10) ning väärteotoimikust tehtud koopiate kättesaamist on ta ise oma allkirjaga kinnitanud 30.07.2019 (KVM tl 11). Kuigi kohus möönab, et lapse sünni näol on tegemist sellise sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, ei saa seda siiski käesoleva väärteoasja valguses pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes, sest kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjuse hindamisel tuleb kohtul analoogiliselt tõendite hindamisega vaadelda kõiki asjaolusid nende kogumis. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust selgelt, et menetlusalune isik teadis juba vähemalt 30.07.2019 kaebuse esitamise viimast kuupäeva, mistõttu oli isikul sisuliselt aega rohkem kui 15 päeva, et esitada kaebus väärteomenetluse otsuse nr 2315,17,003349 peale või korraldada peatselt toimuva elumuutuse valguses (elukaaslase poolt lapse sünnitamine) kaebuse tähtaegne esitamine oma esindaja poolt. Seega kokkuvõtlikult leiab kohus, et kuivõrd kohtuväline menetleja on saatnud R G’ile tema poolt avaldatud e-posti aadressile kohtuvälise menetleja otsuse selle tegemise päeval, menetlusalune isik on 30.07.2019 oma allkirjaga kinnitanud väärteotoimiku koopiate kättesaamist ning laps sündis isiku perre 4 päeva enne kaebetähtaja saabumist, siis oli menetlusalusel isikul piisavalt aega kaebuse esitamiseks ning mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks puudub. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel tuleb jätta R G’i esindaja vandeadvokaat Maano Saareväli esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, kuivõrd esitatud põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole kohtu hinnangul mõjuv. Seetõttu tuleb jätta läbi vaatamata ka R G’i esindaja poolt Harju Maakohtule esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 26.07.2019 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,19,005811 seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Martin Tuulik kohtunik 4 4-19-4563